3-16-1118/54 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-1118

Otsuse kuupäev

16. mai 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

kaebus Viru Vangla 11.04.2016.a käskkirja nr

6-3/446 ja 19.04.2016.a käskkirja nr 6-3/484 tühistamise

nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro

Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta

menetluskulud välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.06.2017.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Viru Vangla määras 11.04.2016.a käskkirjaga nr 6-3/446 ja 19.04.2016.a käskkirjaga nr 6-

3/484 (tl 17-19, 48-51, edaspidi koos nimetatud vaidlustatud käskkirjad) le

distsiplinaarkaristused kokku 39 distsiplinaarsüüteo eest, iga süüteo eest määrati karistuseks

kartserisse paigutamine 4 ööpäevaks. Kaebajat süüdistati kõigil juhtudel selles, et ta ei allunud

vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele.

2. esitas 02.05.2016.a vaidlustatud käskkirjadele vaide (tl 41 pöördel - 44). Viru

Vangla jättis 24.05.2016.a otsusega nr 6-12/106-2 (tl 40) vaide rahuldamata.

3. esitas 30.05.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

vaidlustatud käskkirjade tühistamise nõudes. Kaebaja põhjendas oma nõudeid järgmiselt.

Viru Vangla inspektor-kontaktisikul ei ole pädevust õigust mõista. Õigust võib mõista ainult

kohus. Distsiplinaarmenetlust tuleb praegusel juhul käsitleda süüteomenetlusena. Seda

arvestades on rikutud süütuse presumptsiooni ja kaebaja õigust kaitsjale.

Kaebajat on karistuste määramisel käsitletud korduva distsipliinirikkujana, kuid tema

varasemad rikkumised ei olnud seaduslikult tõendatud. Sellega rikuti süütuse presumptsiooni.

Kaebaja esitas varasematele karistustele vaide. Kaebaja ei saanud kõrvaldada vaide puudusi,

kuna talle anti riigi õigusabi alles siis, kui vaie oli juba tagastatud.

Distsiplinaarmenetluse protokolli koostas ja distsiplinaarkaristuse määras üks ja sama isik,

inspektor-kontaktisik Sander Kivinukk. Vaideotsusele on alla kirjutanud üksuse juht Kadi

Luuri, kuid vaideotsuse koostas samuti Sander Kivinukk. Seetõttu ei olnud õigusemõistmine

erapooletu ja sõltumatu. Sander Kivinukk ei tohtinud tegutseda Viru Vangla nimel, kuna ta oli

asja lahendist isiklikult huvitatud.

Kaebaja esitas distsiplinaarmenetluses oma vastuväited, need on kõrvaldatud.

Kohus kohustas 14.06.2016.a ja 01.07.2016.a määrustes kaebajat teatama, kas kaebaja

väidab, et mõni vaidlustatud käskkirjades nimetatud juhtumitest ei leidnud aset või ei

toimunud nii, nagu käskkirjades kirjeldatud. Kaebaja kohtu küsimustele sisulist vastust ei

andnud.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud käskkirjades ja

vaideotsuses märgitu juurde ning lisas järgmist.

Kaebaja pani ajavahemikul 13.03.2016 kuni 05.04.2016 toime 39 distsipliinirikkumist.

Kaebaja on tunnistanud rikkumiste toimepanemist, öeldes, et ei kavatse täita vanglaametnike

korraldusi ega temale pandud kohustusi. Seega pani kaebaja rikkumised toime teadlikult.

Kaebaja rikkus temale seadusega määratud allumiskohustust. Distsiplinaarkorras karistamisel

on järgitud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. Vastustaja esitas andmed kaebajale määratud

distsiplinaar-karistuste kohta (tl 70-71).

Distsiplinaarmenetluse viib läbi ja distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus. Inspektor-

kontaktisikul oli pädevus distsiplinaarkaristuse määramiseks. Õigusaktidest ei tulene keeldu,

et distsiplinaarkaristust ei võiks määrata menetlust läbi viinud ametnik.

Kaebaja ei ole distsiplinaarmenetluste käigus nõudnud esindaja osavõttu. Vangla selgitas

kaebajale 08.03.2016.a teise distsiplinaarmenetluse raames, kuidas on võimalik kaasata

menetlusse esindaja (haldusasi 3-16-1017). Vanglal ei ole kohustust otsida kaebajale esindaja.

Kaebaja vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokollile on karistuse määramisel arvestatud.

Kohtu seisukoht

5. Vangla õigus kohaldada kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või

muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest distsiplinaarkaristusi on otsesõnu ette nähtud

vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1. VangS § 11 lg 1 kohaselt kohaldatakse vangistusseaduses

ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades

vangistusseaduse erisusi.

Kaebajat süüdistati VangS § 67 p 1 rikkumises, see säte paneb kinnipeetavale kohustuse

alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Eeltoodud õigusnorm reguleerib

karistuse täideviimise korraldust ning on suunatud distsipliini ja seeläbi julgeoleku tagamisele

vanglas. Tegemist on administratiivse ehk haldustegevusega. Kriminaalsüüdistust ei ole

sellise õigusrikkumise eest võimalik esitada. Raskeimaks võimalikuks karistuseks oli iga

kaebajale ette heidetud teo puhul kartserisse paigutamine 45 ööpäevaks. Karistusena ei olnud

võimalik kohaldada vabadusekaotust. Kaebajalt on vabadus juba võetud kohtuotsusega, mille

alusel kaebaja kannab vanglakaristust. Kartserisse paigutamise puhul ei ole tegemist kaebajalt

vabaduse võtmisega, vaid kaebaja liikumisvõimaluste, soodustuste kasutamise jms

piiramisega vanglas. Tegemist ei ole kriminaalõigusele omase karistusega.

Kokkuvõttes on vangistusseaduses ette nähtud distsiplinaarmenetlus haldusmenetlus.

Tegemist ei ole süüteomenetluse ega õigusemõistmisega. Distsiplinaarmenetlusele ei laiene

süüteomenetlusele, sh süüteoasjades toimuvale kohtumenetlusele omased reeglid ja tagatised,

sh süütuse presumptsioon ja õigus kaitsjale.

6. Kaitsja on süüteomenetlusele iseloomulik iseseisev menetlusosaline. Kaitsja

menetlusseisund, õigused ja kohustused on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja

väärteomenetluse seadustikus. Kaitsjat ei saa isikul olla menetluses, mis ei toimu nende

seadustike alusel.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 13 kohaselt on menetlusosalisel haldusmenetluses õigus

kasutada esindajat, esindusõigus antakse kirjaliku volitusega ja esindusele kohaldatakse

tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid. Kohtuasja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks

distsiplinaarmenetluse käigus kuidagi piiranud kaebaja õigust leida endale lepinguline

esindaja või kaasata selline esindaja menetlusse.

7. Vastustajal oli õigus võtta arvesse kaebajale määratud distsiplinaarkaristusi ka siis, kui

kaebaja oli need vaidlustanud. Vaide esitamine haldusorganile või kaebuse esitamine kohtule

ei kõrvalda haldusakti kehtivust. Haldusakt kaotab kehtivuse alles siis, kui kohus on selle

tühistanud ja vastav otsus on jõustunud. Sellise karistuse arvesse võtmist kaebaja esile toonud

ei ole.

8. VangS § 64 lg 1 ja 4 alusel viib distsiplinaarmenetluse läbi, selgitab välja

distsipliinirikkumise asjaolud ja määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus. VangS § 11 lg

41 kohaselt vaatab vanglas töötava isiku (välja arvatud vangla direktori) haldusakti või

toimingu peale esitatud vaideid läbi vanglateenistus. VangS § 1051 lg 2 p 2 sätestab, et

vanglateenistusse kuuluvad muuhulgas vanglad.

Eeltoodu tähendab, et distsiplinaarmenetluse viis läbi, karistuse määras ja vaide lahendas Viru

Vangla kui haldusorgan. HMS § 8 lg 2 näeb ette, et haldusorganisiseselt määratakse isikud,

kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel. Kohtul puudub alus vanglaametnike

volituste olemasolus kahelda.

9. HMS § 10 lg 1 alusel ei või haldusorgani nimel tegutsev isik haldusmenetlusest osa võtta,

kui:

1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja;

2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps,

lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), abikaasa, hõimlane (abikaasa

vanem, laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige;

3) ta on menetlusosalisest või selle esindajast tööalases, teenistuslikus või muus

sõltuvuses;

4) ta on muul viisil isiklikult huvitatud asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad

kahtlust tema erapooletuses.

Eeltoodu põhjal on ametniku taandamise aluseks see, kui isikul on tema kui ametniku

teenistuskohustuste piiridest väljapoole jääv isiklik seotus asjaga või isiklik huvi asja vastu.

Õiguskirjanduses on leitud, et selline isiklik huvi peab lisaks olema küllaldase kaaluga.

Taandamiseks ei piisa sellest, et ametnikul on tema poolt lahendatava asjaga teatud

psühholoogiline side. Erapooletust ei saa kahtluse alla seada üksnes seetõttu, et asja otsustab

sama ametnik, kes haldusmenetluse algatas ja kogus menetluses tõendeid (A. Aedmaa, E.

Lopman, N. Parrest, I. Pilving, E. Vene. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004. Lk 56-57).

Distsiplinaarmenetluse läbiviimisel, distsiplinaarkaristuse määramisel ja vaide lahendamisel

vangla nimel tegutsenud ametnike puhul HMS § 10 lg 1 sätestatud taandamise aluseid ei

esine.

10. Õigusaktid ei keela seda, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja karistuse määramisel

tegutseb vangla nimel sama ametnik. Kuna distsiplinaarmenetluse eesmärk on selgitada välja

distsipliinirikkumise asjaolud, samad asjaolud on aluseks karistuse määramisel ning ametnik,

kes vangla nimel määrab karistuse, peab igal juhul olema põhjalikult tuttav kogutud

asjaoludega, siis ei saa menetluse läbiviimine ja karistuse määramine sama ametniku poolt

mõjutada menetluse tulemust või kahjustada kinnipeetava õigusi.

11. Vaideotsust ja vaidlustatud käskkirju ei ole vangla nimel andnud sama ametnik:

vaidlustatud käskkirjadele on alla kirjutanud Sander Kivinukk, vaideotsusele aga Kadi Luuri.

Otsustuse tegemine on selle ametniku ülesanne, kes haldusaktile alla kirjutab.

Kohus märgib, et vaidemenetluse üheks olulisemaks funktsiooniks on haldusorgani

enesekontroll. Haldusorganil on vaide lahendamisel võimalik veelkord hinnata, kas tehtud

otsustus oli õiguspärane ja otstarbekas (HMS § 83 lg 1). Vanglaametniku (välja arvatud

direktori) tegevuse peale esitatud vaide vaatab paratamatult läbi ikka seesama vangla.

Õiguskirjanduses märgitakse, et olukorras, kus lähteorgan toimib ka vaideorganina, on raske

saavutada vaideorgani erapooletust. Selle tagamiseks on soovitatud, et võimaluse korral

vaataks sellisel juhul vaiet läbi mitte haldusakti andnud või toimingu sooritanud ametnik ise,

vaid mõni teine selle haldusorgani ametnik (eespool viidatud haldusmenetluse käsiraamat, lk

402-403). Nii on praegusel juhul ka tehtud. Selle soovituse järgimata jätmine ei oleks siiski

olnud õigusvastane. Sõltumatu ja erapooletu vaidlusi lahendav organ on kohus ning kui isik

vaideotsusega ei nõustu, siis on tal alati võimalik pöörduda kohtu poole.

12. Kaebaja esitas 11.04.2016.a vastustajale avalduse (tl 20 pöördel-21), milles ta märgib, et

ta esitas kohe pärast menetluse algatamise teate saamist valvurile oma selgitused, kuid sai

distsiplinaarmenetluse protokollist teada, et need ei ole vastustajani jõudnud. Millised need

selgitused olid, see avaldusest ei nähtu. Kaebaja ei ole seda välja toonud ka kaebuses.

Kohtul puudub võimalus kindlaks teha, kas kaebaja esitas väidetud selgitused ja kui jah, siis

mis nendega juhtus. See ei oma praeguse asja lahendamisel ka tähtsust. Kaebajal oli võimalus

esitada oma selgitused uuesti eelnimetatud avalduses või kaebuses kohtule. Kaebaja ei

esitanud vanglale või kohtule sisulisi vastuväiteid määratud karistustele: kaebaja ei vaielnud

vastu sellele, et ta pani toime talle ette heidetud teod ning ei esitanud vastuväiteid süü

tuvastamisele või karistuse liigile või määrale (välja arvatud väide varasemate karistuste

arvestamise kohta). See tähendab, et isegi kui kaebaja esmased vastuväiteid läksid kaduma,

siis ei mõjutanud see asja otsustamist.

13. Kokkuvõttes ei ole kaebaja väited aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamisel. Kohus

jätab kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle põhjal jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja

esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab

kohus menetluskulud välja mõistmata.

15. Kohus vabastas kaebaja 14.06.2016.a määrusega riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus

kaebaja suhtes lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning puudub vajadus

riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik