1-13-2354/81 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-13-2354

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 16.05.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-2354

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid A.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu A.H (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 02.05.2017.a ja 9.05.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.H karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 (kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.H katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2 3. Kohaldada A.H suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4

järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

4. A.H-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. A.H vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele ja A.H-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 13.04.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava A.H kohta koostatud

materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Pärnu Maakohtu 23.04.2013.a kohtuotsusega tunnistati A.H süüdi KarS § 120 ja § 121 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 2 aasta 3 kuu ja 28-päevase vangistusega.

Ringkonnakohtu 14.10.2013.a kohtuotsusega tühistati Pärnu Maakohtu 23. aprilli 2013.a otsus A.H süüditunnistamises ja karistamises KarS § 120 ja 121 järgi, KrMS § 238 lg 2

alusel karistuse kohaldamises, talle KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmises ja temalt väljamõistetud sundraha suuruses. Uue otsusega: mõisteti A.H süüdi KarS § 113 - § 25 lg 1, 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti A.H-le kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.05.2012.a otsusega mõistetud kandmata karistuse (11 kuud ja 28 päeva) võrra ja mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 28.09.2012.a ja karistusaja lõpp on 25.09.2017.a.

A.H kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on teistkordselt kriminaalkorras karistatud. Vangistuse ajal kinnipeetav töötab, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

A.H kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et vanglas

oleku ajal suhtleb isik kõige rohkem õega, kes käib teda pidevalt vanglas külastamas. Endise

3

abikaasaga ja lastega käib suhtlus telefoni teel.

Vabanemise järgselt on TEV andmetel tema elukohaks märgitud Xxxx. Antud aadressil asub ka töökoht P.M.Trans OÜ-s. Vestluses firma omanikuga selgus, et tema asutusel ei ole A.H-le tööd pakkuda ja seoses sellega langeb ära ka tema käest eluaseme saamine.

05.05.2017.a teatas kriminaalhooldusametnik e-kirja teel kohtule, et käis 05.05.2017.a

garantiiandjaga kontrollimas elukohta aadressil Xxxx. Korter seisab tühjana ja A.H hakkab seal üksi elama.

A.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta

A.H tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangla poolt edastatud materjalide kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne elukoht, mistõttu on abiprokurör seisukohal, et

isik ei ole sobilik tingimusliku vangistuse kohaldamiseks ja käitumiskontrolli nõuetele

allutamiseks. Selliselt ei pea abiprokurör käesoleval juhul vajalikuks tuua välja edasisi

põhjendusi kinnipeetava tingimusliku ennetähtaegse vabastamise osas. Prokuratuur ei soovi A.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa

võtta.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

A.H arvamuse, leiab, et A.H võib vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A.H isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 4 aastat ja 8 kuud vangistust, kandmata osa on ligikaudu 4 kuud vangistust ning tema käitumine karistust kandes

on olnud viimasel ajal korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest

järeldab kohus, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et seekordne vanglas viibimine on

pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda

alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud

materjalidele on kuritegude toimepanemise üheks soodusteguriks süstemaatiline alkoholi tarvitamine. Kuna kohtus väljendas kinnipeetav valmisolekut alkoholiprobleemiga tegelemiseks,

võib väita, et kinnipeetav on enda senist käitumist tõsiselt analüüsinud ning kohtu hinnangul

aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida

eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Ka vangla iseloomustuse kohaselt

kinnipeetav tunnistab, et toimepandud kuritegude peamiseks põhjuseks on alkohol ning on

endale vabaduses seadnud eesmärgiks alkoholi tarvitamisest loobuda. Samuti on vangla märkinud, et kinnipeetav omab motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks, käitumise muutumine on seotud alkoholist loobumise ja mõttevigade korrigeerimisega. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele

kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse

4 tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat

eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt

valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või

prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on A.H olemas ka kindel elukoht ja lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest

oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest

vastavad järeldused ning tahab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/