1-09-6999/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-6999 (kohtueelses menetluses nr 08284000312) riik V.T versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Tatjana Moorats Prokurör Milvi Väin

Süüdistatav V.T

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx x-x xxxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS §-de 121, 199 lg 2 p 9 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada V.T süüdi

karistusseadustiku (KarS) §-de 121 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud ning tunnistada V.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest

raskeima suurendamisega mõista V.T-le liitkaristus vangistusena 4 (neli) kuud;

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega V.T-le mõistetud

karistust Pärnu Maakohtu 27.10.2008.a. otsusega V.T-le mõistetud karistuse ära- kandmata osa 1 aasta võrra ning mõista V.T-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud; Pärnu Maakohtu 27.10.2008.a. otsusega mõistetud lisakaristus mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks ja 6 kuuks kuulub iseseisvale täitmisele; kohtuotsuse täitmise tagamiseks lugeda V.T-le kohaldatud tõkend tühistatuks peale V.T ilmumist vanglasse karistust kandma. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju ja kriminaalmenetluse kulude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult AS Mivar-Viva tsiviilhagi ning välja mõista V.T-lt 1600

(üks tuhat kuussada) krooni AS Mivar-Viva kasuks; 2.2 sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, välja mõista V.T-lt

riigi õigusabi tasu 1138 (üks tuhat ükssada kolmkümmend kaheksa) krooni 70 senti, toimikust koopia tegemise kulud 90 (üheksakümmend) krooni 90 senti riigi kasuks; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 147 (ükssada nelikümmend seitse) krooni 50 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile.

2 Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank. (Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „V.T, 1-09-6999, sundraha“, „V.T, 1-09-6999, kriminaalmenetluse kulud“); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on V.T-le mõistetavaks karistuseks KarS §-de 121 järgi vangistus 2 kuud; ning KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistus 3 kuud; KarS § 64 alusel liitkaristus vangistusena 4 kuud; KarS § 65 lg 2 alusel

liitkaristus vangistusena 1 aasta 4 kuud

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

V.T-le esitatud süüdistused V.T on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles 04.07.2008 kella

20:00 paiku Kuressaare linnas Rae Keskuse Saaremaa Tarbijate Ühistu kaupluse tagaruumes

seoses kauplusest alkoholi varguse kahtlusega kinni peetud (varguse fakti ei ole tuvastatud), tungis kallale vormis G4S Lääne Eesti AS-i turvamehele Viljar Saarkoppelile lüües temale 2-l korral ootamatult rusikaga näkku, mille tulemusena tundis turvamees Viljar Saarkoppel füüsilist valu ja temale tekitati ka kehavigastusi. V.T tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi teise inimese löömisega ja talle

valu tekitamisena.

V.T on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles varem toime

pannud vargusi, 27.10.2008 õhtusel ajal võõra vallaasasja äravõtmiseks selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil varastas salaja Viljandi linnas Lossi 41 asuva oma endise töökoha AS Mivar-Viva 3 korpuse tootmisruumist 8 tekki koguväärtusega 1600.- krooni.

V.T teod on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi võõra vallasasja

äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

3 karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks

karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning V.T tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS §-de 121, 199 lg 2 p 9 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS ( ) § 1043 alusel. Võlaõigusseaduse AS Mivar-Viva on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 1600 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. 3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS §-de 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS §-de 199 lg 2 p 9 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni

viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid V.T karistamise kokkuleppemenetluses. V.T karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää-

ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni.

Süüdistatava V.T kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on

kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu- määradega.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele V.T-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 90.90 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus-

4 kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb V.T-lt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1138.70 (991.20 + 147.50) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu – toimikust koopia tegemise kulud 90.90 krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest

või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab

karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Helle Tamm

Kohtunik