Legislator Case Law & Legislation
2-17-2913/9 AI generated

2-17-2913/9 · 2-17-2913/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-17-2913/9
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

2-17-2913 1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-2913 Tsiviilasi Vladimir Imkhovik hagi Liudmila Imkhovik vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, tsiviilasjas menetluse lõpetamine nin...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 2-17-2913/9

2-17-2913 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtujurist Sandri Laurand Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-2913 Tsiviilasi Vladimir Imkhovik hagi Liudmila Imkhovik vastu ühisvara jagamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, tsiviilasjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Vladimir Imkhovik (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova xxxx, e-post xxxx) Kostja: Liudmila Imkhovik (isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Irina Kadõševitš (Xxxx, e- post xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Vladimir Imkhovik ja kostja Liudmila Imkhovik vahel sõlmitud kompromiss ning jagada poolte ühisvara järgmiselt: 1.1. Lõpetada korteriomandi asukohaga Xxxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx) ühisomand ning lugeda korteriomand kostja Liudmila Imhovik ainuomandiks. 1.2. Mõista välja kostjalt Liudmila Imhovik’ilt hageja Vladimir Imkhovik kasuks hüvitis suuruses 30 000 eurot. 1.3. Kostja kohustub välja maksma hagejale käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.2 toodud hüvitise kahe kuu jooksul alates kompromissimääruse, millega kohus kinnitab poolte poolt sõlmitud kompromissi, jõustumise hetkest hageja Vladimir Imkhovik pangakontole Xxxx selgitusega: „hüvitis tsiviilasjas nr 2-17-

2-17-2913 2

2913”. 1.4. Kostja loobub oma nõudest hageja vastu korteri, aadressil Xxxx, kommunaalmaksete võlgnevuse osas ja kinnitab, et ei esita ka tulevikus hageja vastu antud nõuet. 1.5. Käesoleva tsiviilasja menetluskulud jäävad täies ulatuses poolte endi kanda. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-2913. 3. Toimetada määrus menetlusosaliste esindajatele kätte. Menetluskulude jaotus 1. Jätta kohtmääruse resolutsioonis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. 2. Rahuldada hageja taotlus tagastada hagejale käesoleva määruse jõustumisel pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu menetluses on Vladimir Imkhovik hagi Liudmila Imkhovik vastu ühisvara jagamise nõudes. 09.05.2017.a esitasid pooled kohtule kompromissi mille paluvad kinnitada ja tsiviilasjas menetluse lõpetada menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS § 430 ja § 432 sätestatud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Ühtlasi taotleb hageja tsiviilasjas tasutud riigilõivu pooles ulatuses tagastamist. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus leiab, et tsiviilasjas tuleb menetlus lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel. Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist

2-17-2913 3

saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus selgitab, et kompromissiga menetlust lõpetav määrus on täitedokument (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hagejale tsiviilasjas tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik