1-16-4625/21 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-16-4625

Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. aprilli 2017 määrus

U.P (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu U.P kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. aprilli 2017 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo

Valge&Uiga kaudu 96 eurot, sealhulgas käibemaks (üheksakümmend kuus)

16 eurot, vandeadvokaadi Marina Valge määruskaebemenetluses riigi (kuusteist) õigusabi osutamise eest.

4. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja U.P-lt .

Süüdimõistetu U.P tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 13.06.2016 otsusega mõisteti U.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja teda karistati 2- aastase vangistusega. U.P mõisteti süüdi ka KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega. KarS §

64 lg 1 alusel loeti U.P-le mõistetud kergem karistus kaetud raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi loeti karistusaja hulka U.P poolt eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 23.03.2016 ja lõpp saabub 23.03.2018.

2. Viru Vangla esitas 22.03.2017 Viru Maakohtule materjalid U.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Viru Maakohus jättis oma 25. aprilli 2017 määrusega U.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4. Kinnipeetavat on 12 korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. Isik on varasemalt 2 korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, esimesel korral rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid ja karistus pöörati täitmisele ning teisel korral sooritas isik katseajal uue kuriteo.

5. Uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks on sõltuvusainete tarvitamine. Vangla

meditsiiniosakonna andmetel on U.P diagnoositud narkosõltuvus. Riigikohtu seisukoha

järgi on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see täidetud, kuna kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. See seab

kahtluse alla tema võime käituda õiguskuulekalt vabaduses. Samuti on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 80%, mis on väga kõrge risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist.

6. Positiivsetena tõi kohus välja selle, et U.P osaleb vangistuses tööhõives ja omandab abikoka eriala, samuti selle, et toimunud on vestlused psühholoogiga. Vabanemisel on kinnipeetaval

olemas elukoht ema juures ja töökoht. Kohtu hinnangul ei kaalu aga positiivsed asjaolud üles negatiivseid KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. MÄÄRUSKAEBUS

7. Viru Maakohtu 25. aprilli 2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu U.P kaitsja M. Valge, kes palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega vabastada U.P ennetähtaegselt karistuse kandmiselt tingimisi.

8. Kohus ei või tugineda vaid sellele, et isikut on varasemalt korduvalt karistatud, kohus ei ole

seotud ka vangla ega ka prokuratuuri seisukohtadega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Tõenditena saab kohus arvestada kriminaalhooldusametniku arvamust ja vangla iseloomustust.

9. KarS §-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul, sellele on juhtinud tähelepanu ka riigikohus. Riigikohus on ka märkinud, et ennetähtaegse vabastamise puhul on sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Seda saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik on vangistuse ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Ennetähtaegsel vabanemisel on võimalik kriminaalhooldaja abil püsida õigel teel ja aidata resotsialiseerumisel, tegeleda sõltuvuskäitumisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu 25. aprilli 2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Viru Maakohus on määruses kõiki

asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

11. Kaebaja tõi välja, et kohus ei või tugineda vaid sellele, et isikut on korduvalt karistatud ning arvestada tuleks kriminaalhooldusametniku arvamuse ja vangla iseloomustusega.

Nähtuvalt maakohtu määrusest on kohus võtnud arvesse vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses toodud positiivseid ja negatiivseid tegureid – U.P on vabanemisel olemas tööja elukoht, ta on osalenud vangistuses tööhõives ja omandab abikoka eriala, negatiivsetena toonud ka välja, et U.P on kriminaalkorras karistatud korduvalt, on rikkunud mitmel korral kriminaalhoolduse nõudeid, tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Samuti 2 2

on maakohus võtnud õigustatult arvesse vangla hinnangut uue kuriteo toimepanemise riski hindamise osas – uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 80%. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus igakülgselt kaalunud U.P iseloomustavaid faktoreid tulenevalt KarS § 76 lg-st 4 ja leidnud õigesti, et U.P ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

12. Kaebaja leidis, et KarS §-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik. Samuti juhtis tähelepanu, et Riigikohtu suuniste kohaselt on ennetähtaegse vabastamise puhul sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine, mis avaldub esmajoones selles, kuidas isik on vangistuse ajal end ülal pidanud ning kas on täitnud ITK-s ette nähtud eesmärgid. Ringkonnakohus nõustub igakülgselt kaebaja viidetega Riigikohtu lahendile, kuid käesoleval juhul on U.P puhul oluline vangistuse ajal ülalpidamise hindamisel ka arvestada sellega, et tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Nimetatu näitab selgelt, et U.P ei suuda alluda ametnike korraldustele ja seetõttu on kaheldav, et U.P oleks ennetähtaegsel vabanemisel vabaduses õiguskuulekas. Veelgi enam – U.P kannab karistust kuriteo eest, mille pani toime katseajal kriminaalhooldusnõudeid rikkudes. Seegi annab see kohtule põhjendatud kahtluse, et U.P ei suuda ka edaspidi täita kriminaalhooldusnõudeid.

13.

Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

14. U.P kaitsja M. Valge esitas koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis Viru Maakohtu määrusega tutvumine ja määruskaebuse koostamine aega 2 tundi, mille eest ta soovib kokku tasu summas 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus nimetatud ulatuses on põhjendatud. Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 96 eurot KrMS § 187 lg 2 alusel U.P kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 3