1-17-4070/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

16.mail 2017.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus

kohtunik

Margot Mikler

sekretär

Julia Senkevitš juuresolekul

prokurör

Alice Simm osavõtul arutas kokkuleppemenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja

D.D Ik XXX, EV kodanik, kesk-eriharidus, emakeel – eesti keel, töötab Tallinna Lennujaam autojuhina, elukoht: xxxx, kehtivad kriminaalja väärteokaristused puuduvad, tõkend – ei ole kohaldatud

süüdistuses KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas D.D´it süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 10.03.2017 kella 11.15 ajal

Tallinnas Akadeemia tee 47 (Pöörise 22 maja juures) mootorsõidukit Ford Galaxy registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,12 mg/l, laiendmääramatusega 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,02 mg/l). Sellise käitumisega rikkus D.D liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse

aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega pani D.D toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on prokurör Alice Simm, süüdistatav D.D ja tema

kaitsja Toomas Bekker on käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör

taotleb kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest D.D ´ile

karistuseks 5 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata nimetatud karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.-11.03.2017, so 2 päeva, seega kandmata karistuse pikkus on 4 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus süüdimõistetu suhtes

tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 kuuks.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et

Kriminaalasi nr.

1-17-4070

2 menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe

on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub D.D temale KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis

seega kuulub D.D ´ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 705 eurot

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt tuleb D.D´ilt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. summas 96 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse

ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 801 eurot

tuleb D.D ´il tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 66,75 eurot.

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 179 lg 1 p 2, § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315, KarS § 50 lg 1 p 1 kohus:

o t s u s t a s

Süüdi tunnistada D.D KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata D.D´i eelvangistuses viibitud aeg 10.-11.03.2017.a., so 2 päeva karistusaja hulka, kandmata karistus 4 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus tingimis kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täitmisele, kui D.D ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada D.D´ile määratud 1 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.05.2017.a.

Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta D.D´ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks.

LS § 127 alusel on D.D kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

3 Menetluskulud Välja mõista D.D´ilt 705 eurot sundraha ja kaitsjatasu 96 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 801 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 66,75 eurot.

Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse D.D´ile e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja

võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui

kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest

ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse

ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

/digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik