2-16-130508/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-130508

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

15. mai 2017, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-130508

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Lauri Mällo vastu

640,03 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

671,21 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20,

10150

Tallinn;

e-post

jurist@julianus.ee);

kostja Lauri Mällo (ik XXX; elukoht XXX; postiaadress

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Lauri Mällo vastu osaliselt.

2. Välja mõista Lauri Mällolt Osaühing Aktiva Finants kasuks 245,42 eurot, millest

200 eurot on põhinõue, 30 eurot võla sissenõudmiskulud ja 15,42 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis 05.04.2017 seisuga.

3. Välja mõista Lauri Mällolt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 200 eurot alates 06.04.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam kui 184,58 eurot.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud 38% ulatuses Lauri Mällo kanda ja 62% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

2. Määrata

tsiviilasjas

nr 2-16-130508

Osaühing Aktiva

Finants

menetluskulude

rahaliseks suuruseks 220 eurot, millest 125 eurot on riigilõiv ning 95 eurot lepingulise

esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

3. Välja mõista Lauri Mällolt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud 83,60 eurot.

4. Välja mõista Lauri Mällolt Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

83,60 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostja õepojale J.L.le 05.05.2017

edasiandmiseks kostjale. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale

kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt kohtule vastanud.

2(3)

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 03.12.2015 sõlmitud

liitumisleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud

lepingu lahutamatuks lisaks olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste ja Nuti 9.49 paketi

tingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 03.12.2015 kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5

redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav

eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse

rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult

suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 389,80 eurot (võlgnevuse sisse

ei ole arvestatud 01.03.2016 esitatud arvel nr 48988917 märgitud viivist 3,83 eurot). Lisaks

tasule telekommunikatsiooniteenuste eest sisaldab kostja võlgnevus ka leppetrahvi

189,80 eurot. Tulenevalt kostja ja Tele2 Eesti AS vahel sõlmitud lepingust kasutas kostja

teenuspaketti, millega kaasnes 24-kuuline teenuste kasutamise kohustus. Teenuspaketi

tingimuste kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma

lepingujärgset leppetrahvi vastavalt lepingu lõpuni jäänud tähtajale. Leping öeldi 29.03.2016

ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud

lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus

määratud rahasumma. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele

kohustus tasuda tähtajalise lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel leppetrahvi sõltuvalt lepingu

tähtaja lõpuni jäävast perioodist eelnimetatud toiminguga teenuse osutajale kaasnevate kulude

katteks, sõltumata selliste kulude tekkimise ja tegelike kulude suuruse tõendamisest, kahjustab

tarbijat ebamõistlikult ning on tühine. Kohus jätab VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 alusel

tühise tüüptingimuse kohaldamata. Põhjendatud ei ole ka hagis märgitu, et leppetrahv on

mõeldud kompenseerima kostjale antud seadme maksumust, mille eest on kostja jätnud

3(3)

tasumata, sest kostja võlgnevus sisaldab muu hulgas ka kõiki tasumata järelmaksu osamakseid

kogusummas 63 eurot (01.04.2016 arve nr 49450014). Kuna leppetrahv 189,80 eurot on

tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub kostjalt

põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 200 eurot (389,80 – 189,80). Nimetatud summalt

on hagejal õigus arvestada viivist seadusjärgses määras, kuna lepinguline (Tele2 teenuste

kasutamise üldtingimuste p 6.13.2) viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75% aastas ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 0,022% päevas ehk 8% aastas ning on seetõttu

tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine (vt 3-2-1-25-16

p 13). Viivise arvestus ajavahemiku 19.04.2016 kuni 05.04.2017 kohta on tehtud

viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise

suuruseks põhivõlalt 200 eurot on 15,42 eurot. Arvestades hagiavalduses märgitut tuleb TsMS

§ 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis protsendina põhinõudelt

200 eurot alates 06.04.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte enam kui 184,58 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p-s 1 ja lg-s 6 sätestatut arvestades

on põhjendatud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulude katteks 30 eurot.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

osaliselt, so ~38% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 38% ulatuses kostja kanda ja 62%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 220 eurot, millest 125 eurot on

riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

83,60 eurot (38% 220 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

83,60 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik