1-08-17036/8 · 1-08-17036/8 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 mai 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-17036 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Svetlana Talli Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 06 mai 2009, Tallinn Kriminaalasi V.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02 veebruari 2009 otsus lühimenetluses

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav V.B Prokurör Ringkonnaprokuröri abi Katrin Tron Süüdistatav

V.B, ik: xxx, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, kinni peetud 05.11.2008 Kaitsja Vandeadvokaat Rein Kiviloo

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 02 veebruari 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-08-17036, V.B süüdistusasjas, muutmata.

Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul

Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

V.B-le oli esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi selles, et ta olles isikuks,

kes on varem toime pannud varguse 11.09.2008.a. kella 12.45 paiku võttis ebaseadusliku

omastamise eesmärgil aadressil Tallinn Xxxxxx xxx x asuvast muusikakaupluse I.M.T.L. kaubaruumi esikust kaupa kogusummas 5390 krooni.

Samuti tema võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil 09.10.2008.a. umbes kell 14.00

viibides K. P. ruumides, asukohaga Tallinn XXXXX XX ,videokaamera Panasonic maksumusega 5000 krooni, mis kuulub L. T.. Samuti tema 05.11.2008.a. kella 20.55 ajal Tallinnas Tartu mnt 1 asuva Kunstiakadeemia III korruse loenguklassis nr 308 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis kannatanu A. L. kuuluva käekoti koos mälupulgaga - maksumusega 300 krooni, liimi - maksumusega 30 krooni, noa - maksumusega 20 krooni ja rahakotiga – maksumusega 500 krooni, milles olid ID-kaart A. L. nimele, internetipanga koodikaart, pangakaart, sularaha 200 krooni, ukse magnetkaart ja võtmekomplekt, kuid ta peeti vahetult peale käekoti vargust kinni ning käekott koos sees olnud asjadega tagastati A. L..

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

Maakohus tunnistas V.B süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõistis V.B-le 8 kuulise vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel luges V.B eelvangistuses viibitud 1 päeva karistusest kantuks ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 7 kuud ja 29 päeva. KarS § 68 lg 1 alusel luges karistusaja alguseks 05.11.2008.a.

APELLATSIOON:

Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas.

Kuigi ta on süüdi tunnistatud kolmes kuriteoepisoodis, siis tegelikult pani ta toime vaid 2 vargust, sest üks jäi katsestaadiumisse ning sellega kahju ei kaasnenud. Ülejäänus tunnistab oma süüd täielikult ja kahetseb. Palub lühendada temale mõistetud vangistuse aega. Palub arvestada perekonna olukorda. Elab emaga, kes ei tööta ja vajab tuge.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus lühendada temale mõistetud vangistuse aega. Kaitsja toetas esitatud apellatsiooni.

Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus kooskõlas seadusega ja apellatsiooni alusel muutmisele ei kuulu.

RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, kohtuotsusega ja apellatsiooni sisuga,

ära kuulanud menetlusosalised leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu.

Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse,

et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või

süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust.

Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise esmaseks aluseks tema süü,

kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludest, mis näitavad

süü suurust. Lisaks sellele võetakse karistuse mõistmisel arvesse võimalust mõjutada süüdi

tunnistatud isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kehtestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui seadus võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Antud juhul on maakohus põhistanud süüdlasele vangistuse mõistmist, seega on täidetud raskemaliigilise karistuse mõistmise põhistatuse nõue.

Apellatsioonis taotleb süüdistatav temale tähtajalise vangistuse lühendamist. Esmaseks

põhistuseks toob ära, et tegelikult pani ta toime kaks vargust kuna kolmas vargus jäi katsestaadiumisse.

Kohtukolleegium peab vajalikuks selgitada, et isiku poolt varguse toimepanemine, mis jäi süüdlase tahtest sõltumatult katsestaadiumisse on samuti käsitatav kuriteona ja karistatav

vastavalt sanktsioonis ettenähtule. Asjaolu, et katsestaadiumisse jäänud kuriteoga ei kaasne alati kahju kannatanule, ei ole süüdlase süüdimõistmist välistav asjaolu, vaid seda on kohtul

võimalik arvestada karistuse mõistmisel, mida antud juhul on kohus teinud, kuna on olnud teadlik, et üks varguse episood jäi katsestaadiumisse.

KarS § 199 lg 2 näeb ette kuni viieaastase vangistuse. Kohus on kolme kuriteo toimepanemise

eest süüdlast karistanud 1 aastase vangistusega. Kuna tegemist oli lühimenetlusega, tuli mõistetavat põhikaristust vähendada ja tegelikult kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuuline vangistus.

Karistuse mõistmisel on kohus arvestanud karistust kergendava asjaoluna süüdlase

puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid pole maakohus arvestanud.

Apellatsioonis esitatud asjaolu, et ema ei tööta ja vajab tema abi pole aluseks mõistetud

karistuse muutmiseks. KarS § 57 ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid, mida maakohus poleks karistuse mõistmisel arvestanud apellatsioon ei sisalda.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus oli õigustatud karistuse mõistmisel arvestama ka

süüdlase isikuga ja nimelt faktiga, et V.B on varem korduvalt varguste

toimepanemiste eest karistatud ja viimasest karistuse kandmisest vabanes 25.04.2008 ning vaid mõne kuu möödudes pani toime uued varavastased kuriteod. Selline süüdlase käitumine näitab et ta ei ole mõistetud karistustest õigeid järeldusi teinud, tema eluviis ega suhtumine

õiguskorda pole muutunud ning karistuse mõistmise eesmärkide saavutamine on võimalik vaid reaalse karistuse kandmisega.

Mõistetud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra ja on ka lühem eelmise otsusega

mõistetud karistusest. Kohtukolleegium leiab, et puuduvad igasugused seaduslikud alused maakohtu poolt mõistetud tähtajalise vangistuse lühendamiseks.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju

Maakohtu 02 veebruari 2009 otsuse V.B süüdistusasjas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JÜRI PAAP