3-16-2157/19 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

11.05.2017, Tartu

Haldusasja number

3-16-2157

Haldusasi

Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla vastu dušigeeli,

vatitikkude ja švammi tagastamiseks või asendamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Remo Ainsare apellatsioonkaebus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.03.2017. a otsus

Menetlustoiming

Apellatsioonkaebusest loobumise avalduse lahendamine

Menetlusosalised

Kaebaja – Remo Ainsar

Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu Remo Ainsare apellatsioonkaebusest loobumise avaldus.

2. Lõpetada apellatsioonimenetlus haldusasjas nr 3-16-2157.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 191 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Remo Ainsar esitas 25.04.2017 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu

Halduskohtu 13.03.2017. a otsuse peale.

2. Tartu Ringkonnakohus jättis 02.05.2017. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse

käiguta ja andis kaebajale tähtaja 7 päeva alates määruse kättesaamisest apellatsioonitähtaja

ennistamise avalduse esitamiseks. Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebus oli esitatud

tähtaega ületades.

3. Kaebaja esitas 08.05.2017 Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles märkis, et ta on

ekslikult kuupäevad segamini ajanud ja soovib kaebuse tagasi võtta. Kaebaja palub, et

ringkonnakohus ei menetleks asja edasi ja ei teeks ka kaebuse tagastamise määrust

kaebetähtaja ületamise tõttu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja soovib 08.05.2017 esitatud avaldusega loobuda

apellatsioonkaebusest. Kaebaja ei ole 08.05.2017. a avalduses seda küll selgesõnaliselt

taotlenud, kuid ringkonnakohtu hinnangul nähtub see soov 08.05.2017 esitatud avalduses

märgitud lausetest “palun enda esitatud 25.04.2017 apellatsioonkaebus tagasi võtta, see

tähendab, et ringkonnakohus ei menetleks antud asja edasi ja ei teeks kaebuse tagastamise

määrust, sest kaebetähtaeg on ületatud mõjuva põhjuseta”. HKMS § 2 lg 4 viimase lause

kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja

tegelikult tahtest.

5. HKMS § 191 lg 1 kohaselt võib apellant ringkonnakohtule esitatud avaldusega loobuda

apellatsioonkaebusest asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni

avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. HKMS § 191 lg 3 kohaselt lõpetab

ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluse, kui teine menetlusosaline ei ole

halduskohtu otsuse peale edasi kaevanud.

6. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul puuduvad alused apellatsioonkaebusest loobumise

avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks. Vastustaja ei ole Tartu Halduskohtu 13.03.2017. a

otsuse peale edasi kaevanud. Seetõttu võtab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebusest

loobumise avalduse vastu ja lõpetab HKMS § 191 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse

haldusasjas nr 3-16-2157.

7. HKMS § 191 lg 5 kohaselt märgib kohus apellatsioonkaebusest loobumise kohta tehtud

määruses apellatsioonkaebusest loobumise õiguslikud tagajärjed.

Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 191 lg-st 2 loetakse apellatsioonkaebusest

loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud.

Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust

sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.

Asja materjalidest ei nähtu, et vastustajal võiks apellatsioonimenetluses olla tekkinud

menetluskulusid, sest vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses ühtegi menetlustoimingut

teinud. Seega vastustaja menetluskulude kaebaja kanda jätmiseks vajadus puudub.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Tanel Saar

Maili Lokk