2-16-111891/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15. mail 2017

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-16-111891

Kohtuasi

Osaühing Xxxx hagi Xxxx osaühingu vastu 930 euro

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

930 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx),

volitatud esindaja Kädi Sacik-Korn

Kostja: Xxxxosaühing (registrikood xxxx, asukoht xxxx),

seaduslik esindaja Xxxx

Kohtuistungi aeg

03. aprill 2017

Resolutsioon

1. Osaühingu Xxxxhagi Xxxxosaühingu vastu võlgnevuse

930 euro väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja

mõista

Xxxxosaühingult

(üheksasada

kolmkümmend) eurot Osaühing Xxxxkasuks

Menetluskulude jaotus

1. Hagimenetluse kulud jätta Xxxxosaühingu kanda

2. Välja mõista Xxxxosaühingult riigilõiv 175 (ükssada

seitsekümmend viis) eurot Osaühing Xxxxkasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ XXXX(edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis mõista XxxxOÜ-lt (edaspidi kostja)

välja võlgnevus 930 eurot hageja kasuks.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki numbrimärgiga xxxx (edaspidi sõiduk) vastutav

kasutaja

alates

27.09.2012.

Sõidukit

pargiti

korduvalt

hageja

opereeritavatele

parkimisaladele. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduki parkimise eest oli jäetud tasumata.

Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida on selgelt

parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati kostja nimel nõustumus pakkumusele,

mistõttu sõiduki parkimisega tekkis hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu

tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi.

Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvid on käesoleva ajani tasumata,

mistõttu on kostjal hageja ees võlgnevus. Kostja ei ole ühtegi leppetrahvi vaidlustanud, kuigi

esitatud leppetrahvinõuetel on sellele võimalusele viidatud.

3. Alljärgnevatel kuupäevadel parkimistingimuste rikkumise tõttu esitatud leppetrahvinõuded

on käesoleva ajani tasumata: 05.06.2013 Xxxx majade parkimisalal; 07.06.2013 Xxxx majad

parkimisalal, 12.06.2013 Xxxx parkimisalal; 26.06.2013 Xxxx majade parkimisalal;

31.07.2013 Xxxx majade parkimisalal; 01.08.2013 Xxxx majade parkimisalal; 12.08.2013

Xxxx majade parkimisalal; 02.09.2013 Xxxx parkimisalal; 16.09.2013 Xxxx parkimisalal;

24.09.2013 Xxxx majade parkimisalal; 30.10.2013 Xxxx majade parkimisalal; 11.11.2013

Xxxx majade parkimisala; 22.11.2013 Xxxx majade parkimisalal; 28.11.2013 Xxxx

parkimisalal; 30.11.2013 Xxxx majade parkimisalal; 05.12.2013 Xxxx majade parkimisalal;

06.12.2013 Xxxx majade parkimisalal; 12.12.2013 Xxxx majade parkimisalal; 31.12.2013

Xxxx majade parkimisalal; 26.02.2014 Sadama parkimisalal; 01.03.2014 Sadama

parkimisalal; 03.03.2014 Sadama parkimisalal; 02.04.2014 Sadama parkimisalal; 03.04.2014

Sadama parkimisalal; 13.04.2014 Xxxx parkimisalal; 05.05.2014 Sadama parkimisalal;

04.07.2014 Sadama parkimisalal; 04.07.2014 Xxxx parkimisalal; 25.10.2014 Sadama

parkimisalal; 30.12.2014 Xxxx parkimisalal; 12.06.2015 Xxxxparkimisalal.

4. Parkimise eest tasumata jätmisega on tekkinud 930 euro suurune võlgnevus. Hageja on

seisukohal, et poolte vahel oli lepinguline suhe ja lepingus oli kokku lepitud leppetrahvi

kohaldamises. Sõiduauto parkimise eest tasumata jätmise korral tuli tasuda igakordse

rikkumise eest leppetrahvi, mida käesoleva ajani tehtud ei ole. Leppetrahvinõuded on

muutunud sissenõutavaks.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt puudub

pooltel lepinguline suhe. Hageja nimel saavad lepinguid sõlmida ainult selleks vastavaid

volitusi omavad isikud ja kostjale teadaolevalt seda ei ole tehtud. Kostja on olnud

vaidlusalusel perioodil sõiduki vastutav kasutaja ja on küll volitanud oma töötajaid sõidukit

kasutama, kuid ei ole neile andnud volitusi kostja nimel lepinguid sõlmida. LS § 72 lg 2

kohaselt on vastutaval isikul kohustus omada ja säilitada teise isiku poolt sõiduki kasutamise

ajal või kuue kuu jooksul pärast kasutamise lõppemist teavet selle kohta, kes on tema

mootorsõidukit kasutanud. Antud hagi kirjelduses mainitakse perioodi 20.06.2013 -

13.06.2015. Vastavalt isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 3 võib isikuandmeid koguda vaid

ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. Kostjal puudub kohustus

toodud perioodi kohta omada ja säilitada teavet tema mootorsõidukit kasutanud isikute kohta.

6. Hageja ei teavitanud kostjat leppetrahvidest nende tekkimise hetkel ega ka järgneva 6 kuu

jooksul. Samuti hagis mainitud 15.07.2014 toimunud sõiduki teisaldamise juhtumil ei

esitatud täiendavaid nõudeid leppetrahvide osas. Esimene teavitus maksmata leppetrahvide

osas saadeti alles vahetult enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, kui viimase

leppetrahvi tekkimisest oli möödas juba 11 kuud. Vastavalt eeltoodule leiab kostja, et hagejal

puudub kostja vastu nõude esitamiseks õiguslik alus.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja oli vaidlusalusel perioodil sõiduki numbrimärgiga

xxxx vastutav kasutaja, et sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavatele parkimisaladele

ega selles, et leppetrahvi nõudeid ei ole vaidlustatud.

8. Pooltel on vaidlus selles, kas poolte vahel on lepinguline suhe ja kas hagejal on õigus nõuda

leppetrahvide tasumist.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing

kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled

kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

10. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu

sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud

lepingu kohustuslikku vormi.

11. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt

määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse

andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus

(aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

12. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisaladest ning liiklus- ja teavitusmärkidest (II

kd lk 27-53) on tõendatud, et iga hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on

paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale.

Samuti viidatakse alale sissesõidul tüüptingimustele. Tüüptingimused sisaldavad lepingu

tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma

tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale.

Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale

tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja

hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on

20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks.

13. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu

sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS

§ 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule

kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja

esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta

oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

14. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine

kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks.

15. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostja kasutuses olnud sõiduk parkis 05.06.2013 Xxxx

majade parkimisalal, 07.06.2013 Xxxx majad parkimisalal, 12.06.2013 Xxxx parkimisalal,

26.06.2013 Xxxx majade parkimisalal, 31.07.2013 Xxxx majade parkimisalal, 01.08.2013

Xxxx majade parkimisalal, 12.08.2013 Xxxx majade parkimisalal, 02.09.2013 Xxxx

parkimisalal, 16.09.2013 Xxxx parkimisalal, 24.09.2013 Xxxx majade parkimisalal,

30.10.2013 Xxxx majade parkimisalal, 11.11.2013 Xxxx majade parkimisala, 22.11.2013

Xxxx majade parkimisalal, 28.11.2013 Xxxx parkimisalal, 30.11.2013 Xxxx majade

parkimisalal, 05.12.2013 Xxxx majade parkimisalal, 06.12.2013 Xxxx majade parkimisalal,

12.12.2013 Xxxx majade parkimisalal, 31.12.2013 Xxxx majade parkimisalal, 26.02.2014

Sadama parkimisalal, 01.03.2014 Sadama parkimisalal, 03.03.2014 Sadama parkimisalal,

02.04.2014 Sadama parkimisalal, 03.04.2014 Sadama parkimisalal, 13.04.2014 Xxxx

parkimisalal, 05.05.2014 Sadama parkimisalal, 04.07.2014 Sadama parkimisalal, 04.07.2014

Xxxx parkimisalal, 25.10.2014 Sadama parkimisalal, 30.12.2014 Xxxx parkimisalal,

12.06.2015 Xxxx parkimisalal, sõidukis ei ole isikuid ning sõidukile on paigaldatud igal

korral leppetrahvi teated, tõendatud väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist (I

kd lk 31-205 ja II kd 1-26).

16. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise

kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

17. Liiklusseaduse § 2 p 93 järgi on vastutav kasutaja eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa

või –õiguse saanud või füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab

sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud

mootorsõidki eest vastutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka punktis

93 nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja.

18. Sõiduki tehnilise passi andmetega (I kd lk 27-30) on tõendatud, et sõiduki omanikuks

XxxxAS ning vastutavaks kasutajaks on määratud kostja. Kostja ei ole seda ka vaidlustanud.

Seega oli kostjal seadusest tulenev ainuõigus sõidukit vallata, kasutada ja teatud ulatuses ka

käsutada. Juriidilise isiku sõidukit juhib füüsiline isik.

19. Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või

kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses

tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis

eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel.

20. Seega saab eeldada, et sõidukit kasutanud isik kasutas sõidukit juriidilise isiku nimel ja

huvides, st tema esindajana. Kostja vastuväide, et kostja ei ole volitanud oma töötajaid kostja

nimel lepinguid sõlmima, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks, kuna juriidilise isiku

puhul eeldatakse esindust TsÜS § 116 lg 2 alusel. Asjaolu, et kostjal puuduvad käesoleval

ajal andmed sõidukit kasutanud isikute kohta ning seaduse järgi puudub tal kohustus andmete

säilitamiseks, ei oma antud asja lahendamisel mitte mingit tähtsust, kuna tegemist on kostja

ja tema töötajate vahelise sisesuhtega. Parkimislepingute täitmise eest vastutab kostja kui

sõiduki vastutav kasutaja, kuni ta ei tõenda vastupidist. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.

21. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku

aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

22. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb

tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos

piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud

930 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et

hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud

või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses

lepingust tulenev leppetrahv. Seda, et tegemist on parkimis tingimuste tahtliku rikkumisega,

näitab

asjaolu,

et

rikkumised

toimusid

järjepidevalt

samadel

parkimisaladel.

Meeldetuletustega ja hageja e-kirjaga kostjale (II kd lk 59-63) on tõendatud, et hageja on

võlgnevust kostjale meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda ning asjaolu, et kostja on

elektronpostiaadressilt xxxx hageja nõudekirja kätte saanud.

23. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv

930 eurot.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

26. Hageja menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 järgi riigilõiv 175 eurot (I kd lk 2 ja II kd lk 64),

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik