2-16-113223/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-16-113223

Tsiviilasi

Egert

Kuigo

hagi

Janar

Zupsmann

vastu

võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

462 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Egert Kuigo; isikukood XXX; elukoht XXX.

Hageja esindaja: Liina Karlson; e-post menetlus@themis.ee

Kostja: Janar Zupsmann, isikukood XXX; viibimiskoht

XXX. Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Egert Kuigo hagi Janar Zupsmann vastu Lusikas OÜ ja

Janar Zupsmanni vahel 15. augustil 2014. a sõlmitud laenulepingu alusel võla väljamõistmiseks.

2. Mõista Janar Zupsmannilt (Zupsmann) (ik XXX) Egert Kuigo (ik XXX) kasuks välja:

2.1. 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 46 senti (sealhulgas põhivõlg 150 eurot, kahju

hüvitis 15 eurot, intress 2 senti, viivis alates 16. septembrist 2014 kuni 22. oktoobrini 2016

summas 26 eurot 44 senti);

2.2. alates 23. oktoobrist 2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tagastamata põhivõlalt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja soovib intressi ja viivise väljamõistmist vastavalt

seaduses sätestatud intressi ja viivise määra ületavas osas ning kahju hüvitist 15 eurot ületavas

osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 43% kostja kanda ja 57% hageja enda kanda; kostja menetluskulud

jätta kostja kanda.

7. Mõista Janar Zupsmannilt (Zupsmann) Egert Kuigo kasuks välja menetluskulu 92

(üheksakümmend kaks) eurot 45 senti.

8. Mõista Janar Zupsmannilt (Zupsmann) Egert Kuigo kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel käesolevast otsusest välja

kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt, kui kostja ei ole hagile vastanud,

võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult allkirja

vastu üleandmisega kätte toimetatud 3. märtsil 2017. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse

esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS §

407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 150 eurot, intress 37,50 eurot, kahju

hüvitis 150 eurot, viivis alates 16. septembrist 2014 kuni 22. oktoobrini 2016 summas 112,50

eurot ning viivis tasumata põhivõlalt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni

põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras.

5. Kohus leiab, et hageja põhinõue 150 eurot on õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt on

Lusikas OÜ ja kostja sõlminud 15. augustil 2014. a laenulepingu. Kostja sai laenulepingu alusel

laenu 150 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 15. septembril 2014. Kostja ei ole

laenu tagastanud. Lusikas OÜ on loovutanud laenulepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja

võib seega VÕS § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kosjalt laenusumma tagastamist.

6. Kohus leiab, et hageja intressi ja viivise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

7. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus

omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid

sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse

tegemisel.

8. Kohus leiab, et kuna Lusikas OÜ, mis on äriühing, st ta tegutseb majandustegevuses, andis

kostjale, kes füüsilise isikuna on eelduslikult tarbija ning hageja ei ole hagis välja toonud asjaolu,

et kostja oleks laenu võtnud seoses enda majandus- või kutsetegevusega, laenu ning kostja

kohustus tasuma selle eest intressi, on Lusikas OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 ja 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidileping..

Tarbijakrediidileping on VÕS § 408 lg 1 järgi aga tühine, kui lepingus puudub mõni VÕS §-s

404 või 405 sätestatud andmetest. Laenulepingus ei ole märgitud VÕS § 404 lõikes 2 p 2, § 4031

lõikes 1 p 9 ning § 404 lõikes 21 ette nähtud andmed krediidi kulukuse määra kohta. Samas kuna

kostja on hagiavaldusest nähtuvalt laenu kätte saanud, on laenuleping VÕS § 408 lg 2 järgi siiski

muutunud kehtivaks. Kuivõrd laenulepingus puuduvad andmed krediidi kulukuse määra või

krediidi kulukuse esialgse määra kohta, tuleb intressi määraks VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda aga

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mitte laenulepingus kokkulepitud kõrgem intressimäär.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti laenuleping ja kostjale anti laen üle 15. augustil 2014. Kostja

kohustus laenusumma koos laenu kasutamise tasuga tagasi maksma hiljemalt 15. septembril

2014. Hageja intressi nõue on seega maksimaalselt õiguslikult põhjendatud 2 (150 *0,15% *

30/365) sendi ulatuses.

9. Hageja nõuab kostjalt viivist lepingujärgses määras, so 2% tagastamata laenusummalt päevas.

Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingute puhul on viivise osas sätestatud eriregulatsioon. VÕS

§ 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Kuna ülaltoodust tulenevalt on lepingule

kohalduv intressimäär VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, ei ole hageja võimalik VÕS § 415 lg

1 järgi nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsest

viivisemäärast kõrgemas määras.

10. Hageja viivisenõue on seega alates 16. augustist 2014 kuni 22. oktoobrini 2016 põhjendatud

summas 26,44 eurot ning alates 23. oktoobrist 2016 kuni põhinõude tasumiseni seaduses

sätestatud määras.

11. Kohus leiab, et ka hageja kahju hüvitamise nõue on üksnes osaliselt õiguslikult põhjendatud.

Kohtuväliste võla sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt reguleerib erinormina VÕS §

1132. Hagi kohaselt esitas hageja kohtuvälises menetluses ühe nõudekirja. Seega VÕS § 1132 lg

2 p 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda 15 euro hüvitamist. Kohtu hinnangul ei muuda nimetatud

sätte kohaldatavust ka asjaolu, et äriühingust algne võlausaldaja on loovutanud nõude füüsilisest

isikust hagejale. Nõude loovutamine ei saa tuua võlgnikule täiendavaid kohustusi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi

rahuldatakse ligikaudu 43% ulatuses.

13. Hagiavalduse ja hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

100 eurot ning esindajakulu 290 eurot, kokku 390 eurot. Hageja on märkinud, et esindajakulu

koosneb käiguta määrusega tutvumisest, hagi koostamisest, puuduste kõrvaldamisest ning

menetlusse võtmine määrusega tutvumisest.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS §-st 4842

tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20

eurot, tuleb hageja maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude katteks määrata 20 eurot.

Arvestades, et tegemist on laenulepingust tuleneva õiguslikult lihtsa vaidlusega, hageja koostatud

menetlusdokumendid ning esitatud tõendid ei ole keskmisest mahukamad, puuduste kõrvaldamise

vajaduse tekitas hageja enda arvutusviga nõude esitamisel ning hageja on kohtute infosüsteemist

nähtuvalt sarnaseid hagisid esitanud ka mitmete teiste isikute vastu, on hageja õigusabikulu

põhjendatud 95 euro ulatuses.

15. Hageja menetluskulud käesolevas asjas on kokku seega 215 eurot (100 + 20 + 95). Kohus jätab

TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 43% kostja kanda ja 57% hageja enda kanda.

Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 92,45 eurot. Kostja

menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud

ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik