2-16-18397/18 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Ingrid Niinemägi

Otsuse tegemise aeg ja koht 11.mail 2017.a. Paide kohtumajas

Tsiviilasja number 2-16-18397

Tsiviilasi

AV ja RV hagi RV vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad:

1. AV, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx, xxxx, xxxxx xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx

2. RV, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx, xxxxx, xxxxx xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx Hagejate seaduslik esindaja: AA, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx, xxxx, xxxxx xxxx xxxx, xxxxx xxxxxx, e-post: x Kostja: RV, isikukood xxxxxxxx, elukoht xxxxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx

Hagihind 1935 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg 09.05.2017

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista RV AV ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 65 eurot alates 07.12.2016 kuni AV täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.

3. Välja mõista RV RV ülalpidamiseks igakuuliselt elatis 65 eurot alates 07.12.2016 kuni RV täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx Elatis kanda AA pangakontole nr xxxxxxxxxxxxx SEB Pank.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-18397 jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2-16-18397

Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatis seaduses sätestatud miinimummääras alates hagiavalduse esitamisest, so alates 07.12.2016, kuna kostja ei ole toeta lapsi materiaalselt ega rahaliselt.

Kostja vastuväited Kostja on nõus sellega, et ei ole laste ülalpidamises osalenud, kuna ta tööl ei käi ning peale õnnetust ei saagi tööle minna. Kostjal puudub ka vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita. Kohtuistungil on kostja täpsustanud, et teadmata on, millal tema töövõime taastub.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-dest 1 ja 2 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi kutsehariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4).

2. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2016 on 215 eurot ja alates 01.01.2017 on 235 eurot. Riigikohtu lahendi 3-2-1-78-13 p 15 kohaselt ei tule selles ulatuses lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Antud juhul nõuab hageja kostjalt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras.

3. PKS § 102 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostjal lisaks hagejatele rohkem lapsi ei ole. Küll on aga kostja esitanud tõenditena SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haiguslugude väljavõtted (tl 32-36), millest nähtub kostjal raske trauma. Vastavalt pangatehingute väljavõttele saab kostja osalist töövõimetusteotust (tl 51-52). Eelpoolnimetatud tõendid kostja töövõimetuse kohta annavad aluse elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Asjas puuduvad muud tõendid kostja varalise seisundi kohta, mis võimaldaksid elatise väljamõistmist suuremas summas. Seega saab kohus elatise suuruse määramisel lähtuda üksnes kostja töövõimetustoetusest. PKS § 102 lg 2 mõttest tulenevalt peab kostja kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Jagades kostja igakuise sissetuleku (ca 200 eurot) kolmega (2

2-16-18397

last ja kostja), saab 65 eurot, mis võimaldab kostjal anda igale tema ülalpidamisel olevale alaealisele lapsele ülalpidamist võrdsetes osades ja tagab kostjale samaväärse summa tema enda vajaduste rahuldamiseks.

4. Kostja on vaidlustanud nõutud elatise ka seetõttu, et lapsed viibivad nädalavahetustel tema juures, samas on laste elukohaks nende ema elukoht ning laste viibimine kostja elukohas on suhteliselt lühiajaline, milliste kulutustega kohus arvestada ei saa. Riigikohus on lahendis 3-2-1- 165-13 p 13 leidnud, et ainuüksi viibimine ühe vanema juures ei tõenda kulusid lapse vajaduste rahuldamiseks. Ühe vanema juures elades on selle vanema kulutused ilmselgelt suuremad kui teise vanema kulutused, kelle juures laps igapäevaselt ei ela.

5. Eeltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ning nõuab kostjalt välja elatise alates 07.12.2016 igakuuliselt 65 eurot kuus ühe lapse kohta.

6. Kohus selgitab, et tuginedes TsMS §-le 459 on pooltel õigus nõuda elatise suuruse muutmist juhul, kui pärast otsuse jõustumist on oluliselt muutunud nõude aluseks olevad asjaolud.

Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi eest. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja seega jäävad poolte kantud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ingrid Niinemägi Kohtunik