1-09-4489/10 · 1-09-4489/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-09-4489

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 12.mai 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva

Kriminaalasja arutamise aeg ja

koht

11.mai 2009.a, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva

Kriminaalasja nr

1-09-4489 (08240105242)

Kohtunik

Mihhail Komt atnikov ś

Kohtuistungi sekretär

Laila Üleoja

Tõlk

Sirje Sirnask

Kriminaalasi

S.T süüditunnistamises Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS) § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Viru Ringkonnaporokuratuuri Narva osakonna prokuröri abi Silvi Erro

Süüdistatav , sünniaeg xxx - S.T

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidusega, emakeel-vene keel, elukoht: xxx, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral:

1.02.aprillil 2008.aastal Viru Maakohtu Narva kohtumaja

poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 12 000

(kaksteist) tuhat krooni. Kriminaalmenetluse seadustiku

(edaspidi tekstis KrMS) § 238 lg 2 alusel mõistetud

karistus vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti

karistuseks rahaline karistus 8 000 (kaheksa tuhat) krooni;

2.26.veebruaril 2009.aastal Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 424 järgi vangistusega 3 (kolm)

kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistus ühe

kolmandiku võrra ning mõisteti karistuseks 2 (kaks)

kuud vangistust. KarS § 74 alusel vabastati karistusest tingimisi katseajaga 18 (kaheksateist) kuud.

1-09-4489

(8) 2

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võeti S.T-lt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 7

(seitsmeks) kuuks Väärteomenetluse korras karistatud kolm korda, tõkend elukohast lahkumise keeld. -

Kaitsja

vandeadvokaat Galina T elnakova (riigi poolt määratud ś

korras)

juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS) §-dest 238 lg 1 p 4, 306,

309 lg 3 311, 313, maakohus : o t s u s t a s

RESOLUTSIOON

1.

KarS § 424

Süüdi tunnistada S.T järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud

vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust.

1.1. eelvangistuses 22.-24.novembrist 2008.a KarS 68 lg 1 alusel arvata S.T viibitud 3 (kolm) päeva (lk 14, 26) karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 3 (kolm) kuud 7 (seitse) päeva vangistust.

2. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld (lk 27) – kaotab S.T kehtivuse S.T vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. 2.1. kirjaliku teatisega, mis ajaks KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus S.T-le ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. 2.2.KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda 3 (kolme) kuulise 7 (seitsme) päeva vangistuse kandmise alguseks S.T vanglasse saabumise aeg. 2.3. ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, Kui süüdimõistetu S.T edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiprefektuurile sundtoomise taotluse.

3. mootorsõiduki Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta S.T-lt juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

3.1.Saata kohtuotsus peale jõustumist Riiklikule Autoregistrikeskusele juhtimisõiguse äravõtmise osas märke tegemiseks registrisse.

4.KrMS § 180 lg 1, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista S.T-lt (elukoht: xxx) riigituludesse menetluskulud: sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud 07 (seitse) krooni 30 senti (lk 45).

5.Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Galina T elnakova Advokaadibüroo OÜ ś

kasuks (asukoht: Kiriku 13, 20308 Narva) 944 (üheksasada nelikümmend neli) krooni

vandeadvokaat Galina T elnakova määratud korras süüdistatava S.T kaitsjana ś kohtumenetlusel osutatud õigusabi eest (kaitsja taotlus 11.maist 2009.a).

5.1. (elukoht: xxx) KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.T-lt

menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 944 (üheksasada nelikümmend neli) krooni riigituludesse vandeadvokaat Galina T elnakova kohtumenetlusel osavõtu eest. ś

5.2. (elukoht: xxx) KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.T-lt menetluskuluna määratud kaitsjale makstud tasu 1 982 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend kaks) krooni 40 senti riigituludesse vandeadvokaat Galina T elnakova eeluurimisel osavõtu eest ś (lk 25, 47).

1-09-4489

(8) 3

6.Sundraha ja menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusele nr 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus „S.T, kriminaalasi 1-09-4489, menetluskulud, kaitsjatasu või sundraha“.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 (kolmekümne) päeva jooksul.

Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku

nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale.

Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras.

7.CD-plaat „Fujifilm CD+R“, mis on liidetud kriminaalasja materjalide juurde asitõendina jätta kriminaalasja juurde. 7.1.

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

Edasikaebamise kord

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Otsuse resolutiivosa kuulutatakse 12.mail 2009.aastal. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud maakohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest, s. o 13.maist 2009.a Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja

kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on

võimalik tutvuda kohtuotsusega. Otsuse terviktekst on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 03.juunist 2009.a

Apellatsiooni ei saa esitada prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale.

ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK

1. esitatud süüdistus selles, et tema, olles Käesolevas kriminaalasjas on S.T-le alkoholijoobes, 22.novembril 2008.aastal kella 15.30 paiku Narva linnas, Tallinna maanteel

juures juhtis sõiduautot „Mercedes Benz“ reg. märgiga 797 AFC, isikuna, keda on varem

karistatud sellise teo eest Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.aprilli 2008.a kohtuotsusega KarS § 424 alusel rahalise karistusega 240 (kakssada nelikümmend) päevamäära ulatuses, s.o 12 000 (kakstuhat) krooni, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti rahaline karistus 8 000 (kaheksa) tuhat krooni.

Seega S.T, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. esitatud süüdistus selles, et tema, olles Käesolevas kriminaalasjas on S.T-le

alkoholijoobes, 22.novembril 2008.aastal kella 15.30 paiku Narva linnas Tallinna maanteel juhtis sõiduautot „Mercedes Benz“ reg. märgiga 797 AFC, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.aprilli 2008.a kohtuotsusega KarS § 424

alusel rahalise karistusega 240 (kakssada nelikümmend) päevamäära ulatuses, s.o 12 000

1-09-4489

(8) 4 (kaksteist tuhat) krooni, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ning mõisteti rahaline karistus 8 000 (kaheksa) tuhat krooni.

Seega S.T, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUS MAAKOHTUS

2. Kohtuistungil selgitas süüdistatav S.T, et on süüdistusest aru saanud.

Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. 2.1. selgitas, et sündmus leidis aset 22.novembril 2008.aastal.Ta Süüdistatav S.T

tarvitas viina. Umbes kella 15.00 paiku helistas tuttav xx, kes palus viia tema sõiduauto

parklasse. Istus xx sõiduauto rooli ja xx istus kõrvale. Peale valgusfoori sõitis Transervice suunas ja märkis taga vilkureid ja peatas sõiduauto. See oli politseipatrulli sõiduauto. Narva Haiglas tuvastati alkoholijoove (lk 21).

3.Vandeadvokaat Galina T elnakova nõustus süüdistuse sisuga, lisas, et süüdistatav kahetseb ś

juhtunut. S.T istus vabatahtlikult politseipatrulli sõiduautosse ja ei avaldanud polisetöötajatele vastupanu. 3.1.Vandeadvokaat Galina T elnakova palus karistada isikut leebelt. ś

4.Kohtuistungil jäi prokuröri abi Silvi Erro esitatud süüdistuse juurde ning nõudis S.T

karistamist 9(üheksa)-kuulise vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning

kohaldada KarS § 74 sätteid, mõistes vangistuse tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga. Prokuröri abi nõudis lisakaristuse kohaldamist 7 (seitsme) kuu jooksul.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid, leiab, et S.T tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Maakohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning S.T puhtsüdamlikku süü tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on S.T süü kuriteo toimepanemises, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, isiku poolt, keda on varem sellise teo toimepanemise eest karistatud, tõendamist leidnud.

6.S.T süüd tõendavad:

6.1.tunnistaja xx ütlused (lk 5), mille kohaselt oli ta 22.novembril 2008.aastal tööl ekipaa is ź koos xx. Umbes kella 15.30 sai ta korrapidamisteenistusest teate, et Tallinna maanteel Olgino piirkonnas seisab keset teed sõiduauto Mercedes, mille uksed on pärani ja purjus juht käib ümber sõiduauto.

Sõiduauto Mercedes oli peatatud Rahu tänava ja Tallinna maantee ristmikul. Kui autojuht

istus politseipatrulli sõiduautosse, oli tunda tugevat alkoholilõhna. Autojuht esitles ennast

S.T-na. Arstikabinetis nõustus S.T puhuma alkomeetrisse. Mõõteseade näitas 0,75 ml alkoholi ühes liitris;

6.2.tunnistaja xx ütlused (lk 13), mille kohaselt 22.novembril 2008.aastal kella 15.40 paiku

Narva linnas peatasid koos xxx sõiduauto „Mercedes Benz“. Roolis oli S.T. S.T oli alkomeetri abil tuvastatud alkoholijoove 0,75 milligrammi alkoholi 1

1-09-4489

(8) 5 liitri väljahingatava õhu kohta;

6.3.tunnistaja xx ütlused (lk 32), mille kohaselt 22.novembril 2008.aastal sõitis ta Haigla 1 asuvasse Narva haiglasse, kuna sai teada, et politseipatrull toimetas Narva haiglasse S.T

ja kelle alkoholijoobe tuvastamisel tekkisid probleemid, sest S.T

keeldus meditsiinilisest kontrollist. Tunnistaja xx filmis, kuidas S.T-ga viidi läbi test alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamiseks.

6.4.protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta (lk 6), mille kohaselt 22.novembril

2008.aastal kella 16.31 ajal on Narva Esimeses Haiglas tuvastatud S.T alkoholijoove 0,75 mg/l, mis Vabariigi Valitsuse 2.aprilli 2001.a määruse nr 120 § 19 lg 1 p 2 järgi vastab kergele alkoholijoobele, mille alusel koostati väärteoprotokoll. Joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning vereproovis alkoholisisalduse määramisest on ta loobunud;

6.5.joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (lk. 8), mille kohaselt

22.novembril 2008.aastal kella 17.13 oli S.T toimetatud kainenemisele Narva politseiosakonda seoses mootorsõiduki „Mercedes Benz“ reg. märgiga 797 AFC juhtimisega alkoholijoobeseisundis;

6.6.

asitõendi vaatlusprotokoll (lk 33), mille kohaselt salvestati, kuidas S.T

avaldas politseitöötajatele, et ta on alkoholijoobes ja alkomeetri Alcoquant abil S.T tuvastati alkoholijoove 0,75 mg/l;

7.Kriminaalasja materjalide juurde on lisatud koopia 02.aprilli 2008.a Viru Maakohtu Narva

kohtumaja otsusest 1-08-3486 (lk 40) ja koopia 26.veebruari 2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusest nr 1-08-14652 ning karistusregistri väljavõte S.T kohta (lk 38-39), millistest nähtub, et S.T karistati 02.aprillil 2008.aastal KarS § 424 järgi

rahalise karistusega 12 000 (kaksteist tuhat) krooni ja vähendati mõistetud karistus ühe kolmandiku võrra, kuna asi arutati lühimenetluse korras ning mõisteti rahaline karistus 8 000 (kaheksa) tuhat krooni. 26.veebruaril 2009.aastal oli S.T Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsuse

alusel tunnistatud süüdi KarS § 424 järgi 3 (kolme) kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning jäi kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust,

mille kandmisest ta tingimuslikult vabastati ja katseajaks määrati 18 (kaheksateist) kuud. Lisakaristusena võeti mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks

7.1. isik, keda on varem karistatud Seega 22.novembril 2008.aastal oli S.T mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, s.o KarS § 424 tähendatud isik.

8.Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas pole tuvastatud.

9.KarS § 12 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses

sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses

võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus.

Süüdistatavat süüdistatakse KarS § 424 järgi, mis kriminaliseerib mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Nimetatud karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena paljude inimeste elu ja tervist üldohtliku

süüteo eest abstraktse hulga isikute vastu, kellel on õiguslikult garanteeritud võimalus

1-09-4489

(8) 6

arvestada asjaoluga, et liikluses osalevad mootorsõidukijuhid peavad rangelt kinni

Liiklusseaduse ja Liikluseeskirja sätetest ega sea ohtu teiste isikute elu, tervist ega vara.

Subjektiivsest küljest eeldab antud karistusõigusnormi koosseis teo sooritamist vähemalt kaudse tahtluse vormis.

Süüdistatav, omades 02.aprilli 2008.a määratud kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis uuesti mootorsõidukit joobeseisundis, millega pani toime KarS § 424 objektiivsetele tunnustele vastava teo. Süüdistatav oli teadlik enda varasemast karistatusest samasuguse süüteo eest ning pidi teadlik

olema endal esineda võivast joobeseisundist, kuid asus sellest hoolimata mootorsõidukit juhtima. Seega pani süüdistatav nimetatud süüteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis.

10. süüd, samuti Karistuste määramisel arvestab maakohus eelkõige S.T

toimepandud kuriteo raskust ja laadi, vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdistatava isikut ja võimalusi mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

10.1. pani talle süüks arvatava kuriteo toime tahtlikult. Vastutust S.T kergendavad ja raskendavad asjaolud S.T suhtes puuduvad. Kohtunik ei nõustu vandeadvokaat Galina T elnakova ja prokuröri abi Silvi Erro väidetega, et ś

karistust kergendavaks asjaoluks tuleb arvata puhtsüdamlikku kahetsust. Selline väide on

paljasõnaline ja ei tule kriminaalasja tehioludest. Kohtunikul kujunes selline mulje, et prokuröri abi Silvi Erro kriminaalasjas, kus kriminaalmenetlus on algatatud KarS § 424 järgi,

süüdistusaktis šabloonselt kirjutab karistust kergendavaks asjaoluks-puhtsüdamlik kahetsus. Maakohtu istungil prokuröri abi Silvi Erro ei osanud seletada, millega on leidnud kinnitust tema poolt nimetatud karistus kergendav asjaolu.

10.2.Kohtunik nõustub kaitsja ja prokuröri abi seisukohaga, et puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes.

Kuid kahetsuse tunnistamine puhtsüdamlikuks on faktiline asjaolu, mille olemasolu või puudumise tuvastamine on maakohtu pädevus.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et 26.veebruaril 2009.aastal maakohtu otsusega oli S.T tunnistatud süüdi samalaadilise kuriteo toimepanemise eest, s.o. §424 järgi. See asjaolu näitab järgmist, et tol ajal, kui S.T oli peetud kinni sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, s.o. 22.novembril 2008.a oli menetlejal menetluses veel üks kriminaalasi S.T suhtes, mis oli alustatud KarS § 424 tunnustel. Jääb arusaamatuks, millisest

puhtsüdamlikust kahetsusest saab antud juhul rääkida, kui isik, kes omab kustutamata

karistatust KarS § 424 järgi, istub veel kaks korda rooli alkoholijoobes. Tugevat sõltuvust alkoholi tarvitamisest aga ei saa kohtuniku arvates KarS §-s 56 sätestatu mõttest tulenevalt põhimõtteliselt lugeda karistust kergendavaks asjaoluks.

11.KarS § 424 sanktsioon näeb ette karistusena rahalist karistust või vangistust.

11.1.Maakohus ei pea võimalikuks käesoleval juhul rahalise karistuse mõistmist, kuna selline karistus ei mõjutanud süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Karistuse mõistmisel tuleb peale isiku süü arvestada ka teisi asjaolusid, s.h ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Igasugune mõjutamine toimub läbi isiksuse, tema hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu

peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on S.T varem kriminaalkorras karistatud

samalaadse kuriteo eest. Tõepoolest maakohtuistungil olid esitatud maksekorraldused selle

1-09-4489

(8) 7 kohta, et rahaline karistus ja kohtukulud süüasjas nr 1-08-3486 on ära makstud. Samuti on ära makstud rahatrahvid.

Teda on karistatud ka väärteokorras samalaadse liiklusalase rikkumise eest. Maakohtu

arvates näitab eeltoodu, et S.T on liikluseeskirjade rikkuja, kes ignoreerib

määratud karistusi ning jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Varem on teda joobes juhtimise eest karistatud rahalise karistusega ja 2009.aastal vangistusega, mille kandmisest ta oli tingimuslikult vabastatud. Vaatamata määratud karistustele ja antud võimalustele näidata

ennast seaduskuuleka kodanikuna, vangistust kandmata, ei ole süüdistatav järeldusi teinud, vaid on jätkanud õigusvastast käitumist. Eelneva põhjal leiab maakohus, et käesoleval juhul ei

pea maakohus põhjendatuks S.T KarS § 74 alusel karistuse kandmisest tingimuslikult vabastada.

Kohtunik leiab, et alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainult sõiduki juhile, vaid kogu ümbruskonnale.

Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 05.märtsi 2003.a lahendis nr 3-1-1-26-03 märgib, et „Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada

sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis

annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

KarS § 74 kuulub kohaldamisele üksnes juhtudel, mil arvestades süüdlase isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, kohus leiab, et vangistuse ärakandmine süüdimõistetu poolt ei ole otstarbekas.“

Maakohus leiab, et selle isiku mõjutamiseks põhikaristusena tuleb mõista vaid vangistust, mida tuleb reaalselt ära kanda.

12.KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab

maakohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

13. poolt on ära makstud rahatrahvid ja rahaline karistus, Asjaolu, et S.T maakohus arvestab vangistuse karistuse pikkuse mõistmisel.

14.Seoses sellega, et kohtunik ei nõustu vandeadvokaadi ja prokuröri abi ettepanekutega karistuse kandmisest tingimusliku vabastamisega, kohtunik märgib järgmist.

14.1. Olgu siinjuures äratoodud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.detsembri 2008.a otsuses nr 3-1-1-91-07 väljendatud seisukoht, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlusega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt.

15.Alkoholijoobes isiku poolt mootorsõiduki juhtimine kujutab endast kõrgendatud ohtu nii sõiduki juhile, kui ka ümbruskonnale, mistõttu peab kohtunik vajalikuks KarS § 50 lg 1 p 1 kohaldamist ja S.T-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist.

15.1.Arvestades süüdimõistetu hoolimatut suhtumist kehtestatud normidesse, toimunusse ning

talle määratud karistustesse, peab kohtunik vajalikuks kohaldada lisakaristust, mis ei ületa keskmist määra. Puuduvad erandlikud asjaolud, et lisakaristust mitte kohaldada. KarS § 55 lg

1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

1-09-4489

(8) 8

16.Riigikohtu üldkogu 27.juuni 2005.a otsuses nr 3-4-1-2-05 väljendatud seisukohale, et liikluskuriteos süüdimõistetult võib kohus jätta juhtimisõiguse ära võtmata üksnes erandlikel asjaoludel. Kohtunik peab vajalikuks viidatud üldkogu otsust korrata selles, et juhtimisõiguse peatamise

kui materiaalses mõttes karistuse eesmärk on praegusel juhul legitiimne, kuna joobnuna

mootorsõidukit juhtinud isiku juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.

17.Kuriteoga varalist kahju ei tekitatud, tsiviilhagi süüdistatava vastu esitatud ei ole.

Asitõend CD plaat tuleb jätta kriminaalasja juurde. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

18.KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. eeluurimisel määratud kaitsjale makstav tasu, toimiku paljunduskulu 07

(seitse) krooni (lk 45) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäär ehk 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni.

Mihhail Komt atnikov ś kohtunik