2-17-7168/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-17-7168 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Kohtujurist Gerli Võimre Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-7168 Tsiviilasi Martin Rzajevi taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlustoiming Riigi õigusabi andmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Taotleja Martin Rzajev (isikukood xxxx, elukoht Xxxx, epost xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Martin Rzajevi taotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt. 2. Anda Martin Rzajevile riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena. 3. Anda Martin Rzajevile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 4. Kohtumäärus saata advokaadi nimetamiseks Eesti Advokatuurile, toimetada kätte taotlejale ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu) esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Riigi õigusabi andmise määruse peale on määruskaebuse esitamise õigus ka advokatuuril.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Martin Rzajev (taotleja) esitas 08.05.2017 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Riigi õigusabi taotluse probleemi kirjeldusest nähtuvalt soovib taotleja vaidlustada nõuet kohtutäituri poolt (summas 479,15 eurot), toimingu nr 035/2017/539. Põhjenduseks, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks, on taotleja märkinud, et (ta) pole kohustatud maksma raha teiste isikute poolt toime pandud tegude eest.

2-17-7168 2

2. 10.05.2017 telefonivestluses kohtuga täpsustas taotleja, et ta soovib riigi õigusabi tema vastu esitatud nõude vaidlustamiseks põhjusel, et taotleja nime alt telliti kaupu samal ajal, kui taotleja ise viibis kinnipidamisasutuses. Taotleja on seisukohal, et tema vastu ei oleks tohtinud nõuet esitada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, vaadanud läbi Martin Rzajevi poolt kohtule esitatud riigi õigusabi taotluse ja andmed majandusliku seisundi kohta, leiab, et riigi õigusabi taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

4. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

Vastavalt RÕS §-le 8 antakse riigi õigusabi ühel järgneval viisil: 1) õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 2) õigusabi andmine kohustusega ühekordse maksena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud; 3) õigusabi andmine kohustusega osamaksetena täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi teise lõike järgi taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.

5. RÕS § 14 lg 5 kohaselt võib kohus riigi õigusabi taotlejalt või teistelt isikutelt või asutustelt, sealhulgas krediidiasutustelt, nõuda teavet taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete majandusliku seisundi või maksevõime kohta. Järelepärimisele tuleb vastata kohtu määratud tähtaja jooksul.

Teabe saamiseks taotleja majandusliku seisundi ja maksevõime kohta on kohus teinud elektroonilised päringud äriregistrisse, kinnistusraamatusse, liiklusregistrisse, Eesti Väärtpaberite keskregistrisse ning Maksuja Tolliametile. Elektrooniliste päringute tulemused kinnitavad taotluses esitatut, et taotlejal puudub piisav sissetulek ning vara, et kvalifitseeritud esindaja eest tasuda.

6. Kohtu arvates on taotleja isikuks, kes ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt töötab taotleja klienditeenindajana ja tema netosissetulekuks ühes kuus on töötasu 450 eurot. Taotleja vältimatuteks püsikulutusteks ühes kuus on eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulutused transpordile 50 eurot ning sidekulud 30 eurot. Muudeks vältimatuteks püsikulutusteks on taotleja nimetanud maksed riigile summas 150 eurot. Nähtuvalt on taotleja netosissetulekud ligikaudu sama suured kui on tema väljaminekud. Seejuures puudub taotlejal muu (sh registritesse kantud) vara, millele saaks raskusteta sissenõuet pöörata.

2-17-7168 3

7. Kohus ei ole tuvastanud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid RÕS § 7 lg-st 1 tulenevalt. Kohtu arvates on taotleja isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Kohus asub seisukohale, et taotleja huvid võivad jääda advokaadi abita kaitseta. Võttes aluseks eeltoodu ning juhindudes RÕS § 8 p-st 1, annab kohus taotlejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

8. Kohus on seisukohal, et taotlejale tuleb anda riigi õigusabi esialgu õigusnõustamiseks, mille käigus selgitada välja, millised on taotleja võimalused taotluses nimetatud küsimuse lahendamiseks ning milline on üldse asja edasine perspektiiv. Seejärel arvestades RÕS §-s 17 sätestatut jätkatakse riigi õigusabi andmiste eelduste olemasolul taotlejale õigusabi andmist õigusdokumendi koostamiseks ning isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kohus selgitab siinkohal, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lg-s 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt määratud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud RÕS § 17 lg-s 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine.

9. Kohus selgitab, et kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud, välja arvatud RÕS § 27 lg-s 1 või 2 ettenähtud alustel, ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena (RÕS § 28 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik