1-08-9861/9 · 1-08-9861/9 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 mai 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-9861 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 06 mai 2009, Tallinn Kriminaalasi R.F-i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5,8,9 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 09 veebruari 2009 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav R.F Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Annika Vanatoa Süüdistatav

R.F , ik: xxx, varem kriminaalkorras

karistatud, kinni peetud 03.11.2008, viibis eelvangistuses 4 päeva Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 09 veebruari 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-08-9861, R.F-i süüdistusasjas, muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja

2 vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

R.F-ile , on süüdistus esitatud KarS § 199 lg 2 p 4,5,8,9 järgi selles, et varem

varguse toimepannud isikuna pani ajavahemikul 14.07.2008 kuni 07.10.2008 uuesti toime kuus võõra vara vargust, millest üks jäi katsestaadiumisse.

Muuhulgas oli talle esitatud süüdistus ka selles, et ta 2008. aasta augusti keskel tungis aadressil Harjumaa xxx xxxx Xxxxxx xxxxx Xxxxxxx x asuvasse alajaama, kus lõhkudes ära firmale E. E. OÜ J. kuuluva 250kVA jõutrafo ning varastas sealt trafoõli ca 175 kg, lõhkus keskpinge- ja madalpingeseade ning varastas sealt vaskdetaile, kokku tekitas kahju 285 000.- krooni.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

Maakohus tunnistas R.F-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 8, 9 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. Vähendas mõistetud karistust 1/3 võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõistis 1 aastase vangistuse.

KarS § 65 lg 2 järgi suurendas mõistetud karistust eelmise, Harju Maakohtu 06.02.2008 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuu ja 23 päevase vangistuse võrra ja mõistis R.F-ile liitkaristuseks 1 aasta, 8 kuu ja 23 päevase vangistuse.

KarS § 68 lg 1 järgi luges R.F-i poolt eelvangistuses viibitud aja 14.-

15.07.2008 ja 05.-06.10.2008, so 4 päeva, karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks luges 1 aasta, 8 kuu ja 19 päevase vangistuse. Karistuse kandmise alguseks luges 03.11.2008. OÜ J. tsiviilhagi ja R.F-i tsiviilhagi rahuldas. Mõistis R.F-ilt välja OÜ J. kasuks 285 000,00 krooni. R.F-i kasuks 3 660,00 krooni.

APELLATSIOON:

Esitatud apellatsioonis R.F pole nõus hagiga mida peab maksma OÜ-le J.. Ta pole varastanud süüks arvatud summa eest. Arvab, et summa on liialt suur. Kaitsjatasu on tema arvates samuti liialt suur kuna kaitsja pole teda kaitsnud ega käinud vanglas vaatamas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni väljamõistetud tsiviilhagi suuruse osas. Kaitsjatasu väljamõistmise osas apellatsioonist loobus.

Kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja taotles jätta OÜ J. poolt esitatud tsiviilhagi läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ka tsiviilhagi rahuldamise osas. Palus jätta esitatud apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

3

Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja apellatsioonis esitatud väited ei anna alust otsuse tühistamiseks.

Kohtukolleegium peab vajalikuks esmalt selgitada, et KrMS § 306 lg 1 p 11 kohaselt

kriminaalasja lahendava kohtu pädevuses on otsustada, kas ja millises ulatuses rahuldada

tsiviilhagi. Tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda

tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt kohtuotsusele seoses

tsiviilhagi lahendamisega esitatavaid nõudeid ega kõrgema astme kohtu volitusi tsiviilhagi

lahendamise põhjendatuse kontrollimisel, tuleb ka nendes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele

õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Seega peab kohus mis tahes nõude rahuldamisel

otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse.

Antud juhul on maakohus esitatud tsiviilhagi rahuldamise osas oma põhjendused esitanud. On jälgitav millistele seadustele on maakohus oma järeldustes tuginenud, seega on järgitud ka tsiviilhagi rahuldamisel materiaalõigusliku aluse äranäitamise nõuet.

Kohus on andnud hinnangu tekitatud kahju osas vastavalt kriminaalasja materjalidele ja kannatanu kohtueelsel uurimisel antud ütlustele ning ka süüdistatava ütlustele. Maakohus on

võttes aluseks süüdistatava enda kohtueelsel uurimisel antud ütlused tõlgendanud trafoõli

varguse osas kõik kahtlused süüdistatava kasuks. Kuigi süüdistatava poolt õli vargus pole tõendatud, on tuvastamist leidnud ja seda ka süüdistatava enda kohtueelsel uurimisel antud ütluste alusel, et varguse käigus voolas õli maha ja seega on maakohus seaduslikult kuriteo

toimepanemisega tekitatud kahju ka selles osas rahuldanud ning on seejuures asjakohaselt viidanud VÕS § 127 lg 1 ja § 1045 lg 1 p 5.

Vastavalt maakohtu istungi protokollile on süüdistatavale selgitatud muuhulgas ka esitatud

tsiviilhagide suurust. Süüdistatav on ennast täielikult süüdi tunnistanud, on jäänud lühimenetluses asja arutamise taotluse juurde, on tunnistanud ka tekitatud kahju ega vaielnud esitatud tsiviilhagidele vastu/ t.lk. 78-79/.

Maakohus on kooskõlas TsMS § 440 lg 1 sedastanud, et juhul kui kostja, antud juhul

süüdistatav, võtab hagi õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega antud juhul olukorras, kus süüdistatav taotles asja lühimenetluses arutamist ja võttis esitatud tsiviilhagid õigeks oli kohus eelnimetatud seaduse kohaselt õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama.

Maakohus on põhistanud esitatud tsiviilhagi rahuldamist selle kogusummas ja

kohtukolleegium, nõustudes maakohtu põhjendustega, leiab, et apellatsioonis esitatu ei sea

kahtluse alla kannatanu poolt kriminaalasja juurde lisatud materjalide usaldusväärsust süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisel tekitatud kahju suurusest.

Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav kinnitas, et oli nii kohtueelsel uurimisel kui ka esimese astme kohtus tõepoolest esitatud hagidega nõus ja vaidlustas seda apellatsiooni korras seetõttu, et viibides vahi all arvasid temast targemad kambrikaaslased, et summa on liialt suur. Muid põhistusi tsiviilhagile vastuvaidlemiseks süüdistatav ei esitanud. Samuti ei osanud ta

4

täpsustada milliste esemete maksumuse osas on OÜ J. esitanud liialt suure summa ning

milline tema arvates tegelik kahju oli. Kinnitas, et tema ei tea lõhutud esemete ega mahajooksnud õli väärtust.

Kohtukolleegium leiab, et selline apellatsiooni põhistus ei anna seaduslikku alust otsuse tühistamiseks.

Rahuldamisele ei kuulu ka kaitsja taotlus kohtuotsuse tühistamiseks ja tsiviilhagi läbivaatamata jätmiseks.

Maakohtu istungil on kaitsja kinnitanud, et tsiviilhagide vastu ei vaidle. Kaitsja ega

süüdistatav pole esitatud taotlust asja üldmenetluses arutamiseks ning uute, täiendavate tõendite kogumiseks ja kannatanu ülekuulamiseks ega leidnud, et tsiviilhagi tuleks jätta läbi vaatamata.

KrMS § 310 lg 1 kehtestab, et kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Tsiviilhagi saab kohus jätta läbi vaatamata ainult siis, kui selleks on menetlusseadustikus ette nähtud alus. Kriminaalmenetluse seadustikus on ainukene tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise alus sätestatud § 272 lg-s 2. Lisaks tuleb kriminaalmenetluses järgida ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul pole alust rääkida tsiviilkostja kohtuistungile ilmumata jätmisest / KrMS § 272 lg 2/ ning kaitsja ei viidanud ka ühelegi tsiviilmenetlusseadustikus sättele mis tooks menetluslikult kaasa kohtuotsuse tühistamise tsiviilhagi väljamõistmise osas

ja annaks seadusliku aluse hagi läbivaatamata jätmiseks ega viidanud seadusele, mis seaks kahtluse alla või kummutaks kahjunõude rahuldamise põhistuse.

Apellatsioonis kaitsjatasu osas esitatud vaidlusest apellant ringkonnakohtus loobus ja muus

osas pole kohtuotsust vaidlustatud. Apellatsiooni piiridest väljumiseks kohtukolleegium seaduslikku alust ei tuvastanud.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 09 veebruari 2009 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JÜRI PAAP