4-17-652/27 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Lea Pavelson

Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi ajad 17.aprill 2017, Rapla

15.03.2017.a ja 13.04.2017.a. Väärteoasja number 4-17-652 Väärteoasi OÜ Tõstamaa veis ja Reimo Saks kaebuse Maksu-ja Tolliameti 16.01.2017.a. kontrolliosakonna väärteomenetleja Kristi Sahteli otsusele väärteoasjas nr 930016001386 Maksukorralduse seaduse § 1531 lg 1 ja lg 2 järgi

Kaebuse esitajad

Kaebuse esitajate esindaja Menetlusalune isik I: OÜ Tõstamaa veis, registrikood 1193,1635, asukoht Männiku talu, Tõlli küla, Tõstamaa vald, Pärnumaa; seaduslik esindaja Reimo Saks. Menetlusalune isik II: Reimo Saks, isikukood 37811040296, elukoht xxxxxx maakond, xxxxxx vald, xxx küla, xxxxxxxxx talu, telefon xxxxxxxxxx.

Kaitsja Reet Vokk, RV Õigusbüroo OÜ, asukoht Ahtri 8, Tallinn, e-post: reet.vokk@rvb.ee. Kohtuväline menetleja Maksu-ja Tolliamet, registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a, Tallinn, esindaja

Rivo Koemets, e-post: rivo.koemets@emta.ee. RESOLUTSIOON

Jätta Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Kristi Sahteli 16.01.2017 otsus nr 930016001386 muutmata ja OÜ Tõstamaa veis ja Reimo Saksa kaebus rahuldamata.

Kohtuotsus edastada menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule.

Kassatsiooni esitamise õigus on OÜ-l Tõstamaa veis ja Reimo Saksal advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul, s.o päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsus karistuse osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 12.05.2017.

Asjaolud

1.1. 16.12.2016.a. koostas Maksu-ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Kristi Sahtel väärteoprotokolli nr 930016001386, mille kohaselt on Reimo Saks OÜ Tõstamaa veis juhatuse liikmena jaanuar 2015 vorm KMD-s esitanud valeandmeid, mistõttu on toime pandud maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 1531 lg-te 1,2 tunnustele vastav tegu, st maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine, millega vähendati maksukohustust. Väärteoprotokolli kohaselt pandi väärtegu toime 11.02.2016 jaanuar 2016 käibedeklaratsiooni (vorm KMD) esitamisel ja väärteotoimepanemise kohaks on Lõõtsa 8a, Tallinn, kuivõrd vorm KMD oli esitatud Maksu-ja Tolliameti e-teenuse keskkonna kaudu.

1.2. Menetlusaluste isikute kaitsja Reet Vokk esitas 02.01.2017 väärteoasjas vastulause, milles paluti menetlusaluste isikute suhtes alustatud väärteoasi lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

1.2.1. Vastulauses viidati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kohtuasjas nr 3-1-1-45-11 tehtud 9. juuni 2011 otsuse punktis 9 märgitule, et: „Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. (vt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08, p 14).”

1.2.2. Vastulauses märgiti, et väärteoprotokolli kohaselt tuuakse menetlusalustele isikutele käesolevas väärteoasjas süüks pandavate tegude kirjeldusena välja seda, et OÜ Tõstamaa veis ei ole Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvetel näidatud elusloomi soetanud, seega puudus õigus sisendkäibemaksus kajastada eelpool nimetatud ettevõtete arvete alusel tasutud käibemaksu summas 10 080 eurot. Seejuures ei ole aga kohtuväline menetleja protokollis viidanud ühelegi asjaolule, mille põhjal sai menetleja asuda seisukohale, et OÜ Tõstamaa veis ei ole Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvetel näidatud elusloomi soetanud. Ka väärteoprotokollis sisalduvas tõendite loetelus puuduvad tõendid, mis menetleja niisugust väidet kinnitaksid. Sellega on kohtuväline menetleja rikkunud eeltoodud Riigikohtu seisukohas väljendatud nõuet märkida väärteoprotokolli kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Sellega on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Vastulause esitajad leidsid, et käesoleval juhul ei ole menetleja märkinud väärteoprotokolli kõik neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Seepärast ei saa antud juhul lugeda süüteokoosseisu täidetuks, mistõttu tuleb selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

1.2.3. Vastulauses viidati ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kohtuasjas nr 3-1-1-30-11 tehtud

12. mai 2011 otsuse punktis 16 märgitule, et: „Tegu, mille toimepanemist menetlusalusele isikule ette heidetakse, seisneb tollideklaratsioonis valeandmete esitamises ja seeläbi tolliametniku tegevuse takistamises. TS § 79 lg 2 objektiivseid tunnuseid silmas pidades saab kõnealuse teo toimepanemine eeskätt seisneda ebaõigete andmetega tollideklaratsiooni allkirjastamises ja esitamises, kuid väärteoasja materjalist ei nähtu, et H. L oleks vaidlusaluse tollideklaratsiooni allkirjastanud või esitanud. Kuna juriidilisele isikule on KarS § 14 lg 1 järgi omistatav muuhulgas organi liikme tegu, kuid käesoleva väärteoasja materjalist ei tulene, et H. L oleks OÜ Silber juhatuse liikmena väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime pannud, siis on välistatud ka selle teo omistamine menetlusalusele isikule. Nendel põhjustel tuleb selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.”

1.2.4. Eeltoodud Riigikohtu seisukoha valguses leidsid vastulause esitajad, et ka käesoleva väärteoasja materjalist ei nähtu, et Reimo Saks oleks kõnealused maksudeklaratsioonid allkirjastanud või esitanud. Seda, et Reimo saks neid deklaratsioone ise ei allkirjastanud ega esitanud, kinnitab kohtuväline menetleja ka ise väärteoprotokollis, märkides, et „kohtuvälise menetleja hinnangul on valeandmed esitatud Reimo Saksa poolt raamatupidaja vahendusel”. Ehkki väärteoprotokollis on viidatud karistusseadustiku (KarS) § 21 sätestatule, mille kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades, ei ole kohtuväline menetleja seejuures välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust lugeda tõendatuks Reimo Saksa poolt raamatupidaja ärakasutamine valeandmete esitamiseks. Niisuguste tõendite puudumist väärteoprotokollis ei korva kuidagi kohtuvälise menetleja umbmäärane ja paljasõnaline viide enda poolsele hinnangule.

1.2.5. Arvesse võttes eeltoodud Riigikohtu seisukohta leidsid vastulause esitajad, et kuna juriidilisele isikule on KarS § 14 lg 1 järgi omistatav muuhulgas organi liikme tegu, kuid käesoleva väärteoasja materjalist ei tulene, et Reimo Saks oleks OÜ Tõstamaa veis juhatuse liikmena väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime pannud, siis on välistatud ka selle teo omistamine menetlusalusele isikule. Ka sel põhjusel tuleb selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

1.2.6. Lisaks leidsid vastulause esitajad, et kohtuväline menetleja ei ole protokollis arusaadavalt ja korrektselt välja toonud, millal (mis aastal) süüks pandav tegu tegelikult aset leidis. Nimelt kirjeldab kohtuväline menetleja 2. lehekülje esimeses lõigus jaanuaris 2016 toimunud tegevusi, kuid 2. lehekülje kaheksandas lõigus märgib, et Reimo Saks esitas valeandmeid jaanuaris 2015.

1.3. Maksu-ja Tolliameti nimel tehtud kontrolliosakonna väärteomenetleja Kristi Sahteli tehtud 16.01.2017 otsusega väärteoasjas nr 930016001386 karistati Reimo Saksa MKS § 1531 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja OÜ-d Tõstamaa veis MKS § 1531 lg 2 järgi rahatrahviga 1500 eurot.

1.3.1. 11.02.2016 esitatud OÜ Tõstamaa veis jaanuar 2016 vorm KMD-l deklareeritud sisendkäibemaksu hulgas on kajastatud Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvete alusel tasutud käibemaks summas 10 080 eurot. Vorm KMD INF B osas on deklareeritud 01.12.2015 Jago OÜ arve nr 016, mille kohaselt on OÜ Tõstamaa veis soetanud 16 eluslooma (veist) maksumusega 17 280 eurot sh käibemaks 2880 eurot. Arve tasumine on toimunud mitmes osas ja sularahas, mille kinnitamiseks on esitatud kassa väljamineku orderid 01.12.2015 nr 30, 20.12.2015 nr 31, 10.01.2016 nr 32 ja 30.01.2016 nr 33. 15.11.2015 Hereford Farm OÜ arve nr 15/11/2015 alusel on OÜ Tõstamaa veis soetanud 40 eluslooma (veist) maksumusega 43 200 eurot sh käibemaks 7200 eurot. Arve tasumine on toimunud mitmes osas ja sularahas, mille kinnitamiseks on esitatud kassa väljamineku orderid 20.11.2015 nr 25, 05.12.2015 nr 26, 20.12.2015 nr 27 ja 15.01.2016 nr 28.

1.3.2. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidest nähtub, et Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvete väljastamise hetkel OÜ-le Tõstamaa veis oli juhatuse liikmeks Reimo Saks. Hereford Farm OÜ oli käibemaksukohustuslasena registreeritud kuni 17.11.2015. E-maksuameti väljatrükkidest nähtub, et Hereford Farm OÜ-l on vormid KMD alates oktoober 2015 esitamata, samuti on esitamata Jago OÜ vormid KMD alates detsember 2015.

1.3.3. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole usaldusväärsed tehingud enda ettevõtete vahel. Reimo Saks oli kõigi tehingute osapoolte esindaja. Tehingute toimumise kuudel on vormid KMD esitamata nii Jago OÜ-l kui ka Hereford Farm OÜ-l. Kui tehingud oleks reaalselt toimunud, siis ka müüjad oleks oma müügi kajastanud ja nõuetekohased deklaratsioonid esitanud. 16.12.2016 menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei saanud ta deklaratsioone esitada, kuna need olid lukus. Kontrollide läbiviimisel deklaratsioone lukustatakse, kuid vajadusel õigete andmete esitamisel saab vastavad deklaratsioonid paberkandjal esitada ning need sisestatakse Maksuja Tolliameti poolt. Reimo Saks Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ esindajana seda võimalust ei kasutanud. Seega on kohtuväline menetleja arvamusel, et tegemist on fiktiivse tehinguga, kuna osapooled ei ole tehingut deklareerinud.

1.3.4. Väärteomenetluse käigus kogutud tõenditest nähtub, et OÜ Tõstamaa veis ei ole Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvetel näidatud elusloomi soetanud. 23.05.2016 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vastuses andmepäringule nr 7-1/16/116-1 nähtub, et OÜ Tõstamaa veis omandisse ei ole perioodil detsember 2015 kuni jaanuar 2016 lisandunud eelpool nimetatud arvete alusel soetatud elusloomi (56 tk). Loomatauditõrje seaduse § 10 kohaselt loomade identifitseerimisviisid on looma märgistamine, looma kirjeldamine või looma kuuluvuse määratlemine. Kuuluvuse kaudu identifitseerimisel loetakse loom kuuluvaks isikule, kelle valduses, sealhulgas kelle kinnisel territooriumil või kellele kuuluvas hoones või rajatises ta asub, kui looma kuuluvusest huvitatud isik ei tõenda vastupidist. PRIA andmetel peab loomapidaja tegema vastavad registrikanded, kui loomaomanik muutub 7 päeva jooksul. Reimo Saks on loomapidamise valdkonnas pikalt tegutsenud, seega ta peab olema teadlik, et loomade registreerimine PRIA andmebaasis on kohustuslik. Samuti peab ta olema teadlik, et omandi üleminekul on registrimuudatused vajalikud. Seega on kohtuväline menetleja arvamusel, et omand ei ole üle läinud.

1.3.5. Tehingute osas sularahas tasumise kohta on esitatud kassa väljamineku orderid. Orderitel puuduvad ülekandja ja vastuvõtja andmed, allkirjad ja ka nagu order eeldab isikut tõendava dokumendi andmed. Kohtuvälise menetleja hinnangul kui sellises mahus tehingud toimuvad sularahas, ei ole need usaldusväärsed. Samuti tehingute toimumise usutavuse seab kahtluse alla see, et rahade liikumised ei ole korrektselt vormistatud, seega ei ole tõendatud arvete alusel tasumised.

1.3.6. Kuna PRIA poolt esitatud registri väljatrükkidest nähtub, et omand üle läinud ei ole ning samuti ei ole loomade liikumiste kohta koostatud üleandmise-vastuvõtmise akte, siis seega võib lugeda tõendatuks, et kaupa ei ole reaalselt soetatud. Samuti on sularaha liikumiste kohta esitatud kassa väljamineku orderid ilma allkirjadeta, seega ei ole korrektselt fikseeritud rahade liikumine.

1.3.7. Eelpool toodud faktidele tuginedes on kohtuvälise menetleja ametnik veendunud, et jaanuar 2016 sisendkäibemaksus kajastatud Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvete alusel ei ole kaupu soetatud. Arved on Reimo Saksa kui kõigi osapoolte esindaja poolt produtseeritud sisendkäibemaksu suurendamise eesmärgil, et tekitada alusetu käibemaksu enammaks. Reimo Saks on OÜ Tõstamaa veis juhatuse liikmena jaanuar 2016 vorm KMD-s esitanud valeandmeid, mistõttu on toime pandud MKS § 1531 lg 1 ja lg 2 tunnustele vastav tegu, st maksudeklaratsioonides valeandmete esitamine, millega vähendati maksukohustust.

1.3.8. Äriregistri andmetel on alates 26.04.2010 OÜ Tõstamaa veis juhatuse liikmeks AK ja alates 03.06.2015 Reimo Saks. Väärteomenetluses kogutud tõenditest nähtub, et OÜ Tõstamaa veis jaanuar 2016 vormi KMD on esitanud e-maksuameti kaudu MK. 21.09.2016 tunnistaja MK ütluste kohaselt tegi tema raamatupidamist käesoleva aasta veebruarini. Temale esitas dokumendid arvestuse tegemiseks Reimo Saks ning ta esitas ka jaanuar 2016 maksudeklaratsiooni. Dokumendid saadeti talle posti teel ja kui info tuli elektroonselt, siis saatis selle talle Reimo Saks. MK esitas deklaratsioonid talle esitatud andmete põhjal. Dokumentide õigsuse kontrolliks tal võimalus puudub. Ta teab, et Tõstamaa veis OÜ tegeleb veisekasvatusega ning esitatud arved olid elusloomade ostu-müügiga seotud. 16.12.2016 menetlusaluse isiku ütluste kohaselt Reimo Saks ei mäletanud täpselt, kuidas oli jaanuar 2016 raamatupidamine korraldatud. Tema aga andis dokumendid raamatupidamise arvestuse tegemiseks. Maksudeklaratsioonid esitas mk ja ka jaanuar 2016 käibedeklaratsiooni.

1.3.9. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamine on toimepandud vahendlikult. Kogutud tõenditest nähtuvalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et valeandmetega vormi KMD esitamine toimus raamatupidaja MK vahendusel. Deklaratsioonide esitamiseks raamatupidamise dokumendid esitas raamatupidajale Reimo Saks. OÜ Tõstamaa veis juhatuse liige Reimo Saks juhtis jaanuar 2016 ettevõtte tegevust ja korraldas raamatupidamist. Raamatupidaja Margit Kolju sai dokumendid, mille osas kontrollimise võimalus sisuliselt puudus, sest need olid talle teada oleva tegevusega seotud kulutused ning nende alusel ta käibedeklaratsiooni ka esitas. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Reimo Saks on esitanud valeandmeid maksudeklaratsioonides raamatupidaja MK vahendusel ja kuulub vastutusele võtmisele MKS § 1531 lg 1 alusel.

1.3.10. Käesolevas asjas leidnud tõendamist, et tegu on toime pandud OÜ Tõstamaa veis juhatuse liikme Reimo Saksa poolt. Väärtegu, mis seisneb valeandmete esitamises, millega vähendatakse maksukohustust, on toime pandud äriühingu majandustegevuse raames ja huvides, kuna vormis KMD valeandmete esitamisega vähendas ettevõte oma maksukohustust, seega on tegu toime pandud juriidilise isiku huvides. Eeltoodule tuginedes on kohtuvälise menetleja hinnangul maksudeklaratsioonides valeandmete esitamisega OÜ Tõstamaa veis toime pannud MKS § 1531 lg 2 tunnustele vastava teo juhatuse liikme Reimo Saksa kaudu.

1.3.11. Kohtuvälise menetleja hinnangul on kõnesolev väärtegu subjektiivse külje pealt toime pandud kavatsetult. 16.12.2016 menetlusaluse isiku ütluste kohaselt tema isiklikult edastas Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arved raamatupidamise arvestusse. Kohtuvälise menetleja hinnangul, kui tegemist oleks olnud korrektsete tehingutega, siis Reimo Saks Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ esindajana oleks soovinud nõuete kohaselt tehinguid deklareerida ning omandi üleminek oleks ka korrektselt vormistatud. Reimo Saks oli teadlik, et Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ poolt on nõutud müük deklareerimata ning omandi üleminek PRIA-s registreerimata. Seega Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvete esitamisel OÜ Tõstamaa veis raamatupidamisse oli Reimo Saks teadlik, et müük on deklareerimata ning sellelt käive tasumata. Samuti oli ta teadlik, et omandi üleminek on vormistamata. Eeltoodule tuginedes on kohtuväline menetleja arvamusel, et Reimo Saksa soov oli suurendada sisendkäibemaksu, mille alusel vähenes käibemaksukohustus. Fiktiivseid tehinguid kajastanud arved ja nende esitamine raamatupidajale käibearvestuse teostamiseks viitab kohtuvälise menetleja hinnangul sellele, et Reimo Saks seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamist ja teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Samadel asjaoludel on OÜ Tõstamaa veis realiseerinud MKS § 1531 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu subjektiivse tunnuse.

1.3.12. Käesoleva menetluse käigus ei ole tuvastatud süüd ega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Lähtudes eeltoodust rikkusid OÜ Tõstamaa veis ja Reimo Saks jaanuar 2016 vorm KMD- l valeandmete esitamisega käibemaksuseaduse § 24 lg-s 1, § 27 lg-s 1, § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 sätestatud nõudeid. Eeltoodut kokku võttes tuleb lugeda tuvastatuks, et OÜ Tõstamaa veis ja Reimo Saks on pannud toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mis on kvalifitseeritavad väärteona MKS § 1531 lg 1 ja lg 2 alusel.

1.3.13. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja ei tuvastanud. Arvestades Reimo Saksa süü suurust, karistuse erija üldpreventiivseid eesmärke ning seda, et Reimo Saksal on MKS alusel määratud kehtiv karistus, määrab kohtuväline menetleja karistuseks rahatrahvid, mis mõjutavad menetlusaluseid isikuid käituma edaspidi seadusekuulekalt.

1.3.14. Mitte nõustudes vastulauses esitatuga tõendite puudumises selle kohta, et OÜ Tõstamaa veis ei ole Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvetel näidatud elusloomi soetanud ning et käesoleva väärteoasja materjalist ei nähtu, et Reimo Saks oleks kõnealused maksudeklaratsioonid allkirjastanud või esitanud, märkis kohtuväline menetleja järgmist.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtuasja nr 3-1-1-20-15 13.04.2015 otsuse kohaselt on väärteoprotokollis vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (VTMS § 110 p-d 1-3) ja vastulause esitamise korral vastulausest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses (VTMS § 74 lg 1 p 8). (Vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-83- 10, p 19). Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, veel vähem nende sisu refereerida ja analüüsida. Ülevaade tõenditest tuleb väärteoprotokollis esitada teokirjeldusest eraldi (VTMS § 69 lg 2 p-d 3, 4 ja 7). Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab, peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise menetleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna. Käesoleva otsuse punktis 7.2 on kohtuväline menetleja põhjendanud väärteoprotokollis toodud väidet, et kohtuvälise menetleja hinnangul on valeandmed esitatud Reimo Saksa poolt raamatupidaja vahendusel. Nii nagu eelnevalt sai välja toodud, et väärteoprotokoll sisaldab faktilisi asjaolusid, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab ning need peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise menetleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna.

1.3.15. Seoses vastulauses tooduga, et kohtuväline menetleja ei ole protokollis arusaadavalt ja korrektselt välja toonud, millal (mis aastal) süüks pandav tegu tegelikult aset leidis, märgitakse otsuses järgmist. Väärteo toimepanemise aeg ja koht on väärteoprotokolli 1. leheküljel eraldi välja toodud ja 2. lehekülje kaheksandas lõigus märgitud 2015 on ekslikult kirjaviga ning tuleks lugeda siiski aastaks 2016 ning see kirjaviga ei anna alust süüks pandava teo aset leidmise ajas kahelda. Kokkuvõtvalt leidis kohtuväline menetleja, et vastulausega ei ole esitatud lisatõendeid ja argumente, mis antud väärteoasja lahendit mõjutaks, mistõttu kohtuväline menetleja jättis vastulause arvestamata.

2.1. Kaebuse esitajad vaidlustavad kohtuvälise menetleja otsust täies ulatuses, s.o Reimo Saksa süüditunnistamises ja karistamises MKS § 1531 lg 1 järgi ning OÜ-d Tõstamaa veis süüditunnistamises ja karistamises MKS § 1531 lg 2 järgi. Kaebuse esitajad paluvad vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uus otsus, millega lõpetada Maksu ja Tolliameti poolt OÜ Tõstamaa veis ja Reimo Saksa suhtes alustatud väärteoasi nr 930016001386 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse esitajad põhjendavad oma kaebust järgnevalt.

2.1.1. Kaevatavas otsuses on kohtuväline menetleja omistanud Reimo Saksale MKS § 1531 lg 1 ning OÜ-le Tõstamaa veis MKS § 1531 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise, asudes seisukohale, et jaanuar 2016 sisendkäibemaksus kajastatud Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvete alusel ei ole kaupa soetatud. Väidetava asjaolu, et kaupa ei ole soetatud, on aga kohtuväline menetleja lugenud tõendatuks sellega, et PRIA poolt esitatud registri väljatrükkidest nähtub, nagu ei oleks omand üle läinud, samuti ei ole loomade liikumiste kohta koostatud üleandmise-vastuvõtmise akte. Lisaks on kohtuväline menetleja selle, nagu poleks kaupa soetatud, lugenud tõendatuks ka asjaoluga, et rahade liikumine ei ole korrektselt fikseeritud, kuivõrd sularaha liikumiste kohta esitatud kassa väljamineku orderid on ilma allkirjadeta.

2.1.2. Kaebuse esitajad kohtuvälise menetleja niisuguse seisukohaga ei nõustu ja leiavad, et vaidlustatava otsusega on kohtuväline menetleja neid kõnealustes väärtegudes süüdi tunnistanud ja karistanud alusetult ja ebaseaduslikult.

2.1.3. Esiteks leiavad kaebuse esitajad, et ebaõige on kohtuvälise menetleja seisukoht nagu tõendaksid PRIA poolt esitatud registri väljatrükid seda, et omand ei ole üle läinud. Kaebuse esitajad märgivad, et loomade register ei ole omandiõigust tõendavaks registriks, nagu näiteks sarnaselt ei ole ka liiklusregister. Siinkohal saab kaebuse esitajate arvetes kohaldada analoogia Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohta, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile.

2.1.3.1. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasjas nr 3-2-1-133-13 tehtud 11. detsembri 2013 määruse punktides 22-24 märkinud järgmist: „Vallasasja omandi üleandmine toimub AÕS §-de 92–

94 järgi, eelkõige on selleks vajalik valduse üleandmine omandajale ja kokkulepe omandi ülemineku kohta (käsutustehing). Vallasasja saab heauskselt omandada AÕS § 95 alusel selle valdusse saamisega kokkuleppel üleandjaga, kui viimasel ei olnud õigust asja käsutada. Kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid algselt Eesti riiklikus autoregistris ja hiljem liiklusregistris, ei ole selle registreerimisega seaduses seotud eraõiguslikke tagajärgi sõiduki omandiõiguse ja selle üleandmise suhtes. Nii oli see enne 1. veebruari 2001 kehtinud liiklusseaduse (LS1992) ja 1. veebruarist 2001 kuni 30. juunini 2011 kehtinud liiklusseaduse (LS2001) kui ka nende alusel antud õigusaktide järgi. Nii on see ka alates 1. juulist 2011 kehtiva liiklusseaduse (LS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. Enne 1. juulit 2011 kehtinud põhimääruse § 13 järgi oli liiklusregistrisse kantud andmetel informatiivne tähendus ning andmete registrisse kandmine ei toonud endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama tuleneb 1. juulist 2011 kehtiva Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 75 "Liiklusregistri pidamise põhimäärus" (määrus nr 75) §-st 9. Riigikohus on ka varem leidnud, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning tegemist on informatiivse andmekoguga (vt Riigikohtu

9. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-09, p 12; 1. juuni 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1- 50-10, p 8.1; 2. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-12, p 9). Kanne autovõi liiklusregistris ei ole ühegi õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks, samuti ei saa ainuüksi kandele tuginedes sõidukit heauskselt omandada, nagu see on võimalik nt kinnistu puhul AÕS § 561 järgi. Seega on ka sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet (vt ka Riigikohtu 22. detsembri 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06, p 17; 9. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-09, p 14; 1. juuni 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-10, p 8.2). Riigikohus on ka leidnud, et võimalik on sõiduki heauskne omandamine AÕS § 95 alusel, st valduse saamisele tuginedes (vt ka Riigikohtu 5. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-04, pd 21, 23; 22. detsembri 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06, p 18). Eelnevat ei muuda asjaolu, et ette oli nähtud avalikõiguslik kohustus esitada registripidajale andmed sõiduki omandi ülemineku kohta ja registripidajale antud võimalus andmeid kontrollida.”

2.1.3.2. PRIA ülesandeks on erinevate toetuste menetlemise kõrval ka riiklike registrite – põllumajandusloomade registri ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamine. Põllumajandusloomade registrisse kantakse andmed identifitseeritud põllumajandusloomade, loomapidamiskohtade, mesilate, tunnustatud tapamajade ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtete kohta. Põllumajandusloomade registreerimine riiklikus registris on üheks eelduseks loomadega seotud toetuste maksmisel. Kaebuse esitajad märgivad, et analoogselt eeltoodud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohaga ei tekita, muuda ega lõpeta nii nagu liiklusregistri kanded omandiõigust sõidukile, nii ka põllumajandusloomade registri kanded omandiõigust loomale ning tegemist on informatiivse andmekoguga. Samuti, analoogselt eeltoodud Riigikohtu lahendis väljendatud seisukohaga ei muuda eelnevat asjaolu, et ette oli nähtud avalikõiguslik kohustus esitada registripidajale andmed looma omandi ülemineku kohta ja registripidajale antud võimalus andmeid kontrollida. Seega antud registri andmed ei näita omandikuuluvust, vaid need on üksnes informatiivse iseloomuga. Omandi üleminek toimub tehinguga, aga mitte registrikandega. Seetõttu ei saa niisuguseid registriandmeid kuidagi kasutada tõenditena omandikuuluvuse kohta. Seega ei tõenda PRIA poolt esitatud registri väljatrükid seda, nagu poleks omand üle läinud.

2.1.3.3. Seda nagu ei oleks omand üle läinud, ei tõenda kuidagi ka otsuses märgitu: „Reimo Saks on loomapidamise valdkonnas pikalt tegutsenud, seega ta peab olema teadlik, et loomade registreerimine PRIA andmebaasis on kohustuslik. Samuti peab ta olema teadlik, et omandi üleminekul on registrimuudatused vajalikud”. Asjaolu, kui isik on väidetavalt rikkunud PRIA andmebaasis loomade registreerimise kohustust, võib küll kaasa tuua niisuguse rikkumisega kaasnevad seaduslikud järelmid, kuid selline rikkumine ei saa kuidagi olla niisuguseks asjaoluks, mis tõendaks omandikuuluvust ning sellest tulenevalt käesolevas asjas menetlusalustele isikutele süüksarvatavate väärtegude toimepanemist nende isikute poolt.

2.1.4. Kaevatavas otsuses on märgitud: „Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole usaldusväärsed tehingud enda ettevõtete vahel. Reimo Saks oli kõigi tehingute osapoolte esindaja. Tehingute toimumise kuudel on vormid KMD esitamata nii Jago OÜ-l kui ka Hereford Farm OÜ-l. Kui tehingud oleks reaalselt toimunud, siis ka müüjad oleks oma müügi kajastanud ja nõuetekohased deklaratsioonid esitanud. 16.12.2016 menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei saanud ta deklaratsioone esitada, kuna need olid lukus. Kontrollide läbiviimisel deklaratsioone lukustatakse, kuid vajadusel õigete andmete esitamisel saab vastavad deklaratsioonid paberkandjal esitada ning need sisestatakse Maksuja Tolliameti poolt. Reimo Saks Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ esindajana seda võimalust ei kasutanud. Seega on kohtuväline menetleja arvamusel, et tegemist on fiktiivse tehinguga, kuna osapooled ei ole tehingut deklareerinud”. Kaebuse esitajad leiavad, et eeltoodus ei sisaldu ühtegi asjaolu, mis tõendaks seda, et tehinguid ei ole reaalselt toimunud. See, et kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole usaldusväärsed tehingud enda ettevõtete vahel, ei tõenda kuidagi seda, et tehinguid ei toimunud. Nagu kohtuväline menetleja oma otsuses ka ise on märkinud, oli Reimo Saks kõigi tehingute osapoolte esindaja. Vaatamata asjaolule, et niisugune olukord võib kohtuvälises menetlejas tekitada usaldamatust, ei anna see aga kuidagi alust asuda seisukohale ja lugeda tõendatuks, et tehinguid ei toimunud. Tegemist on sisuliselt mitte kohtuvälise menetleja tõsikindla veendumusega vaid kahtlusega, mis aga antud juhul on ebaseaduslikult pööratud süüdistatavate kahjuks. Kohtuvälise menetleja väide, et kui tehingud oleks reaalselt toimunud, siis ka müüjad oleks oma müügi kajastanud ja nõuetekohased deklaratsioonid esitanud, ei sisalda aga ühtegi asjaolu ega argumenti, mis välistaks võimaluse, et tehingud toimusid ka vaatamata sellele, et müüjad ei oleks oma müüki kajastanud ja nõuetekohased deklaratsioonid esitanud. Nagu juba eespool märgitud, võib müüjate poolne kohustuste rikkumine küll kaasa tuua niisuguste rikkumistega kaasnevad seaduslikud järelmid, kuid sellised rikkumised ei ole niisuguseks asjaoluks, mis tõendaks tehingute mittetoimumist.

2.1.5. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et samuti seab tehingute toimumise usutavuse kahtluse alla see, et sularaha liikumiste kohta esitatud kassa väljamineku orderid on ilma allkirjadeta, mistõttu ei ole rahade liikumised korrektselt vormistatud, seega ei ole tõendatud arvete alusel tasumised. Sellega seoses märgivad kaebuse esitajad esiteks, et ka eeltoodu puhul on sisuliselt tegemist kohtuvälise menetleja kahtlusega tehingute toimumises mitte aga tõsikindla veendumusega, et tehinguid ei toimunud. Seda, et tehingute toimumise usutavuse seab kahtluse alla see, et rahade liikumised ei ole väidetavalt korrektselt vormistatud, kinnitab otsesõnu kohtuväline menetleja oma otsuses ka ise. Nagu eespool juba märgitud, tuleb aga kõik kahtlused ja ebaselgused tõlgendada süüdistatava kasuks, mitte aga kahjuks. Isegi juhul, kui sularaha liikumiste kohta esitatud kassa väljamineku orderid oleksid ilma allkirjadeta, mistõttu ei oleks rahade liikumised korrektselt vormistatud, ei tõendaks see asjaolu tehingute mittetoimumist. Teiseks märgivad kaebuse esitajad, et nimetatud sularaha liikumiste kohta olevad allkirjastatud kassa väljamineku orderid on menetlusalustel isikutel olemas ja kaebuse esitajad lisavad need käesolevale kaebusele (Lisa 4 – kassa väljamineku order 01.12.2015 nr 30; Lisa 5 – kassa väljamineku order 20.12.2015 nr 31; Lisa 6 – Kassa väljamineku order 10.01.2016 nr 32; Lisa 7 – Kassa väljamineku order 30.01.2016 nr 33; Lisa

8 - Kassa väljamineku order 20.11.2015 nr 25; Lisa 9 – Kassa väljamineku order 05.12.2015 nr 26; Lisa 10 – Kassa väljamineku order 20.12.2015 nr 27 ja Lisa 11 – Kassa väljamineku order 15.01.2016 nr 28) ja paluvad võtta tõendite hulka.

2.2. Kokkuvõtvalt leiavad kaebuse esitajad, et kohtuvälise menetleja otsuses tõenditena väljatoodud asjaolude puhul on sisuliselt tegemist niisugustega, mis on kohtuvälise menetleja ametnikus tekitanud küll kahtlust menetlusaluste isikute poolt väärteo toimepanemises, kuid need asjaolud ei ole sellisteks, mis tõendaksid menetlusalustele isikutele omistatud väärtegude toimepanemist nende isikute poolt. Kõik kahtlused ja ebaselgused tuleb aga tõlgendada mitte süüdistatavate kahjuks vaid kasuks ning nende alusel ei saa kedagi süüdi tunnistada. Seetõttu leiavadki kaebuse esitajad, et kuivõrd käesolevas asjas on menetlusaluste isikute süü neile omistatavate väärtegude toimepanemises tõendamata, siis puuduvad menetlusaluste isikute tegudes väärteo tunnused, mistõttu tuleb nende suhtes alustatud väärteomenetlused VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Eeltoodu alusel paluvad kaebuse esitajad tühistada Maksuja Tolliameti 16.01.2017 otsus väärteoasjas nr 930016001386 OÜ Tõstamaa veis ja Reimo Saksa suhtes täies ulatuses ning teha uus otsus, millega lõpetada Maksu ja Tolliameti poolt OÜ Tõstamaa veis ja Reimo Saksa suhtes alustatud väärteoasi nr 930016001386 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kaebajad leiavad, et PRIA registreeringu puudumisest ei saa järeldada seda, et omand ei ole üle läinud. Samuti ei tõenda tehingute mittetoimumist asjaolu, et tehingud on tehtud enda ettevõtete vahel ning sularahas. Kohtuväline menetleja möönab, et PRIA registreeringu puudumisest ei saa otseselt järeldada, et veiste omand ei ole üle läinud, kuid leiab, et asjaolu, et vastav registreering on tegemata, on siiski üheks tõendiks tõendikogumis. Lisaks märgib kohtuväline menetleja, et ükski tuvastatud asjaoludest üksikult ja eraldiseisvalt ei tõendaks väärteo toimepanemist, kuid kui hinnata kõiki asjas kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis ja omavahelises koostoimes, saab kohtuvälise menetleja hinnangul ikkagi üheselt asuda seisukohale, et tehinguid ei ole toimunud selliselt nagu maksuhaldurile on dokumentidega näidata püütud.

Vaadates tehingute dokumentaalset vormistamist, siis nähtub, et kummalegi arvele ei ole märgitud, milliste registrinumbritega loomad on OÜ-le Tõstamaa veis müüdud. Samuti ei ole vormistatud ühtegi muud dokumenti, näiteks üleandmis-vastuvõtmise akte, kust see asjaolu oleks jälgitav. Samas on aga OÜ Tõstamaa veis varasemalt ise veiseid müües märkinud loomade registreerimisnumbrid ka enda koostatud müügiarvetele. Siinkohal väärib märkimist veel ka asjaolu, et PRIA andmete kohaselt ei olnud tehingu toimumise hetkel näiteks Jago OÜ-l üldse loomi, mida oleks saanud OÜ-le Tõstamaa veis müüa.

Seega on kohtuvälisel menetlejal põhjendatud alus arvata, et ka PRIA põllumajandusloomade registris jäeti loomade omandiõiguse üleminek registreerimata just seetõttu, et tegelikkuses loomad omanikku ei vahetanud ning maksueelise saamise eesmärgil vormistati üksnes näilikud arved, mis tehingute tegelikku sisu ei kajasta. Maksupettusele viitavateks indikaatoriteks on veel asjaolud, et tehingud toimusid seotud isikute vahel ja tasumine toimus sularahas. Reimo Saks oli ise veiseid müünud äriühingute juhatuse liige, ehk sisuliselt tegi tehinguid iseendaga.

Kassa väljamineku orderite esitamisega üritati küll maksuhaldurile raha liikumist näidata, kuid kui vaadata esitatud väljamineku ordereid, siis on need nõuetekohaselt täitmata. Antud juhul on kaebusele küll lisatud korrektselt vormistatud kassa väljaminekuorderid, kuid need on allkirjastatud tagantjärele. Oluline on ka asjaolu, et mõlemad veiseid müünud äriühingud jätsid veiste müügi deklareerimata ning käibemaksu riigile tasumata. Eelnevast tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et kaebuses esitatud seisukohad on põhjendamatud.

Menetlusalustele isikutele inkrimineeritud väärteos esinevad nii süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused ja tegu on õigusvastane ning süüline. Antud juhul on tegemist üsna levinud maksupettuse skeemiga, kus maksueelise saamise eesmärgil liigutatakse kaupa seotud äriühingute vahel üksnes formaalselt ja müüjad jätavad käibemaksu riigile tasumata. Arvestades aga selliste maksupettuste konspiratiivsust ning asjaolu, et tegemist on seotud isikutega, siis ongi kohtuvälisel menetejal olnud võimalik isikute süü tuvastada üksnes kaudsete tõendite pinnalt.

Kohtuväline menetleja on oma üldmenetluse otsust tehes juhindunud VTMS §-st 72, ning lahendanud kõik VTMS §-s 108 loetletud küsimused, mistõttu on üldmenetluse otsus põhjendatud ja seaduslik, ning puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Ühtlasi on kohtuväline menetleja seisukohal, et isikutele määratud karistused on põhjendatud ja oma eesmärki täitvad ning kõiki asjaolusid (sh üldja eripreventiivseid kaalutlusi) arvesse võttes ei näe võimalust karistuste vähendamiseks.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohtuväline menetleja palub jätta esitatud kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsus muutmata ning jätta menetlusaluste isikute menetluskulud täies ulatuses nende endi kanda.

4. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

4.1. 15.03.2017 ja 13.04.2017.a. toimunud kohtuistungitel jäid kaebuse esitajate esindaja esitatud kaebuse juurde. Lisades juurde, et väärteoprotokolli kohaselt tuuakse menetlusalustele isikutele käesolevas väärteoasjas süüks pandavate tegude kirjeldusena välja seda, et OÜ Tõstamaa veis ei le Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvetel näidatud elusloomi soetanud. Seega puudus õigus sisendkäibemaksus kajastada eelpool nimetatud ettevõtete arvete alusel tasutud käibemaksu summas

10 080 eurot. Seejuures ei ole kohtuväline menetleja protokollis viidanud ühelegi asjaolule, mi8lle põhjal sai menetleja asuda seisukohale, et OÜ Tõstamaa veis ei ole Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvetel näidatud elusloomi soetanud. Ka väärteoprotokollis sisisalduvas tõendite loetelus puuduvad tõendid, mis menetleja niisugust väidet kinnitaksid. Sellega on kohtuväline menetleja rikkunud Riigikohtu kohtuasjas nr 3-1-1-45-11 väljendatud nõuet märkida väärteoprotokolli kõik faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks.

Seega on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Seepärast ei saa antud juhul lugeda süütekoosseisu täidetuks, mistõttu tuleb selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Riigikohtu 3-1-1-30-11 seisukoha valguses leiab kaitsja, et ka käesoleva väärteoasja materjalist ei nähtu, et Reimo Saks oleks kõnealused maksudeklaratsioonid allkirjastanud või esitanud. Seda et Reimo Saks neid deklaratsioone ise ei allkirjastanud ega esitanud, kinnitab kohtuväline menetleja ka ise väärteoprotokollis, märkides, et „kohtuvälise menetleja hinnangul on valeandmed esitanud Reimo Saksa poolt raamatupidaja vahendusel“.

Ehkki väärteoprotokollis on viidatud karistusseadustiku (KarS) § 21 sätestatule, mille kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades, ei ole kohtuväline menetleja seejuures toonud välja ühtegi asjaolu, mis annaks alust lugeda tõendatuks Reimo Saksa poolt raamatupidaja ärakasutamine valeandmete esitamiseks. Niisuguste tõendite puudumist väärteoprotokollis ei korva kuidagi kohtuvälise menetleja umbmäärane ja paljasõnaline viide enda poolsele hinnangule. Arvesse võttes Riigikohtu seisukohta leiab kaitsja, et kuna juriidilisele isikule on KarS § 14 lg 1 järgi omistatav muuhulgas organi liikme tegu, kuid käesoleva väärteoasja materjalidest ei tulene, et Reimo Saks oleks OÜ Tõstamaa veis juhatuse liikmena väärteoprotokollis kirjeldatud teo toime pannud, siis on välistatud ka selle teo omistamine menetlusalusele isikule, ka sel põhjusel tuleb selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Kohtuväline menetleja ei ole protokollis arusaadavalt ja korrektselt välja toonud, millal (mis aastal) süüks pandav tegu tegelikult aset leidis. Nimelt kirjeldab kohtuväline menetleja teise lehekülje esimeses lõigus jaanuaris 2016 toimunud tegevusi, kuid teise lehekülje kaheksandas lõigus märgib, et Reimo Saks esitas valeandmeid jaanuaris 2015. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole usaldusväärsed tehingud enda ettevõtete vahel. Reimo Saks oli kõigi tehingute osapoolte esindaja. Tehingute toimumise kuudel on vormid KMD esitamata nii Jago OÜ-I kui ka Hereibrd Farm OÜ-1.

Kui tehingud oleks reaalselt toimunud, siis ka müüjad oleks oma müügi kajastanud ja nõuetekohased deklaratsioonid esitanud. Selline kohtuvälise menetleja väide jääb täielikult arusaamatuks. Seadus ei piira kuidagi menetleja poolt kirjeldatud tehingute võimalikku ebausaldusväärsust. Kohtuvälise menetleja vastav tõlgendus on täielikult meelevaldne. Kaitsja leiab, et eeltoodus ei sisaldu ühtegi asjaolu, mis tõendaks seda, et tehinguid ei ole reaalselt toimunud. See, et kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole usaldusväärsed tehingud enda ettevõtete vahel, ei tõenda kuidagi seda, et tehinguid ei toimunud.

Nagu kohtuväline menetleja oma otsuses ka ise on märkinud, oli Reimo Saks kõigi tehingute osapoolte esindaja. Vaatamata asjaolule, et niisugune olukord võib kohtuvälises menetlejas tekitada usaldamatust, ei anna see aga kuidagi alust asuda seisukohale ja lugeda tõendatuks, et tehinguid ei toimunud. Tegemist on sisuliselt mitte kohtuvälise menetleja tõsikindla veendumusega vaid kahtlusega, mis aga antud juhul on ebaseaduslikult pööratud süüdistatavate kahjuks. 16.12.2016 menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei saanud ta deklaratsioone esitada, kuna need olid lukus.

Kontrollide läbiviimisel deklaratsioone lukustatakse, kuid vajadusel õigete andmete esitamisel saab vastavad deklaratsioonid paberkandjal esitada ning need sisestatakse Maksuja Tolliameti poolt. Reimo Saks Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ esindajana seda võimalust ei kasutanud. Sellest tulenevalt on tõendatud, et menetlusalustel isikud soovisid oma kohustusi täita, kuid kohtuvälise menetleja poolt tehti selleks takistusi. Sellises olukorras süüdistada menetlusaluseid isikuid on seadusevastane, seda enam oleks saanud kohtuväline menetleja esitada päringu või nõuda vastavate dokumentide esitamist muul viisil.

Menetlusalused isikud on esitanud dokumendid, milledest nähtub tehingute majanduslik isiku ja tasumine. Täiesti põhjendamatu on kohtuvälise menetleja hinnang, et kui sellises mahus tehingud toimuvad sularahas, ei ole need usaldusväärsed. Samuti tehingute toimumise usutavuse seab kahtluse alla see, et rahade liikumised ei ole korrektselt vormistatud, seega ci ole tõendatud arvete alusel tasumised. Kohtuvälise menetleja väide, et kui tehingud oleks reaalselt toimunud, siis ka müüjad oleks oma müügi kajastanud ja nõuetekohased deklaratsioonid esitanud, ei sisalda aga ühtegi asjaolu ega argumenti, mis välistaks võimaluse, et tehingud toimusid ka vaatamata sellele, et müüjad ei oleks oma müüki kajastanud ja nõuetekohased deklaratsioonid esitanud.

Nagu juba eespool märgitud, võib müüjate poolne kohustuste rikkumine küll kaasa tuua niisuguste rikkumistega kaasnevad seaduslikud järelmid, kuid sellised rikkumised ei ole niisuguseks asjaoluks, mis tõendaks tehingute mittetoimumist. Kaitsja leiab, et ebaõige on kohtuvälise menetleja seisukoht nagu tõendaksid PRIA poolt esitatud registri väljatrükid seda, et omand ei ole üle läinud. Kaitsja märgib, et loomade register ei ole omandiõigust tõendavaks registriks, nagu näiteks sarnaselt ei ole ka liiklusregister. Siinkohal saab kaebuse esitajate arvetes kohaldada analoogia Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohta, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile.

PRIA ülesandeks on erinevate toetuste menetlemise kõrval ka riiklike registrite põllumajandusloomade registri ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamine. Loomaderegistri andmed ei näita omandikuuluvust, vaid need on üksnes informatiivse iseloomuga. Omandi üleminek, toimub tehinguga, aga mitte registrikandega. Seetõttu ei saa niisuguseid registriandmeid kuidagi kasutada tõenditena omandikuuluvuse kohta, Seega ei tõenda PRIA poolt esitatud registri väljatrükid seda, nagu poleks omand üle läinud. Seda nagu ei oleks omand üle läinud, ei tõenda kuidagi ka otsuses märgitu:

„Reimo Saks on loomapidamise valdkonnas pikalt tegutsenud, seega ta peab olema teadlik, et loomade registreerimine PRIA andmebaasis on kohustuslik. Samuti peab ta olema teadlik, et omandi üleminekul on registrimuudatused vajalikud“. Asjaolu, kui isik on väidetavalt rikkunud PRIA andmebaasis loomade registreerimise kohustust, võib küll kaasa tuua niisuguse rikkumisega kaasnevad seaduslikud järelmid, kuid selline rikkumine ei saa kuidagi olla niisuguseks asjaoluks, mis tõendaks omandikuuluvust ning sellest tulenevalt käesolevas asjas menetlusalustele isikutele süüksarvatavate väärtegude toimepanemist nende isikute poolt.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et samuti seab tehingute toimumise usutavuse kahtluse alla see. et sularaha liikumiste kohta esitatud kassa väljamineku orderid on ilma allkirjadeta, mistõttu ei ole rahade liikumised korrektselt vormistatud, seega ei ole tõendatud arvete alusel tasumised. Sellega seoses märgib kaitsja esiteks, et ka eeltoodu puhul on sisuliselt tegemist kohtuvälise menetleja kahtlusega tehingute toimumises mitte aga tõsikindla veendumusega, et tehinguid ei toimunud. Seda, et tehingute toimumise usutavuse seab kahtluse alla see, et rahade liikumised ei ole väidetavalt korrektselt vormistatud, kinnitab otsesõnu kohtuväline menetleja oma otsuses ka ise.

Nagu eespool juba märgitud, tuleb aga kõik kahtlused ja ebaselgused tõlgendada süüdistatava kasuks, mitte aga kahjuks. Isegi juhul, kui sularaha liikumiste kohta esitatud kassa väljamineku orderid oleksid ilma allkirjadeta, mistõttu ei oleks rahade liikumised korrektselt vormistatud, ei tõendaks see asjaolu tehingute mittetoimumist. Teiseks on sularaha liikumiste kohta olevad allkirjastatud kassa väljamineku orderid esitatud. Kohtuvälise menetleja otsuses tõenditena väljatoodud asjaolude puhul on sisuliselt tegemist niisugustega, mis on kohtuvälise menetleja ametnikus tekitanud küll kahtlust menetlusaluste isikule poolt väärteo toimepanemises, kuid need asjaolud ei ole sellisteks, mis tõendaksid menetlusalustele isikutele omistatud väärtegude toimepanemist nende isikute poolt.

Kõik kahtlused ja ebaselgused tuleb aga tõlgendada mitte süüdistatavate kahjuks vaid kasuks ning nende alusel ei saa kedagi süüdi tunnistada. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebuses esitatud seisukohad on põhjendamatud, kaitsja sellega ei nõustu ja leiab hoopiski, et kaebuses esitatud seisukohad ei ole sugugi põhjendamatud vaid need on täiesti põhjendatavad ning seejuures ka kaebuse esitaja poolt piisavalt ära põhjendatud. Nimelt leiab kaitsja jätkuvalt, et kohtuväline menetleja on karistanud kaebuse esitajat teo eest, mille toimepanemine kaebuse esitaja poolt ei ole tõendatud.

Ka oma seisukohtades ei ole kohtuväline menetleja esitanud mitte ühtegi argumenti, mis kaebuse esitaja niisuguse väite ümber lükkaks. Kohtuväline menetleja tunnistab oma seisukohtades ka ise. et ükski tuvastatud asjaoludest üksikult ja eraldiseisvalt ei tõendaks väärteo toimepanemist, kuid kui hinnata kõiki asjas kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumis ja omavahelises koostoimes, saab kohtuvälise menetleja hinnangul ikkagi üheselt asuda seisukohale, et tehinguid ei ole toimunud selliselt nagu maksuhaldurile on dokumentidega näidata püütud.

Sellega ei saa kuidagi nõustuda. Piltlikustades öelduna - mitme nulli liitmisel ei saa summa kuidagi olla midagi muud kui null. Kohtuväline menetleja ei ole esiteks täpsustanud ega välja toonud, milles konkreetselt avaldub ja väljendub kogutud tõendite koostoime, mille pinnalt saab tõsikindlalt väita, et nimelt selle tõendite koostoime tulemusel on võimalik erinevalt tõenditest eraldiseisvalt asuda seisukohale, et süütegu on kaebuse esitaja poolt toime pandud. Teiseks, kui kohtuväline menetleja väidab, et kõiki kogutud tõendeid kogumis ja omavahelises koostoimes hinnates saab üheselt asuda seisukohale, et kaebuse esitaja on temale süüksarvatud väärteo toime pannud, siis tähendab see järelikult seda, et kõigi tõendite koostoimest nähtuvalt on välistatud, et kaebuse esitaja väärtegu toime ei pannud.

Seega rajaneb kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitaja süüdimõistmine ja karistamine sisuliselt üksnes kahtluse pinnal, et kaebuse esitaja võis talle süüksarvatava teo toime panna, aga mitte tõendatud süü olemasolu pinnal, st et kaebuse esitaja poolt väärteo mitte toimepanemine oleks antud juhul välistatud. Niisugune olukord on aga õigusriigis välistatud, kuivõrd kõik kahtlused ja ebaselgused tuleb in dubio pro reo põhimõttest tulenevalt tõlgendada süüdistatava kasuks, aga mitte kahjuks. Olukorras, kus kohtuvälisel menetlejal on kahtlused, et kaebuse esitaja talle süüksarvatava väärteo toime pani, ei pea kaebuse esitaja seejuures hakkama ka tõendama oma süütust, st seda, et ta väärtegu toime ei pannud.

Kõik kohtuvälise menetleja poolt väljatoodud asjaolud. st väidetavad puudused kaebuse esitaja tegevuses, võivad olla küli asjaoludeks, mis tingivad konkreetsed seaduslikud järelmid nende konkreetsete puuduste või võimalike eksimuste eest, kuid need ei saa olla tõendiks, mis ümberlükkamatult kinnitaks temale süüksarvata väärteo toimepanemist kaebuse esitaja poolt. Seejuures on kohtuvälise menetleja poolt väljatoodud asjaolud ka ebaõiged ja meelevaldsed. Nt väidab kohtuväline menetleja, et kaebusele lisatud korrektselt vormistatud kassa väljamineku orderid on allkirjastatud tagantjärele.

Jääb täiesti arusaamatuks, millele tuginedes saab kohtuväline menetleja niimoodi väita. Tegemisi on järjekordselt kohtuvälise menetleja pelga arvamusega ja kahtlusega, mitte aga tõendatud asjaoluga. Samuti on õigusriigis välistatud olukord, kus menetleja saaks isiku süüdi tunnistada ja karistada üksnes kahtluse pinnalt põhjendusega, et „arvestades selliste maksupettuste konspiratiivsust ning asjaolu, et tegemist on seotud isikutega, siis ongi kohtuvälisel menetlejal olnud võimalik isikute süü tuvastada üksnes kaudsete tõendite pinnalt.“ Kaitsja märgib, et kui ei ole võimalik kellegi süüd otseselt tõendada, siis ei saagi ega tohigi kedagi süüdi mõista, vähemalt õigusriigis mitte.

Kellegi süüdi tunnistamist kahtluse pinnalt ei saa õigusriigis mitte kuidagi õigustada seejuures ka asjaolu, et otseste tõendile kogumine on raskendatud seoses puuduliku seadusandlusega. Sellisel juhul tuleks hoopis muula seadusandlust. Lisaks sellele ei õigusta sisuliselt pelgalt kahtluse pinnalt kellegi süüdi tunnistamisi ja karistamist ka kohtuvälise menetleja tõdemus, et süüteo puhul, milles ka kaebuse esitajat käesolevas asjas süüstatakse, on tegemist üsna levinud maksupettuse skeemiga. iga leo puhul tuleb lähtuda konkreetse teo asjaoludest ja ka süü tuleb tõendada iga konkreetse teo suhtes eraldi.

Kaitsja leiab, et kuivõrd käesolevas asjas on menetlusaluste isikute süü neile omistatavate väärtegude toimepanemises tõendamata, siis puuduvad menetlusaluste isikute tegudes väärteo tunnused, mistõttu tuleb nende suhtes alustatud väärteomenetlused VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

4.2. Kohtuvälise menetleja esindaja jääb esitatud kirjaliku seisukoha juurde, palub neid arvestada. Lisades juurde, et täna vaidlus puudub selles, kas R. Saks esitas käibedeklaratsiooni. 15.03.2017.a. toimunud istungil kinnitas Reimo Saks, et dokumendid esitas raamatupidajale, kes siis esitas deklaratsiooni, korralduse selleks andis R. Saks. Jaanuarikuu käibedeklaratsioonis kajastati Hereford Farm käibemaksu 7200 eurot ja Jago OÜ 01.12.2015.a käibemaksu 2880 eurot. Sellega suurenes Tõstamaa nõue 10080 eurot võrra. Vaidlus on selles, kas deklaratsioonis esitatud andmed olid õiged või valed.

Vaidlus on selles, kas arvetel märgitud tehingud toimusid selliselt, nagu neid on püütud näidata. Kohtuvälise menetleja peab vajalikuks märkida, et asjaolu, et Tõstamaa Veis OÜ on sellises koguses veiseid endale soetanud, ei ole välistatud, nii see võis olla. Veis võis Tõstamaa karjamaale jõuda, aga oleme seisukohal, et tegelikeks müüjateks ei olnud arvetel esitatud isikud. Seega kuulus õiguslik alus neid arveid deklaratsioonis kajastada. Kirjalikus seisukohas on toodud, et võtta arvesse ostja-müüja maksupettuste konspiratiivsust, asjaolu, et kõik tehingu pooled olid omavahel seotud, kõiki äriühinguid esindas üks isik.

Tehingute tegelikku sisu saabki tuvastada üksnes kaudsete tõendite pinnal, mida tuleb hinnata kogumis. Samuti tuleks kõiki neid tõendeid ja tuvastatud asjaolusid vaadata ka läbi sellise eluliselt usutavuse, mõistliku keskmise põllumehe tavapärase käitumisega. Seda kõike silmas pidades toon välja asjaolud, mille hindamisel kogumis saab asuda seisukohale, et Hereford Farm ja Jago Tõstamaa OÜ-le pole veiseid müünud. Esiteks Tõstamaa Veis OÜ ega ka Hereford Farm ja Jago OÜ ei teavitanud PRIA-t veiste liikumisest. Saan nõustuda, et PRIA register ei näita veise omanikku teatud ajahetkel, kuid kui vaadata Loomatauditõrje seadust § 11 lg 2 ja selle alusel välja antud määrust, on näha veise liikumine erinevate karjade vahel, see on kohustuslik PRIA-s registreerida, seda tuleb teha 7 päeva jooksul peale seda liikumist.

Jättes selle kohustuse täitmata, puudubki PRIA-s ülevaade, millised loomad, kus asuvad. Seda ilmestas hästi eelmisel istungil menetlusaluse poolt demonstreeritud andmete vaatamine, kus registris nähtus hulgaliselt loomi, mis tegelikkuses enam Jago omandis ei olnud. Sellise kohustuse täitmine andis ka võimaluse kasutada seda olukorda, kus kellelgi ei ole ülevaadet, kus mingit loomad asuvad, loomade liigutamiseks ja omanike vahetamiseks, koostada võltsarveid. Kui vaatame koostatud arveid, siis nendest ka ei nähtu, milliste numbritega konkreetsed loomad Tõstamaa Veise OÜ-sse läksid.

Samuti ei ole koostatud loomade liigutamise üleandmise-vastuvõtmise akte, kus oleks näha, kuhu mingid loomad liiguvad. Menetlusalune esitas küll 3 passi, kuhu taha on kirjutatud, et 56 veist liikus, aga me ei näe passides seda. Selline vähene dokumenteeritus aitas ka kaasa selle eesmärgi saavutamiseks. See arve, mis eelmine istung esitati kohtule, seal on näha, et kui Tõstamaa Veis ise müüs, olid olemas ka loomade numbrid. Kõik tehingud toimusid sularahas. Isegi kui pidada põllumajanduses sularahas arveldamist tavapäraseks, siis kui vaadata kassaraamatut ja sularaha väljaminekuordereid, siis see viis, kuidas sularaha on kassade vahel liigutatud, on tavapäratu ja ebamõistlik ning mingil määral vastuolus menetlusaluse väidetega.

Ta ütleb, et on kiire, aga seetõttu ongi ebamõistlik rahasid liigutada jupikaupa. Eelmisel istungil ei osanud menetlusalune kuidagi selgitada seda osade kaupa liigutamist, et raha kassasse juurde ei tulnud, ei ole samuti tõene. Ühe olulise asjana, mida hinnata, on see, kui vaatame neid tehingu toimumise aegu. Näiteks Hereford Farm OÜ. Vaatame, millal R. Saks sai OÜ juhatuse liikmeks ja vaatame, millal veised väidetavalt liikusid Herefordi ja sealt edasi Tõstamaa Veis OÜ-sse, siis on näha need ajavahed ja need on väga lühikesed. Hereford Farm OÜ suhtes käis sellel ajal, kui tehingud toimusid, ettevõtluse kontroll, mille käigus kontrolliti, kas sellises äriühingus ettevõtlus toimub.

Ettevõtluse toimumine on eelduseks, et ettevõte saab olla käibemaksukohuslaste registris. Kontroll päädis sellega, et tuvastati, et ettevõtlust ei toimu, 18.11.2015.a kustutati Hereford Farm äriregistrist. 43200 eurot oli tehingu väärtus, ilmselgelt sellise tehingu näitamine maksuhaldurile oleks tõendanud seda ettevõtlust. Eelmisel kohtuistungil R. Saks väitis, et ta ei saanud sellest teada, et Hereford on käibemaksukohuslaste registris, ta ei saanud seda otsust vaidlustada. Selline väide ei ole asjakohane, sest nagu ta väitis, sai sellest teada siis, kui raamatupidaja tegi kuu aruannet.

Kui ta sai teada, oleks tal tekkinud kohustus Hereford Farm uuesti käibemaksukohuslasena registreerida. Kui vaadata neid tehinguid Hereform Farm OÜ-ga, siis see arve on koostatud 15.11.2015.a. Esimene osamakse arvest laekus 20.11.15, ka nende paari veise passist on näha, et 3 looma liikusid samuti 201.11.2015.a. Võtame arvesse ka veel selle, et Tõstamaa deklareeris selle arve käibe jaanuari kuus 2016.a. Kui võtta samu tõendeid arvesse ja koostoimel hinnata ja koos selle asjaoluga, et 18.11.15 Hereform kustutati käibemaksukohuslaste registrist põhjusel, et seal ettevõtlust ei toimunud, saab minu hinnangul sellest järeldada, et see arve vormistatigi hiljem ja üksnes formaalselt.

Kuupäev märgiti selline selleks, et enne registrist kustutamist saaks veel kasutada maksimaalselt Hereford Farm registrinumbrit. Vaadates edasi tõendeid, siis vaadates arvet, mis esitati H.E.S Oma OÜ poolt, on näha, et see koostati veebruaris 2016.a. ehk peaaegu 3 kuud hiljem, kui need loomad väidetavalt liikusid. Kui menetlusalune isik väidab, et keelatud pole arvet koostada hiljem, siis koostoime nende teiste tõenditega, kassaraamatuga annab sellisele tavapäratule arvekoostamise ajale teistsuguse tähenduse. Käive tekib teenuse osutamisel.

See annab aluse järelduseks, et see veebruarikuu kuupäev ongi pandud siia selleks, et pääseda mööda tõendist kassaraamat, kus sellist väljamakset näha ei ole. Kui kõiki asjaolusid koos vaadata ja hinnata, neid anomaaliad, siis kohtuvälise menetleja hinnangul joonistub välja üsna levinud maksupettuse skeem, võetakse äriühingu number, mis tegelikult ei tegutse ja läbi selle liigutatakse näilikult kaupa. Kui vaatame veise passi, siis 02.04.2015 saab Reimo Saks veise enne, vahetult enne Tõstamaale viimist käib see korraks läbi Hereford Farm OÜ.

Selliselt ongi siis vormistatud võltsarved, millega tekitati alusetu tagastusnõue, käibemaks jäeti riigile tasumata. Tegelikkuses arvetel märgitud äriühingute vahel tehinguid ei toimunud, mistõttu puudus ka alus nende arvete kajastamine Tõstamaa Veis deklaratsioonis. Seda tehes esitati Maksuja Tolliametile valeandmeid, on olemas Maksukorralduse seadus § 1531 sätestatud süüteokoosseis. Menetlusalustele isikutele inkrimineeritud teos esinevad nii objektiivsed kui subjektiivsed tunnused, tegu pandi toime kavatsetult, eesmärk oli alusetu tagastusnõude suurendamine.

See tegu on õigusvastane ja süüline. Kaitsja tõi välja, et menetlusalune isik ei tea, milles teda süüdistatakse, sellega ei nõustu. Väärteoprotokollis oli kirjas, milles tegu seisnes, deklaratsioonis valede andmete esitamine. Samuti on kohtueelses ja kohtulikus menetluses tõendatud, et faktiliselt esitas deklaratsiooni raamatupidaja, kes sai andmed posti teel. Õige on see, et PRIA register ei tõenda loomade üleminekut, kuid veiste liikumise teavitamise kohustus on loomapidajal, ta peab PRIA-t teavitama. Kui kohustust on rikutud, lisab see kaalu muudele tõenditele.

Antud juhul ei ole isikute süü tuvastatud mitte üksnes kahtluste pinnalt, tõendite kogumist tehtud järeldusest näeme, et isikud on teo toimepanemises süüdi. Kaitsja märkis, et isik ei pea oma süütust tõestama, aga isik peab oma väited tegema kohtule kontrollitavaks. Isik väitis, et tal on olemas karjaraamat, kus on näha, kuhu miski loom liikus. Kõige olulisem tõend. Isikule anti võimalus see tõend siia kohtusse tuua, seda ta ei teinud, ehk ta ei teinud oma väiteid kohtule kontrollitavaks. Kaitsja ütles, et kui ei ole otseseid tõendeid, ei saa isikut süüdi mõista.

Riigikohus on öelnud, et kui otseseid tõendeid ei ole, on võimalus süüd tuvastada kaudsete tõendite pinnalt. See termin, valeandmed, ongi hinnangu andmine. Tulebki anda hinnang, kohtuväline menetleja on seda teinud. Kui Hereford Farm OÜ tegi ka teisi tehinguid, siis seda enam oleks pidanud äriühingu registris registreerima. Eelmisel korral ma möönsin seda, et kui kohustust ei täideta korrektselt, siis keegi ei saa aru, kus loomad on. Kui vaadata seadust, siis kohustus registreerida liikumine on olemas. Olen seisukohal, et isikutele määratud karistused on põhjendatud ja loodetavasti täidavad oma eesmärki.

Ei näe võimalust karistuse vähendamiseks. Palun kohtul jätta esitatud kaebus rahuldamata, kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Jätta kaebuse esitanud isikute kaitsja menetlusekulud täies ulatuses kliendi kanda.

4.3. Kaebuse esitaja Reimo Saks täpsustab, et kohtuvälise menetleja arvutibaas oleks pidanud näitama, et Hereform Farm on teinud tehinguid ka teiste ettevõtetega, kuhu ta samal ajal on müünud loomi. Ei pea paika väide, et Hereford Farmil ei oleks nagu olnud loomi, mida müüa. Väidate, et Teil on kolm passi laual, aga on rohkem. 15.03.17 toimunud istungil oli väide, et Jago OÜ-l pole olnud kunagi loomi, asi on vastupidi. See, kas arve esitatakse kohe pärast tehingut või esitatakse mingi perioodi või intervalli tagant, on osapoolte kokkuleppimine, seda ei saa keegi ette dikteerida.

4.4. kaebuse esitajate esindaja lisab repliigi korras, et seoses arvete esitamisega on täielikult põhjendamatu ja ei tulene seadusest seisukoht, et arveid tuleb esitada vahetult peale teenuse osutamist. Kui ei ole arusaadav loomade ja transpordiga seotud teenus, siis tooksin näitena kohtuprotsessi, esindaja ei koosta arveid iga liigutuse peale, vaid esitab ühe arve pikema aja eest. Kohtuvälise menetleja seisukohad olid jätkuvalt hinnangulised, tehti, märgiti, kuid ei esitatud ühtegi sellist asjaolu, argumenti, et midagi oleks tehtud seadust rikkudes. Näiteks, et arvetel ei kajastatud loomade numbreid

– kust selline kohustus tuleb, et peaks. Kohtuväline menetleja väidab, et loomade müüjaks ei olnud arvetel märgitud isikud, millest see tuleb. Kogu loomade ülemineku suhtes ei ole kohtuväline menetleja esitanud ühtki sellist tõendit, mis lükkaks ümber, et Tõstamaa Veis ei oleks ostnud loomi ja et neil ei oleks olnud olemas Jago või Hereford OÜ-ga seost. Kaitsja mainis, et omandi tekkimine loomade puhul on seotud valdusega. Millal koostatakse arve, millal nõutakse raha tasumist, ei tõenda kuidagi seda, et loomi ei oleks müüdud ja ostetud. Kohtuväline menetleja põhjendab süüteo toimepanemist puudustega. Isegi kui on mingid pisipuudused millegi vormistamiseks, siis ei saa ümber lükata seda, et ei oleks toimunud loomade omandamist. Kohtuväline menetleja ütleb, et kui omandi üleminek ei ole PRIA-s vormistatud, ei ole omand üle läinud, aga nüüdseks on ka see alus ära langenud, PRIA register seda ei näita. Menetlusalune isik on piisavalt tõendanud, et ta valeandmete esitamist toime pole pannud. Kohtuväline menetleja esitas hinnanguid, miks ja kuidas oleks võinud toimida, need on hinnangud ja kahtlused, nende pinnalt ei saa kedagi süüdi mõista.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Otsusega väärteoasjas nr 930016001386/18 16.01.2017 karistati Reimo Saksa MKS § 153¹ lg 1 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot ja OÜ-d Tõstamaa veis MKS § 153¹ lg 2 alusel rahatrahviga 1500 eurot.

Käibemaksuseaduse § 24 lg 1 sätestab, et isik peab maksukohustuslasena registreerimise päevast alates täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust vastavalt §-s 36 sätestatule, ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid.

KMS § 27 lg 1 sätestab, et maksustamisperioodiks on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon ja selle lisa esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20.kuupäevaks. Sama paragrahvi lg

2 p 1 kohaselt on käibedeklaratsiooni kohustatud esitama maksukohustuslane. KMS § 29 lg 1 sätestab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 21 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. KMS § lg sätestab, et sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt:

1) teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;

2) imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks;

3) ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; 4) ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. KMS § 31 lg 1 sätestab, et teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

Maksuja Tolliameti kontrollaktiga 31.05.2016 loeb kohus tuvastatuks, et OÜ Tõstamaa veis deklareeris detsember 2015 käibedeklaratsioonil 20% määraga maksustatavat käivet 52 000 eurot, millelt on arvestanud käibemaksu 10 400 eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 10 400 eurot, jaanuar 2016 KMD-1 20% määraga maksustatavat käivet 961,42 eurot, millelt on arvestanud käibemaksu 192,28 eurot, sisendkäibemaksu 10 567,15 eurot ning enammakstud käibemaksu 10 374,87 eurot. OÜ Tõstamaa veis on 06.04.2016 esitanud detsember 2015 ja jaanuar 2016 raamatupidamise algdokumendid (ostuarved, müügiarved, pangaväljavõte käibeandmikud, kassaraamat, kassa sissetuleku ja väljamineku orderid) ning andnud suulise seletuse OÜ Tõstamaa veis, Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ vaheliste tehingute kohta.

1.1 Käibemaks Jago OÜ-ga tehtud tehingult

1.1.1 OÜ Tõstamaa veis esitatud andmed Jago OÜ-ga tehtud tehingu kohta 06.04.2016 esitas OÜ Tõstamaa veis dokumendid, millest nähtus, et OÜ Tõstamaa veis on soetanud Jago OÜ-lt 01.12.2015 arve nr 016 alusel elusloomi (veist) 16 tk summas 17 280 eurot, sealhulgas käibemaks 2880 eurot. OÜ Tõstamaa veis on arvestanud Jago OÜ arvel märgitud käibemaksu 2880 eurot jaanuar 2016 KMD- I sisendkäibemaksu hulgas. OÜ Tõstamaa veis on esitanud tasumise tõenduseks kassa väljamineku orderid 30 (01.12.2015), 31 (20.12.2015), 32 (10.01.2016), 33 (30.01.2016). Nimetatud orderid on allkirjastamata.

1.1.2 MTA poolt tuvastatud asjaolud Jago OÜ-ga kajastatud tehingu kohta Analüüsides käesoleva kontrollimenetluse käigus kogutud teavet tuvastati, et OÜ Tõstamaa veis ei ole soetanud elusloomi Jago OÜ-lt. OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ vahel ei ole toimunud reaalseid majandustehinguid, vaid Jago OÜ arve vormistati üksnes OÜ-le Tõstamaa veis maksueelise saamise eesmärgil, kuna:

1.1.2.1 Jago OÜ kauba müüki äriühingu nimel väljastatud (OÜ-le Tõstamaa veis) arvel kajastatud summas detsember 2015 KMD-I ei ole deklareerinud. Jago OÜ on väljastanud OÜ-le Tõstamaa veis 01.12.2015 arve nr 016 veiste müük (16 tk) summas 14 400 eurot, millele lisandus käibemaks 2880 eurot, kuid on jätnud detsember 2015 KMD esitamata, seega on OÜ-le Tõstamaa veis esitatud arve deklareerimata. Jago OÜ Juhatuse liige Reimo Saks 21.04.2016 seletuses väitis, et tehing OÜ-ga Tõstamaa veis on toimunud, kuid siiani ei olnud aega deklaratsiooni esitamisega tegeleda, kuna ei saa kuidagi loomade juurest ära tulla. Kuigi Reimo Saks kinnitas 21.04.2016, et Jago OÜ detsembri 2015 KMD saab kohe esitatud, siis käesoleva kontrollakti koostamise hetkel ei ole nimetatud käibedeklaratsioon esitatud, mis kinnitab seisukohta, et Jago OÜ ei ole mingit tehingut OÜ-ga Tõstamaa veis teinud. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, s. t Jago OÜ oleks pidanud detsembri 2015 KMD esitama 20.01.2016. Kuna Reimo Saksal OÜ Tõstamaa veis detsembri 2015 KMD oli aega esitada, siis ei ole usutav, et siiani ei olnud Reimo Saksal aega esitada Jago OÜ-u detsembri 2015 KMD-d. Seega Jago OÜ OÜ-le Tõstamaa veis loomi müünud ei ole. Lisaks on Jago OÜ-I esitamata KMD-d jaanuar - aprill 2016 ning tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonid november 2015 - aprill 2016. Äriregistri andmete järgi ei ole siiani esitatud 2014 majandusaasta aruannet. Käesoleva kontrollakti kuupäeva seisuga on Jago OÜ maksuvõlg (käibemaks) 19 289,70 eurot. Märgitakse, et Jago OÜ käibemaksu võlg on kogunenud juba alates 20.05.2015. Isegi kui lähtuda oletuslikult, et Jago OÜ-I puudusid rahalised vahendid käibemaksu võla tasumiseks ei ole Jago OÜ siiani esitanud taotlust nimetatud maksuvõla tasumise ajatamiseks. Seega on Jago OÜ tahtlikult jätnud tasumata nimetatud maksuvõla.

1.1.2.2 OÜ Tõstamaa veis esitatud dokumendid OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ vahelise tehingu kohta on puudulikud.

OÜ Tõstamaa veis esitas kontrollimiseks Jago OÜ 01.12.2015 arve 016. Jago OÜ poolt OÜ-le Tõstamaa veis väljastatud arvel, on märgitud veiste kogus 16 tk, kuid ei ole märgitud, mis registrinumbriga veised on müüdud, ei ole koostatud loomade üleandmise -vastuvõtmise akti. Jago OÜ-ga teostatud tehingu vähene dokumenteeritus viitab selgelt tehingu mittetoimumisele. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend (raamatupidamise seaduse, edaspidi RPS § 7 lg 1). Ühte tehingut võib tõendada ja tihti tõendabki ühtse algdokumendi asemel mitu õigusaktides ja igapäevases praktikas tavapäraselt koostatavat dokumenti (näiteks ostumüügileping, kauba saateleht, arve). Sooritatud tehingu võimalikult täpne fikseerimine on oluline ja seda ka juhul, kui tehingu täiendav dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik. Vastasel juhul võtab maksukohustuslane endale riski, et ta ei suuda maksuhaldurile tehingu toimumist tõendada. Riigikohus on märkinud, et kauba saatja tehakse eelkõige kindlaks saatedokumendist tulenevalt. Kuna väidetavalt OÜ-le Tõstamaa veis müüdud loomi Jago OÜ-I ei olnud, siis ei saa pidada tavapäraseks olukorda, kus on ebaselge, milliseid loomi konkreetselt müüdi ja soetati. Seega saab tõenduslik väärtus olla üleandmise-vastuvõtmise aktil, mille pooled koostavad üleandmisega samal ajal, sest ainult selline dokument fikseerib reaalselt toimuva tegevuse asjaolud ja tulemused. Seega ei saa pidada tavapäraseks olukorda, et tehingu kinnitamiseks ei koostata dokumenti, millisega saab välistada võimalikud kahtlused tehingu mittetoimumise kohta isegi siis, kui tehingu poolte esindajaks on üks ja sama isik (Reimo Saks).

1.1.2.3 OÜ Tõstamaa veis jätab korraldused täitmata Kuna OÜ Tõstamaa veis ei esitanud pearaamatut perioodi detsember 2015-jaanuar 2016 kohta, kohustati täiendavalt 11.05.2016 korraldusega nr 12.2-3/036394-14 esitama nimetatud pearaamat. Korralduse täitmise tähtaeg oli 23.05.2016. Nimetatud korraldus on täitmata ning detsember 2015 - jaanuar 2016 pearaamat esitamata. OÜ Tõstamaa veis ei täida kaasaaitamise kohustust, jätab korraldused täitmata, ei esita raamatupidamise dokumente. Kuna OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ vahelise tehingu kohta koostatud arve on puudulik, koostati OÜ-le Tõstamaa veis 13.05.2016 korraldus nr 12.2-3/036394-16, milles kohustati teatama, mis registri numbritega loomi on soetatud 01.12.2015 arve nr 016 alusel Jago OÜ-lt, kas Jago OÜ ja OÜ Tõstamaa veis vahelise tehingu puhul on koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, millal täpsemalt on loomad Jago OÜ-u poolt üle antud. Korralduse täitmise tähtaeg oli 20.05.2016. Nimetatud korraldus on täitmata. Seega OÜ Tõstamaa veis ei anna teavet tehingute kohta, ei esita korralduses kohustatud dokumente, ei täida kaasaaitamise kohustust. OÜ Tõstamaa veis 30.12.2015 müügiarvel nr 13, mille alusel müüdi 40 eluslooma, on müüdud loomade registrinumbrid märgitud, kuid ostuarvel, kus müüjana ja ostjana on üks ja sama juhatuse liige Reimo Saks, loomade registrinumbrid on märkimata. Kuna Reimo Saks jättis Jago OÜ arvel märkimata loomade registrinumbrid, samuti ei teatanud, mis registrinumbritega loomi müüdi, siis on alust arvata, et tehinguid OÜ Tõstamaa veis ja Jago OU vahel toimunud ei ole.

1.1.2.4 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti andmete järgi Jago OÜ OÜ-le Tõstamaa veis ei ole elusloomi müünud. Kuna Jago OÜ OÜ-le Tõstamaa veis müüki detsembri 2015 KMD-I ei deklareeri, tehti 25.04.2016 järelepärimise nr 12.2-3/036394-11 PRIAle Jago OÜ loomade olemasolu ning liikumise kohta. 26.04.2016 saatis PRIA nimetatud järelepärimisele vastuse Jago OÜ veiste liikumiste kohta perioodil 01.07.2015-27.04.2016. Vastusest selgus, et Jago OÜ-I oli 28 looma ning tapamajja oli viidud oktoobris 2015 10 looma ja detsembris 3 looma. Üks loom oli 30,12.2015 müüdud eraisikule - RTle. (03.05.2016 RT kinnitas e-posti teel, et Jago OÜ on talle müünud ühe looma). Ülejäänud 14 looma on novembris 2015 müüdud Hereford Farm OÜ-le. Seega Jago OÜ ei saanud 16 eluslooma arve nr 016 alusel OÜ-le Tõstamaa veis müüa detsembris 2015 sest Jago OÜ-I ei olnud loomi mida müüa ning Reimo Saksa väide, et Jago OÜ-l on alles umbes 20 looma ei vasta tõele. OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ vahel tehingut toimunud ei ole. Seisukohta, et OÜ Tõstamaa veis ei ole Jago OÜ-lt loomi soetanud, kinnitab asjaolu, et vastavalt loomatauditõrje seadusele iga loomapidaja on kohustatud tagama põllumajandusloomade identifitseeritavuse. Nimetatud seaduse §

7 järgi veisepassis looma liikumise korral esitab loomapidaja antud juhul OÜ Tõstamaa veis veisepassi lisalehe saamiseks töötlejale taotluse seitsme päeva jooksul veisepassi täitumise päevast arvates. Seega, kui OÜ Tõstamaa veis oleks Jago OÜ-lt tegelikult loomi soetanud, oleks ta nimetatud seaduse järgi loomad OÜ Tõstamaa veis nimele registreerinud ning see oleks kajastunud PRIA poolt saadetud andmetes. PRIA poolt saadetud andmetes loomade liikumise kohta liikumist OÜ-le Tõstamaa veis ei ole, sest Jago OÜ-I loomi ei ole.

1.1.2.5 OÜ Tõstamaa veis teadis, et Jago OÜ ei ole tegelik müüja Kuna OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ juhatuse liige on üks ja sama isik Reimo Saks, siis on alust arvata, et Reimo Saks on teadlikult kajastanud Jago OÜ arvel nr 016 kajastatud käibemaksu 2880 eurot OÜ Tõstamaa veis jaanuar 2016 sisendkäibemaksu hulgas. Reimo Saks teadis, et Jago OÜ-I loomi müüa ei olnud, sest käesoleva kontrollakti punktist 1.1.2.4 tulenevalt Jago OÜ müüs oma loomad valdavas osas ära oktoobris-novembris 2015. Detsembris 2015 oli Jago OÜ-I 4 eluslooma ning nendest kolm viidi tapamajja ja üks müüdi RTile. On alust arvata, et Reimo Saks teadlikult ei esita siiani Jago OÜ detsembri 2015 KMD, seega teadlikult jätab kajastamata loomade müüki OÜ-le Tõstamaa veis, sest mingit loomade müüki OÜ-le Tõstamaa veis detsembris 2015 toimunud ei ole ning OÜ Tõstamaa veis juhatuse liige Reimo Saks on sellest teadlik. Saamaks teavet Tõstamaa veis ja Jago OÜ vahel toimunud tehingute kohta, saadeti 16.05.2016 PRIA-le päring nr 12.2-3/036394-17 loomade seisu (koguse) ning loomade liikumise kohta perioodil november 2015 kuni käesoleva ajani, 23.05.2016 saatis PRIA andmed OÜ Tõstamaa veis veiste andmed seisuga 18.05.2016 ning andmed veiste liikumiste kohta perioodil november 2015 kuni 18.05.2016 kohta. Nimetatud andmetest selgus, et OÜ-I Tõstamaa veis oli novembris 2015 16 looma, mis olid 18.02.2016 liikunud uuele loomapidajale H.E.S. Oma OÜ-le ning seisuga 18.05.2016 OÜ-I Tõstamaa veis ei ole ühtegi looma. Seega OÜ Tõstamaa veis ei ole kontrollitaval perioodil ühtegi looma soetanud, mis kinnitab seisukohta, et OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ vahel tehinguid toimunud ei ole.

1.1.3 MTA järeldus Jago OÜ-ga kajastatud tehingu kohta

Tulenevalt kontrollakti punktis 1.1.2 toodule on OÜ Tõstamaa veis arvestanud perioodil jaanuar 2016 rohkem sisendkäibemaksu summas 2880 eurot. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel on oluline tehingu tegelik toimumine. Ainuüksi esitatud arve ei tõenda tehingu tegelikku toimumist, kui kontrolli käigus selgunud asjaolud ei tõenda tehingute toimumist. Tehingus Jago OÜ-ga on jõutud seisukohale, et nimetatud äriühingult kaupa soetatud ei ole. Maksustamisel tuleb lähtuda kogu informatsioonist, mis on saadud kontrollitavate tehingute kohta ning asjaolusid ja tõendeid hinnatakse nende kogumis. Käesoleval juhul on lähtutud nimetatud põhimõttest. Kontrolli käigus kontrollitavate tehingute kohta selgunud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis hinnates ei leidnud kinnitust OÜ Tõstamaa veis tehingud äriühinguga Jago OÜ. Reimo Saks, olles ühtlasi juhatuse liige 2-s äriühingus (OÜ-s Tõstamaa veis ja Jago OÜ-s), on vormistanud tehingud teadlikult maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Reimo Saks on kasutanud talle kuuluvat Jago OÜ-d tegelikku majandusliku sisu mitteomava arve alusel OÜ-u Tõstamaa veis jaoks alusetult sisendkäibemaksu riigieelarvest tagasi saamiseks. Seetõttu ei saa käsitleda OÜ Tõstamaa veis raamatupidamises kajastatud Jago OÜ nimel vormistatud arvet nõuetekohase arvena, millel oleks kajastatud tegelikult toimunud majandustehingud. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on oluline välja selgitada, kas kaup on soetatud teiselt registreeritud käibemaksukohustuslaselt ja kas soetatud kaup on seotud maksustatava käibe ja ettevõtlusega. Maksuhaldur ei saa käsitleda OÜ Tõstamaa veis raamatupidamises kajastatud Jago OÜ nimel vormistatud arvet nõuetekohase arvena, millel oleks kajastatud tegelikult toimunud majandustehing, kuna kaupa tegelikult soetatud ei ole. Seetõttu puudub OÜ-I Tõstamaa veis hoolimata arve olemasolust sisendkäibemaksu maha arvamise õigus.

Õiguslikud alused: KMS § 24 lg 1, lg 3, p 1, KMS § 29 lg 1, § 31 lg 1.

1.2 Käibemaks Hereford Farm OÜ-ga tehtud tehingult

1.2.1 OÜ Tõstamaa veis esitatud andmed Hereford Farm OÜ-ga tehtud tehingu kohta

06.04.2016 esitatud dokumentidest nähtus, et OÜ Tõstamaa veis on soetanud Hereford Farm OÜ-lt 15.11.2015 arve nr 15/11/2015 alusel elusloomi (veist) 40 tk summas 43 200 eurot, sealhulgas käibemaks 7200 eurot. OÜ Tõstamaa veis on arvestanud Hereford Farm OÜ arvel märgitud käibemaksu 7200 jaanuar 2016 KMD-I sisendkäibemaksu hulgas. OÜ Tõstamaa veis on esitanud tasumise tõenduseks kassaväljamineku orderid nr 25 (20.11.2015), nr 26 (05.12.2015), nr 27 (20.12.2015), nr 28 (15.01.2016), kuid nimetatud orderitel puuduvad allkirjad.

1.2.2 MTA poolt tuvastatud asjaolud Hereford Farm OÜ-ga kajastatud tehingu kohta

Analüüsides käesoleva kontrollimenetluse käigus kogutud teavet tuvastati, et OÜ Tõstamaa veis ei ole soetanud elusloomi Hereford Farm OÜ-lt. OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahel ei ole toimunud reaalseid majandusühinguid, vaid Hereford Farm OÜ arve vormistati üksnes OÜ-le Tõstamaa veis maksueelise saamise eesmärgil, kuna:

1.2.2.1 Hereford Farm OÜ ei deklareeri november 2015 KMD-I müüki OÜ-le Tõstamaa veis Hereford Farm OÜ on väljastanud OÜ-le Tõstamaa veis 15.11.2015 arve nr 15/11/2015 veiste müük (40 tk) summas 36 000 eurot, millele lisandus käibemaks 7200 eurot, kuid on jätnud november 2015 KMD esitamata, seega on OÜ-le Tõstamaa veis esitatud arve deklareerimata. Hereford Farm OÜ juhatuse liige Reimo Saks 21.04.2016 seletuses väitis, et tehing OÜ-ga Tõstamaa veis on toimunud, kuid november 2015 käibedeklaratsioon on esitamata põhjusel, et ei ole aega sellega tegeleda. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks, s. t Hereford Farm OÜ oleks pidanud novembri 2015 KMD esitama 21.12.2015. Ei ole usutav, et siiani ei olnud Hereford Farm OÜ-I aega esitada novembri 2015 KMD-d. Hereford Farm OÜ keeldus vastu võtmast MTA 22.03.2016 nr 12.2-3/036394-3 korraldust, nimetatud korraldus tuli tagasi AS-i Eesti Post märkega „adressaat keeldus kirja vastu võtmast". Samuti Hereford Farm OÜ on kustutatud majandustegevuse puudumise tõttu alates 17.11.2015 käibemaksukohustuslaste registrist. Märgime, et Hereford Farm

OÜ-I on käibedeklaratsioonid esitamata oktoobrist 2015, s.t ajast, millal Reimo Saks on saanud nimetatud osaühingu juhatuse liikmeks (Hereford Farm OÜ juhatuse liige Reimo Saks alates 28.10.2015). Tulenevalt eeltoodust nähtub, et Reimo Saks ei ole korduvalt täitnud oma kohustusi temaga seotud äriühingute osas, jättes täitmata maksukohustused ja meie korraldused.

1.2.2.2 OÜ Tõstamaa veis esitatud dokumendid OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahelise tehingu kohta on puudulikud. OÜ Tõstamaa veis esitas kontrollimiseks Hereford Farm OÜ 15.11.2015 arve nr 15/11/2015. Märgitakse, et Hereford Farm OÜ poolt OÜ-le Tõstamaa veis väljastatud arvel on märgitud veiste kogus 40 tk, kuid ei ole märgitud, mis registrinumbriga veised on müüdud, ei ole koostatud loomade üleandmise - vastuvõtmise akti. Hereford Farm OÜ-ga teostatud tehingu vähene dokumenteeritus viitab selgelt tehingu mittetoimumisele. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend (raamatupidamise seaduse, edaspidi RPS § 7 lg 1). Ühte tehingut võib tõendada ja tihti tõendabki ühtse algdokumendi asemel mitu õigusaktides ja igapäevases praktikas tavapäraselt koostatavat dokumenti (näiteks ostu-müügileping, kauba saateleht, arve, maksekorraldus, pangakonto väljavõte). Sooritatud tehingu võimalikult täpne fikseerimine on oluline ja seda ka juhul, kui tehingu täiendav dokumenteerimine ei ole õigusaktidest tulenevalt kohustuslik. Vastasel juhul võtab maksukohustuslane endale riski, et ta ei suuda maksuhaldurile tehingu toimumist tõendada. Riigikohus on märkinud, et kaubasaatja tehakse eelkõige kindlaks saatedokumendist tulenevalt. Kuna väidetavalt OÜ-le Tõstamaa veis Hereford Farm OÜ (PRIA andmetel) loomi müünud ei ole, siis ei saa pidada tavapäraseks olukorda, kus on ebaselge, milliseid loomi konkreetselt müüdi ja soetati. Seega saab tõenduslik väärtus olla üleandmisevastuvõtmise aktil, mille pooled koostavad üleandmisega samal ajal, sest ainult selline dokument fikseerib reaalselt toimuva tegevuse asjaolud ja tulemused. Seega ei saa pidada tavapäraseks olukorda, et tehingu kinnitamiseks ei koostata dokumenti, millisega saab välistada võimalikud kahtlused tehingu mittetoimumise kohta isegi siis, kui tehingu poolte esindajaks on üks ja sama isik (Reimo Saks). OÜ Tõstamaa veis poolt saadetud käibeandmikul (periood 01.12.2015-31.12.2015) noorloomade - lehmikute kajastatud andmed on ebaloogilised, sest andmed (näitajad) peale loomade müüki summas 36 000 eurot, on seisuga 31.12.2015 miinuses (-16517,75 eurot), seega käibeandmikul kajastatud andmed on mitteusutavad. OÜ Tõstamaa veis poolt saadetud käibeandmikul kajastatud andmed ei ühti Swedbank AS-i konto väljavõttel kajastatud andmetega. OÜ Tõstamaa veis poolt koostatud käibeandmik on ebaõige.

1.2.2.3 OÜ Tõstamaa veis jätab korraldused täitmata.

Kuna OÜ Tõstamaa veis ei esitanud pearaamatut perioodi detsember 2015-jaanuar 2016 kohta, kohustati täiendavalt 11.05.2016 korraldusega nr 12.2-3/036394-14 esitama nimetatud pearaamat. Korralduse esitamise tähtaeg oli 23.05.2016. Nimetatud korraldus on täitmata ning detsember 2015 - jaanuar 2016 pearaamat esitamata. Seega OÜ Tõstamaa veis ei täida kaasaaitamise kohustust, jätab korraldused täitmata, ei esita raamatupidamise dokumente. Kuna OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahelise tehingu kohta koostatud arve on puudulik, koostati OÜ-le Tõstamaa veis 13.05.2016 korraldus nr 12.2-3/036394-16, milles kohustati teatada, mis registrinumbritega loomi on soetatud 15.11.2015 arve nr 15/11/2015 alusel Hereford Farm OÜ-lt, kas Hereford Farm OÜ ja OÜ Tõstamaa veis vahelise tehingu puhul on koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt, millal täpsemalt on loomad Hereford Farm OÜ poolt üle antud. Korralduse täitmise tähtaeg oli 20.05.2016. Nimetatud korraldus on täitmata. Seega OÜ Tõstamaa veis ei anna teavet tehingute kohta, ei esita korralduses kohustatud dokumente, ei täida kaasaaitamise kohustust.

1.2.2.4 PRIA andmete järgi Hereford Farm OÜ OÜ-le Tõstamaa veis ei ole elusloomi müünud.

OÜ Tõstamaa veis juhatuse liige Reimo Saks väitis 12.04.2016 seletuses, et OÜ Tõstamaa veis on soetanud elusloomi Hereford Farm OÜ-lt. Hereford Farm OÜ juhatuse liige samuti Reimo Saks on 21.04.2016 seletuses kinnitanud, et loomad on OÜ-le Tõstamaa veis müüdud. Kuna Hereford Farm OÜ OÜ-le Tõstamaa veis müüki ei deklareeri, tehti 25.04.2016 järelepärimise nr 12.2-3/036394-11 PRIA-le Hereford Farm OÜ loomade olemasolu ning liikumise kohta. 26.04.2016 saatis PRIA andmed Hereford Farm OÜ veiste liikumiste kohta perioodil 01.07.2015-27.04.2016. Nimetatud andmetest selgus, et Hereford Farm OÜ-I on 101 looma ning tapamajja oli viidud perioodil novemberdetsember 2015 56 looma, ning ülejäänud 45 looma oli Hereford Farm OÜ-I kontrolliperioodil detsember 2015 ja jaanuar 2016 arvel. Seega Hereford Farm OÜ ei ole 15.11.2015 arve nr 15/11/2015 alusel OÜ-le Tõstamaa veis 40 eluslooma müünud, sest Hereford Farm OÜ-I on peale nimetatud loomade koguse tapamajja viimist jäänud arvele 45 eluslooma, mida Hereford Farm OÜ ei ole kellelegi müünud. Seisukohta, et OÜ Tõstamaa veis ei ole Hereford Farm OÜ-lt loomi soetanud kinnitab asjaolu, et vastavalt loomatauditõrje seadusele iga loomapidaja on kohustatud tagama põllumajandusloomade identifitseeritavuse. Nimetatud seaduse § 7 järgi veisepassis looma liikumise korral esitab loomapidaja antud juhul OÜ Tõstamaa veis veisepassi lisalehe saamiseks töötlejale taotluse seitsme päeva jooksul veisepassi täitumise päevast arvates. Seega, kui OÜ Tõstamaa veis oleks Hereford Farm OÜ-lt tegelikult loomi soetanud, oleks ta nimetatud seaduse järgi loomad OÜ Tõstamaa veis nimele registreerinud. Kuna OÜ Tõstamaa veis eespool nimetatud seaduse järgi loomi registreerinud ei ole, seega OÜ Tõstamaa veis Hereford Farm OÜ-I loomi soetanud ei ole.

1.2.2.5 OÜ Tõstamaa veis teadis, et Hereford Farm OÜ ei ole tegelik müüja.

Kinnitust ei leidnud Hereford Farm OÜ sisuline ettevõtlusega tegelemine. 03.11.2015 korraldusega nr 12.2-3/035188-1 kohustati Hereford Farm OÜ esindusõiguslikku isikut ilmuma selgituste andmiseks ja esitama Eestis toimuva ettevõtluse kohta perioodi 01.09.2015-21.11.2015 kohta ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid. Korralduse täitmise tähtaeg oli 13.11.2015. Määratud ajal Hereford Farm OÜ esindaja ei ilmunud ja nimetatud korralduses nõutud dokumente ei esitanud. Kuna ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid on reeglina ettevõtja mõjusfääriks, on maksuameti initsiatiivil tõendite kogumine piiratud.

Käibemaksukohustuslane peab ise näitama üles piisaval määral aktiivsust, et ettevõtlust usaldusväärsete andmetega kinnitada. Ettevõtja poolne tegevus (korralduses sätestatud kohustuste täitmata jätmine) viitab selgelt kaasaaitamiskohustuse rikkumisele ja maksuameti tegevuse takistamisele MKS § 56 mõistes. Kuna maksuamet ei ole saanud esindusõiguslikult isikult (Hereford Farm OÜ juhatuse liige alates 28.10.2015 Reimo Saks) seletusi ega dokumente Hereford Farm OÜ ettevõtlusega tegelemise ja eelseisvate tegevusplaanide kohta, siis ei ole kinnitust leidnud Hereford Farm OÜ sisuline ettevõtlusega tegelemine kontrolliperioodil ja äriühingu tegevuse jätkumine juhatuse liikme ja osaniku vahetuse järgselt.

Kuna Hereford Farm OÜ-le saadetud korralduses sisaldus hoiatus, et ettenähtud tähtaja jooksul Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmise korral kustutatakse Hereford Farm OÜ käibemaksukohustuslaste registrist, siis kustutati Hereford Farm OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 18.11.2015. Kuna OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ juhatuse liige on üks ja sama isik Reimo Saks, siis on alust arvata, et Reimo Saks on teadlikult kajastanud Hereford Farm OÜ arvel nr 15/11/2015 kajastatud käibemaksu 7200 eurot OÜ Tõstamaa veis jaanuar 2016 sisendkäibemaksu hulgas.

Reimo Saks teadis, et Hereford Farm OÜ OÜ-le Tõstamaa veis loomi müünud ei ole. Sest käesoleva kontrollakti punktist 1.2.2.4 tulenevalt Hereford Farm OÜ-I oli 101 looma. Hereford Farm OÜ müüs novembris-detsembris 2015 56 looma tapamajja ning peale tapamajja müümist oli Hereford Farm OÜ-I järgi 45 looma, mis kontrollitava perioodi lõpu seisuga 31.01.2016 kuulusid Hereford Farm OÜ-le. Seega OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahel tehingut toimunud ei ole. On alust arvata, et Reimo Saks teadlikult ei esita siiani Hereford Farm OÜ novembri 2015 KMD, seega teadlikult jätab kajastamata loomade müüki OÜ-le Tõstamaa veis, sest mingit loomade müüki OÜ-le Tõstamaa veis novembris 2015 toimunud ei ole (loomad on arvel

Hereford Farm OÜ-s) ning OÜ Tõstamaa veis juhatuse liige Reimo Saks on sellest teadlik. Reimo Saks on teadlikult vormistanud majandusliku sisu mitte omava arve nr 15/11/2015 eesmärgiga tekitada OÜ-le Tõstamaa veis maksueelis. Saamaks teavet OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahel toimunud tehingute kohta, saadeti 16.05.2016 PRIA-le päring nr 12.2-3/036394-17 loomade seisu (koguse) ning loomade liikumise kohta perioodil november 2015 kuni käesoleva ajani. 23.05.2016 saatis PRIA andmed OÜ Tõstamaa veis veiste andmed seisuga 18.05.2016 ning andmed veiste liikumiste kohta perioodil november 2015 kuni 18.05.2016 kohta. Nimetatud andmetest selgus, et OÜ-I Tõstamaa veis oli novembris 2015 16 looma, mis olid 18.02.2016 liikunud uuele loomapidajale H.E.S. Oma OÜ-le ning seisuga 18.05.2016 OÜ-I Tõstamaa veis ei ole ühtegi looma. Seega OÜ Tõstamaa veis ei ole kontrollitaval perioodil ühtegi looma soetanud, mis kinnitab seisukohta, et OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahel tehinguid toimunud ei ole ning OÜ Tõstamaa veis on sellest teadlik.

1.2.3 MTA järeldus Hereford Farm OÜ-ga kajastatud tehingu kohta

Tulenevalt kontrollakti punkti 1.2.2 toodule on OÜ Tõstamaa veis arvestanud perioodil jaanuar 2016 rohkem sisendkäibemaksu summas 7200 eurot. Sisendkäibemaksu mahaarvamisel on oluline tehingu tegelik toimumine. Ainuüksi esitatud arve ei tõenda tehingu tegelikku toimumist, kui kontrolli käigus selgunud asjaolud ei tõenda tehingute toimumist. Tehingutes Hereford Farm OÜ-ga on jõutud seisukohale, et nimetatud äriühingult kaupa soetatud ei ole. Maksustamisel tuleb lähtuda kogu informatsioonist, mis on saadud kontrollitavate tehingute kohta ning asjaolusid ja tõendeid hinnatakse nende kogumis. Käesoleval juhul on lähtutud nimetatud põhimõttest. Kontrolli käigus kontrollitavate tehingute kohta selgunud asjaolusid ja kogutud tõendeid kogumis hinnates ei leidnud kinnitust OÜ Tõstamaa veis tehingud äriühinguga Hereford Farm OÜ. Reimo Saks, olles ühtlasi juhatuse liige 2-s äriühingus (OÜ-s Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ-s), on vormistanud tehingud teadlikult maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Reimo Saks on kasutanud talle kuuluva Hereford Farm OÜ- d tegelikku majandusliku sisu mitteomavate arve alusel OÜ-u Tõstamaa veis jaoks alusetult sisendkäibemaksu riigieelarvest tagasi saamiseks. Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on oluline välja selgitada, kas kaup on soetatud teiselt registreeritud käibemaksukohustuslaselt ja kas soetatud kaup on seotud maksustatava käibe ja ettevõtlusega. Maksuhaldur ei saa käsitleda OÜ Tõstamaa veis raamatupidamises kajastatud Hereford Farm OÜ nimel vormistatud arvet nõuetekohase arvena, millel oleks kajastatud tegelikult toimunud majandustehing, kuna kaupa tegelikult soetatud ei ole. Seetõttu puudub OÜ-I Tõstamaa veis hoolimata arve olemasolust sisendkäibemaksu maha arvamise õigus.

Maksuarvestuse muutused

Kontrolli tulemusel vähendada perioodil jaanuar 2016 sisendkäibemaksu summas 10 080 eurot. Maksukohustus suureneb 10 080 eurot.

Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tuvastamist, et OÜ Tõstamaa veis ei ole soetanud elusloomi Jago OÜ-lt ega Hereford Farm OÜ-lt. OÜ Tõstamaa veis ja Jago OÜ ning OÜ Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ vahel ei ole toimunud reaalseid majandustehinguid, vaid Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arve vormistati üksnes OÜ-le Tõstamaa veis maksueelise saamise eesmärgil. Nimetatud järeldus põhineb järgmiste asjaolude analüüsil.

Jago OÜ on väljastanud OÜ-le Tõstamaa veis 01.12.2015 arve nr 016 veiste müügi (16 tk) kohta summas 14 400 eurot, millele lisandus käibemaks 2880 eurot, kuid jättis detsember 2015 KMD esitamata. Jago OÜ poolt OÜ-le Tõstamaa veis 01.12.2015 väljastatud arvel nr 016 on märgitud veiste kogus 16 tk, kuid ei ole märgitud, mis registrinumbriga veised on müüdud, ei ole koostatud loomade üleandmise -vastuvõtmise akti. Reimo Saksa väitel toimus arve tasumine mitmes osas ja sularahas, mille kinnitamiseks esitas kassa väljamineku orderid 01.12.2015 nr 30, 20.12.2015 nr 31, 10.01.2016 nr 32 ja 30.01.2016 nr 33.

Hereford Farm OÜ väljastas OÜ-le Tõstamaa veis 15.11.2015 arve nr 15/11/2015 veiste müügi (40

tk) kohta summas 36 000 eurot, millele lisandus käibemaks 7200 eurot, kuid on jätnud november 2015 KMD esitamata. Reimo Saksa väitel toimus arve tasumine mitmes osas ja sularahas, mille kinnitamiseks esitas kassa väljamineku orderid 20.11.2015 nr 25, 05.12.2015 nr 26, 20.12.2015 nr 27, 15.01.2016 nr 28.

Äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidest nähtub, et Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvete väljastamise hetkel OÜ-le Tõstamaa veis oli juhatuse liikmeks Reimo Saks. Hereford Farm OÜ oli käibemaksukohustuslasena registreeritud kuni 17.11.2015. E-maksuameti väljatrükkidest nähtub, et Hereford Farm OÜ-l on vormid KMD alates oktoober 2015 esitamata, samuti on esitamata Jago OÜ vormid KMD alates detsember 2015. Hereford Farm OÜ on kustutatud majandustegevuse puudumise tõttu alates 17.11.2015 käibemaksukohutuslaste registrist. Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ poolt OÜ- le Tõstamaa veis väljastatud arvel on märgitud veiste kogused, kuid ei ole märgitud, mis registrinumbriga veised on müüdud, ei ole koostatud loomade üleandmise - vastuvõtmise akti.

Tehingud toimusid seotud isikute vahel ja tasumine toimus sularahas. Reimo Saks oli ise veiseid müünud äriühingute juhatuse liige ehk sisuliselt tegi tehinguid iseendaga. Kassa väljamineku orderid on nõuetekohaselt täitmata. Kaebusele on lisatud korrektselt vormistatud kassa väljaminekuorderid, kuid need on allkirjastatud tagantjärele. Mõlemad veiseid müünud äriühingud jätsid veiste müügi deklareerimata ning käibemaksu riigile tasumata. Tõstamaa veis OÜ, Hereford Farm OÜ ja Jago OÜ ei teavitanud PRIA-t veiste liikumisest. Loomatauditõrje seaduse § 11 lg 2 ja selle alusel välja antud määrus sätestab, et veise liikumine erinevate karjade vahel on kohustuslik PRIA-s registreerida 7 päeva jooksul peale veise liikumist.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et veise liikumise PRIA-s registreerimata jätmine andis võimaluse kasutada seda olukorda, kus kellelgi ei ole ülevaadet, kus mingid loomad asuvad, loomade liigutamiseks ja omanike vahetamiseks, koostada võltsarveid. Arvetest ei nähtu, milliste numbritega konkreetsed loomad Tõstamaa veis OÜ-sse läksid. Samuti ei koostatud loomade liigutamise üleandmise-vastuvõtmise akte, kust oleks näha, kuhu mingid loomad liiguvad. Selline vähene dokumenteeritus aitas kaasa maksueelise eesmärgi saavutamisele.

Jago OÜ-ga ja Hereford Farm OÜ-ga teostatud tehingu vähene dokumenteeritus viitab selgelt tehingu mittetoimumisele. Kõik tehingud toimusid sularahas. Sularaha liigutamine kassade vahel on tavapäratu ja ebamõistlik. R.Saks väitis kohtuistungil, et tasus arveid osade kaupa, siis kui raha juurde kassasse tuli. Kassaraamat tõendab aga, et raha kassasse reaalselt juurde ei tulnud. Ajavahed R.Saksa Hereford Farm OÜ juhatuse liikmeks saamise ja veiste liikumise vahel R.Saksalt Hereford Farm OÜ- sse ja sealt edasi Tõstamaa Veis OÜ-sse on väga lühikesed.

Tehingute toimumise ajal toimus Hereford Farm OÜ suhtes ettevõtluse toimumise kontroll (ettevõtluse toimumine on eelduseks, et ettevõte saab olla käibemaksukohustuslaste registris). Kontrolli tulemusel selgus, et ettevõtlust ei toimu ning 18.11.2015 kustutati Hereford Farm OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Hereford Farm OÜ ja Tõstamaa veis OÜ vahelise tehingu väärtus oli 43 200 eurot ja sellest tehingust maksuhaldurile teadaandmine oleks tõendanud ettevõtlust. Kohtuistungil väitis R.Saks, et ta ei saanud teada, et Hereford Farm OÜ on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist.

R.Saks väitis, et ta sai sellest teada, kui raamatupidaja tegi kuuaruannet. R.Saks oli kohustatud teadasaamisel Hereford Farm OÜ uuesti käibemaksukohustuslasena registreerima. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on Hereford Farm OÜ poolt arve vormistatud hiljem ja üksnes formaalselt. Kuupäev 15.11.2015 märgiti selline selleks, et enne registrist kustutamist 18.11.2015 saaks veel kasutada Hereford Farm OÜ registrinumbrit. H.E.S Oma OÜ poolt koostati arve 2016 veebruaris ehk 3 kuud hiljem loomade väidetavast liikumisest. Käive tekib teenuse osutamisel.

Selliselt arve vormistamine annab aluse veendumuseks, et veebruarikuu kuupäev ongi pandud selleks, et pääseda mööda kassaraamatust, kus sellist väljamakset näha ei ole. Kogutud tõendite pinnalt on tuvastatav maksupettuse skeem: võetakse äriühingu number, mis tegelikult ei tegutse ja läbi selle liigutatakse näilikult kaupa. Veisepassidest nähtub, et R.Saks saab veise omanikuks 02.04.2015 ning vahetult enne Tõstamaa veis OÜ-sse viimist käib see korraks läbi Hereford Farm OÜ-st. Selliselt ongi vormistatud võltsarved, millega tekitati alusetu tagastusnõue, käibemaks jäeti riigile tasumata.

Tegelikkuses arvetel märgitud äriühingute vahel tehinguid ei toimunud, mistõttu puudus ka alus nende arvete kajastamine Tõstamaa veis OÜ deklaratsioonis. Seda tehes esitati Maksuja Tolliametile valeandmeid, pannes toime maksukorralduse seaduse § 153¹ sätestatud süüteokoosseisu. Kohtuistungil ei leidnud küll tõendamist, et PRIA register tõendab loomade üleminekut, kuid veise liikumise teavitamise kohustus on loomapidajal, ta peab PRIA-t teavitama. R.Saks väitis, et tal on karjaraamat, mis tõsikindlalt kummutab esitatud süüdistused, kuna see sisaldab dokumentaalset teavet loomade liikumise kohta.

R.Saksa nõutu käitumine kohtuistungil, kui tal paluti minna ja tuua kohtule tutvumiseks karjaraamat, ning R.Saksa toodud naiivsed ja ebaveenvad põhjendused karjaraamatu esitamise võimatuse kohta, tõendavad, et R.Saksa käsutuses olev karjaraamat ei sisaldanud vajalikku teavet veiste liikumise kohta 13.04.2017 kohtuistungi toimumise aja seisuga. Antud juhul leidis kohtuistungil tuvastamist levinud maksupettuse skeem, kus maksueelise saamise eesmärgil liigutatakse kaupa seotud äriühingute vahel üksnes formaalselt ja müüjad jätavad käibemaksu riigile tasumata.

Arvestades aga selliste maksupettuste konspiratiivsust ning asjaolu, et tegemist on seotud isikutega, siis ongi olnud võimalik isikute süü tuvastada üksnes kaudsete tõendite pinnalt.

Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist OÜ Tõstamaa veis äriregistri väljatrükiga, Jago OÜ äriregistri väljatrükiga, Jago OÜ KMK registreerimise ajaloo väljatrükiga, e-maksuametis jaanuar 2016 käibedeklaratsioonide väljatrükiga, Jago OÜ KMD-de koondväljatrükiga 2015 kohta, 15.09.2016 määrusega nr 930016001386/2, Jago OÜ 01.12.2015 arvega nr 016, Hereford Farm OÜ 15.11.2015 arvega nr 15.11.2015, R.Saksa ülekuulamise protokollidega, kontrollaktiga, maksuotsusega, kassa väljamineku orderitega, väärteoprotokolliga, R.Saksa kohtuistungil antud ütlustega, et:

OÜ Tõstamaa veis arvestas Jago OÜ-ga tehtud tehingult perioodil jaanuar 2016 rohkem sisendkäibemaksu summas 2880 eurot. Reimo Saks, olles ühtlasi juhatuse liige OÜ-s Tõstamaa veis ja Jago OÜ-s, on vormistanud tehingud teadlikult maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Reimo Saks on kasutanud talle kuuluvat Jago OÜ-d tegelikku majanduslikku sisu mitteomava arve alusel OÜ-u Tõstamaa veis jaoks alusetult sisendkäibemaksu riigieelarvest tagasi saamiseks. OÜ-I Tõstamaa veis puudub hoolimata arve olemasolust sisendkäibemaksu maha arvamise õigus.

OÜ Tõstamaa veis arvestas Hereford Farm OÜ-ga tehtud tehingult perioodil jaanuar 2016 rohkem sisendkäibemaksu summas 7200 eurot. OÜ Tõstamaa veis ei teinud tehingut äriühinguga Hereford Farm OÜ. Reimo Saks, olles ühtlasi juhatuse liige OÜ-s Tõstamaa veis ja Hereford Farm OÜ-s, on vormistanud tehingud teadlikult maksupettuse toimepanemise eesmärgil. Reimo Saks on kasutanud talle kuuluva Hereford Farm OÜ-d tegelikku majanduslikku sisu mitteomava arve alusel OÜ-u Tõstamaa veis jaoks alusetult sisendkäibemaksu riigieelarvest tagasi saamiseks. OÜ-I Tõstamaa veis puudub hoolimata arve olemasolust sisendkäibemaksu maha arvamise õigus.

Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt esindab ja juhib osaühingut juhatus. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. KarS § 21 kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ära kasutades. Äriregistri andmetel on alates 26.04.2010 OÜ Tõstamaa veis juhatuse liikmeks AK ja alates 03.06.2015 Reimo Saks. OÜ Tõstamaa veis jaanuar 2016 vormi KMD esitas emaksuameti kaudu MK. Kohtuistungil R.Saks kinnitas, et tema juhtis jaanuar 2016 OÜ Tõstamaa veis tegevust ja korraldas raamatupidamist. Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ tehingutega tegeles Reimo Saks ning raamatupidamist tegi jaanuar 2016 MK.

R.Saks esitas dokumendid arvestuse tegemiseks raamatupidajale ning raamatupidaja esitas jaanuar 2016 maksudeklaratsiooni ja 2016 jaanuari käibedeklaratsiooni. Dokumendid saatis R.Saks raamatupidajale posti teel ja kui info tuli elektroonselt, esitas selle Reimo Saks. Seega esitas M.K deklaratsioonid talle esitatud andmete põhjal. Seega on kohtuistungil tõendamist leidnud, et valeandmetega maksudeklaratsioonide esitamine on toimepandud vahendlikult, s.o valeandmetega vormi KMD esitamine toimus raamatupidaja MK vahendusel. R.Saks esitas valeandmeid maksudeklaratsioonides raamatupidaja MK vahendusel ja eeltoodu alusel on R.Saks rikkunud KMS §-de 24 lg 1; 27 lg 1; 29 lg 1; 31 lg 1 sätteid ja toime pannud MKS § 153¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil leidis tõendamist, et OÜ Tõstamaa veis juhatuse liige Reimo Saks esitas äriühingu majandustegevuse raames ja huvides vormis KMD valeandmeid, millega vähendatakse ettevõtte maksukohustust. Seega pani R.Saks toime nimetatud teo juriidilise isiku OÜ Tõstamaa veis huvides. Eeltoodu alusel on OÜ Tõstamaa veis rikkunud KMS §-de 24 lg 1; 27 lg 1; 29 lg 1; 31 lg 1 sätteid ja toime pannud MKS § 153¹ lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuistungil leidis tõendamist, et väärtegu on toime pandud kavatsetult. Kui tegemist oleks olnud reaalselt toimunud tehingutega, siis R.Saks Jago OÜ ja Hereford OÜ esindajana oleks nõuetekohaselt tehingud deklareerinud ja omandi ülemineku korrektselt vormistanud.

Eeltoodu alusel on kohus veendunud, et R.Saks oli teadlik, et Jago OÜ ja OÜ Hereford Farm poolt on müük deklareerimata ning omandi üleminek PRIA-s registreerimata. Jago OÜ ja Hereford Farm OÜ arvete esitamisel OÜ Tõstamaa veis raamatupidamisse oli R.Saks teadlik, et müük on deklareerimata ning sellelt käive tasumata, omandi üleminek vormistamata. R.Saks soovis suurendada sisendkäibemaksu, mille alusel vähenes käibemaksukohustus. Ka Tõstamaa veis OÜ on samadel asjaoludel pannud toime väärteo kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 56 lg 1 annab suunitluse, mida tuleb karistuse määramisel arvestada: isiku süüd, kergendavaid/raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki, võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

R.Saksa on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmises määras. OÜ-d Tõstamaa veis on karistatud rahatrahviga 1500 eurot, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus leiab, et määratud karistuse tühistamiseks või kergendamiseks puuduvad alused.

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt määratud karistusega tuleb välistada olukord, et R.Saks ja Tõstamaa veis OÜ panevad tulevikus toime uusi maksukorralduse seadusega karistatavaid süütegusid. Nimetatud karistusega on R.Saksale ja Tõstamaa veis OÜ-le antud väga selge signaal selle kohta, et seadusest tulenevad kohustused on täitmiseks kõigile ning selleks, et isiku usk ja usaldus õiguskorra vastu säiliks, tuleb karistada neid, kes suhtuvad oma kohustustesse hoolimatult. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteootsusest nähtub, et kohtuväline menetleja on karistuse mõistmisel arvestanud R.Saksa varasema käitumisega, s.o asjaoluga, et R.Saksal on maksukorralduse seaduse alusel kehtiv väärteokaristus, kuna R.Saksale on määratud karistus sanktsiooni keskmises ja äriühingule alla keskmist määra. Riigikohtu otsustes on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsioonis R.Saksa teo ja isikuga. Puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 järgi ning R.Saksa ja äriühingu karistus ei ületa sanktsiooni keskmist määra. Seega karistuse eesmärki silmas pidades, s.o arvestades võimalust mõjutada R.Saksa ja äriühingut edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et R.Saksale ja äriühingule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, s.o vähendamiseks. Kohus leiab, et puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel.

Menetlusaluste isikute kaebuse peale esitatud vastuväidetega kohus ei nõustu. Kohtuistungil on eelpoolloetletud kogutud tõenditega täielikult ümber lükatud nende seisukoht selle kohta, et OÜ Tõstamaa veis soetas Jago OÜ-lt ja Hereford Farm OÜ-lt elusloomi. Kohtuväline menetleja ei ole rikkunud nõuet märkida väärteoprotokolli kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. VTMS § 69 lg 2 p-d 1 ja 7 sätestavad, et väärteoprotokolli põhiosas märgitakse väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning muud tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-20-15 kohaselt on väärteoprotokollis vaja välja tuua isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Samas ei pea ega saagi väärteoprotokoll sisaldada asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Väärteoprotokollis kirjeldatu on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on järgneva menetluse ülesanne. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi väärteoprotokollis kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses ja vastulause esitamise korral vastulausest tulenevas ulatuses ka kohtuvälise menetleja otsuses. Väärteoprotokolli teokirjelduses ei ole asjakohane viidata tõenditele, refereerida ja analüüsida nende sisu. Ülevaade tõenditest tuleb väärteoprotokollis esitada teokirjeldusest eraldi. Faktilised asjaolud, millest lähtuvalt kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule väärteo toimepanemist ette heidab, peavad väärteoprotokollis kajastuma kohtuvälise menetleja väidetena, mitte aga tunnistaja ütluste või mõne muu tõendi refereeringuna. Kohus leiab, et väärteoprotokoll sisaldab kõiki tõendeid, mille alusel on kujunenud kohtuvälisel menetlejal veendumus, et kaebuse esitajad on toime pannud neile süüksarvatavad väärteod. Kaebuse esitajate seisukohad on otsitud ja paljasõnalised. Seega kohtuväline menetleja ei ole rikkunud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ning väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 lausel ei ole põhjendatud.

Kaebuse esitajad leiavad, et väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ka põhjusel, et ei ole tõendatud R.Saksa poolt raamatupidaja ärakasutamine valeandmete esitamiseks. Kohtuistungil leidis tõendamist, et R.Saks esitas äriühingu majandustegevuse raames ja huvides valeandmed, millega vähendas oma maksukohustust, raamatupidaja vahendusel. Seega ei tule väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ka põhjusel, et ei ole tõendatud R.Saksa poolt raamatupidaja ärakasutamine valeandmete esitamiseks.

Kaebuse esitajad leiavad, et kohtuväline menetleja ei ole protokollis arusaadavalt välja toonud, millal süüks pandav tegu aset leidis. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise aeg ja koht on väärteoprotokolli esimesel leheküljel eraldi välja toodud ja teise lehekülje kaheksandas lõigus märgitud 2015 on ekslik viga, mis ei anna alust süüks pandava teo aset leidmise ajas kahelda. Samuti on kohus andnud eelpool hinnangu sellele, miks ei loe kohus usaldusväärseteks tehinguteks antud juhul enda ettevõtete vahel tehtud tehinguid. Kohtuvälise menetleja antud hinnang tõendite kogumile ei ole meelevaldne. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja hinnanguga tõendite kogumile, mis annavad aluse veendumusele, et reaalselt tehinguid R.Saksa enda ettevõtete vahel ei toimunud. Kohus ei hakka siinkohal eelpooltoodud põhjendusi kordama. Samas R.Saks ei pidanud vajalikuks esitada täiendavalt tõendeid, mis tema õiguslikku positsiooni kindlustaks. R.Saksa hilisem käitumine kohtuistungil kinnitab R.Saksa dokumentidega skeemitamise veendumuse õigsust. Kohus leiab, et kaebuse esitajad ei ole süüdi tunnistatud kahtluste, vaid asjas kogutud tõendite alusel.

Väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Maksukorralduse seaduse § 162 lg 2 p 1 kohaselt on kohtuväliseks menetlejaks Maksuja Tolliamet. Seega Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Kristi Sahtel on pädev kohaldama kaebuse esitajatele väärteo toimepanemise eest karistust. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust. Kaebuse esitajad on 16.12.2016 oma allkirjaga kinnitanud, et talle on väärteomenetluse seadustiku §-s 19 ettenähtud õigused ja kohustused teatavaks tehtud ning on võetud väärteo toimepanemise kohta ütlused. Samuti on tutvunud väärteo protokolliga, mida kinnitab oma allkirjaga. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole rikkunud otsuse tegemisel VTMS § 74 lg 1 toodud nõudeid.

Tulenevalt eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 lg 1 leiab kohus, et Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Kristi Sahteli 16.01.2017 otsus nr 930016001386/18 ei kuulu tühistamisele ning R.Saksa ja OÜ Tõstamaa veis kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Menetluskulud

Kaebuse esitaja kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd esitatud kaebuse jätab kohus rahuldamata ning Maksuja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja Kristi Sahteli 16.01.2017 otsuse nr 930016001386/18 muutmata, siis jäävad menetluskulud kaebuse esitajate kanda. Lähtudes eeltoodust, tuleb jätta taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson Kohtunik