1-16-11440/25 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-11440

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2017. a Tallinn Kriminaalasja number 1-16-11440 Kohtukoosseis

Eesistuja , liikmed Pavel Gontšarov Ivi Kesküla ja Meelika Aava Kriminaalasi D.N süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu märtsi lühi Maakohtu 2. 2017. a otsus menetluses Apellatsiooni esitajad

Süüdistatava D.N ’i kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal Prokurör Merry Tiitus Süüdistatav D.N Elu- X ; või asukoht ja aadress: XX Isikukood või sünniaeg: XXX Kodakondsus: Eesti Vabariigi Haridus: X

XX Emakeel: eesti keel Töökoht või õppeasutus: X

XX Karistatus: kehtivaid kriminaalja väärteokaristusi ei ole Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Krinal Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Pärnu mär suhtes jätta muutmata ja Maakohtu 2. tsi 2017. a kohtuotsus D.N’i süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Välja mõista D.N’i (üheksakümmend k lt Eesti Vabariigi kasuks 96 uus) eurot

määratud kaitsjale vandeadvokaat Vahur Krinalile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a

EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

2(7) Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300).

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE K

ÄIK

1. D.N on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema 2013.a ajavahemikul

august kuni oktoober, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, teostas Pärnumaal Varbla vallas Kilgi k kinnistul (katastritunnus XXX), sealhulgas ka eraldisel nr ülas endale kuuluval XXX 15, raiet. Takseerandmete järgi kasvas aastane, 16 m kõrgune, 13 XXX kinnistul eraldisel 15 enne raiet 40- cm keskmise läbimõõduga sanglepa enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde rinnaspindala oli 20,20 m2/ha. Metsateatise nr 2894007101 kohaselt oli eraldise nr 15 1,1 hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraiet hinnangulise raiutava mahuga 40 tihumeetrit. D.N raius 2013.a ajavahemikul august kuni oktoober, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, tahtlikult

XXX kinnistu eraldisel 15 esimese rinde rinnaspindala väiksemaks kui on metsa majandamise eeskirja lisa 1 lubatud puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet. Keskkonnainspektsioon tuvastas, et

XXX kinnistu eraldisel 15 on pärast raiet puistu esimese rinde rinnaspindala 0,7 m²/ha. Teostatud raiega rikkus D.N metsaseaduse §

31 lg 2, mille kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu esimese rinde rinnaspindala viia väiksemaks käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud alammäärast. Alammäär on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2006. a määrusega nr 88 "Metsa majandamise eeskiri" lisas 1 („Puistu esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet, m2/ha“), mille kohaselt 16m kõrgusega sanglepiku puhul on puistu esimese rinde rinnaspindala alammääraks

pärast harvendusraiet 13,7 m2/ha. Seega on XXX kinnistul erladise 15 teostatud raiega viidud puistu rinnaspindala lubatust madalamaks 13 m²/ha võrra.

01.01.2011.a jõustunud metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala

lubatud alammäärast väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määr 31-40-aastates sanglepa enamusega puistus 1300 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta. Seega on

nud 31-40 aasta vanuses sanglepikus metsaseadusega XXX maaüksuse eraldisel 15 kasva

keelatud viisil teostatud raiega keskkonnale tekitatud kahju 0,838 hektari suuruse pindala korral kokku summas 14 162,20 eurot. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku rakendamise seaduse redaktsiooni § 8 p 1

kohaselt on kahju oluline, kui see ületab kehtivat palga alammära ühes kuus kümnekordselt, s.t. 2013.a oli kahju oluline, kui see ületas 3200 eurot. Süüdistusakti koostamise hetkel on kooskõlas KarS § ga 12¹ p 1 kahju oluline, kui see ületab 4000 eurot. -

Seega, D.N , puude ebaseadusliku raiega, millega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, pani toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3(7) Maakohtu otsus

2. Maakohtu 2. 2017.a. otsusega ses

Pärnu märtsi lühimenetlu mõisteti D.N süüdi KarS § 356 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks rahaline karistus 210 päevamäära ulatuses (päevamäär 4,36 eurot), s.o kokku 915,60 (üheksasada viisteist eurot ja 60 senti) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti D.N’ile rahaline karistus 140 päevamäära ulatuses (päevamäär 4,36 eurot), s.o kokku 610,40 (kuussada kümme eurot ja 40 senti) eurot. KarS § 73 lg 2 alusel määrati, et D.N’ile mõistetud karistusest kuulub koheselt ära

tasumisele rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses (päevamäär 4,36 eurot), s.o kokku 218

(kakssada kaheksateist) eurot. Ülejäänud 90 päevamäära suurust rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui isik 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Sama otsusega rahuldati esitatud tsiviilhagi ja mõisteti D.N’ilt välja Eesti Vabariigi Keskkonnainspektsiooni kaudu kasuks 14 162,20 eurot. KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 2, 4, 9, § 180 lg 1 alusel mõisteti D.N’ilt välja

menetluskuluna riigituludesse: -

sundraha 705 €; tunnistaja MS sõidukulud 27,13 €; tasu riigi õigusabi eest 384 €. Menetluskulude summa kokku on 1116,13 €.

2.1. Maakohus, hinnanud idis, et esitatud tõendeid kogumis le süüdistatava süü talle süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist.

Maakohus märkis, et Eesti Vabariigis on keskkonnakahju arvutamiseks kindel metoodika, mille sisukohaselt ja arusaadavalt esitas kohtus kannatanu (Keskkonnainspektsiooni) esindaja.

Takseerandmete järgi (tl 142) kasvas XXX kinnistul eraldisel 15 enne raiet 40-aastane, 16 m

kõrgune, 13 cm keskmise läbimõõduga sanglepa enamuspuuliigiga puistu, mille esimese rinde

rinnaspindala oli 20,20 m2/ha. Metsateatise nr 2894007101 kohaselt oli eraldise nr 15 1,1

hektarilisel pindalal lubatud teha üksnes harvendusraiet hinnangulise raiutava mahuga 40 tihumeetrit (teatis tl 20).

D.N raius 2013.a ajavahemikul august kuni oktoober XXX kinnistu eraldisel 15

esimese rinde rinnaspindala väiksemaks kui on metsa majandamise eeskirja lisa 1 lubatud puistu

esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet. Keskkonnainspektsioon tuvastas, et

XXX

kinnistu eraldisel 15 on pärast raiet puistu esimese rinde rinnaspindala 0,7 m²/ha

(sündmuskoha vaatluse protokoll tl 3-9, keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akt koos rinnasdiameetri mõõtmise protokolli ja takseerkirjeldusega kvaliteedi järgi tl 21-25). Seega rikkus D.N kinnistu eraldisel 15 raiet tehes metsaseadust, viies harvendusraiet tehes XXX

puistu esimese rinde rinnaspindala alla miinimumi, milleks on 13,7 m²/ ha. Toimus puistu rinnaspindala ebaseaduslik vähendamine. Metsaseaduse § 31 lg 2 kohaselt ei tohi harvendusraie tegemisel puistu rinnaspindala ega täiust viia väiksemaks kehtestatud alammäärast. Metsaseaduse § 31 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri

27.12.2006 määruse nr 88 "Metsa majandamise eeskirja" § 6 lg 4 kohaselt ei tohi pärast harvendusraiet olla puistu I rinde rinnaspindala väiksem eeskirja lisas 1 märgitust. Metsaseaduse § 67 lg 2 p l alusel tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsaraiel ei peeta kinni puistu rinnaspindala

või täiuse alammäärast. Seega näeb Metsaseaduse § 67 lg 2 p l ette keskkonnakahju tekkimise

alusena puistu rinnaspindala ja täiuse väiksemaks viimise kehtestatud alammääradest.

Metsaseaduses sõltub rinnaspindala alammäär puuliigist ja kõrgusest. Boniteediklass määratakse enamuspuuliigi vanuse ja kõrguse alusel. Takseerimise ajal 2013 aasta aprillis oli sanglepa kõrgus 16 meetrit ning puude vanuseks 40 aastat. Raie toimus ajavahemikul 2013 august kuni oktoober. "Metsa majandamise eeskirja" lisa 1 kohaselt

on 16 m kõrguse sanglepiku esimese rinde rinnaspindala alammäär pärast harvendusraiet 13,7 m2/ha. Metsaseaduse § 67 lg 3 ja lisa 3 "Metsa raiumisel metsa rinnaspindala lubatud alammäärast

väiksemaks viimisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrad" kohaselt on metsa

4(7) raiumisel 1 hektari metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest keskkonnale

tekitatud kahju arvestamise määr 31-40-aastates sanglepa enamusega puistus 1300 eurot 1 ruutmeetri rinnaspindala kohta.

Maakohu raie hetkel oli puude vanuseks s leidis, et ümberlükkamatult on tõendamist leidnud, et

takseerkirjelduse põhjal 40 aastat. Takseerkirjelduse dokumendi ülaservas märgitud kuupäevast nähtub, et dokumendi väljatrükk on teostatud registrist 24.11.2016. Kuna programm arvestab puude

vanust aastate lõikes edasi, on mõistetav jooksva ja kaalutud keskmise vanuse arvuna 43 aastat 2016.a seisuga. Takseerkirjeldus on koostatud 2013 aasta aprillis ehk vahetult enne raie teostamist

ja mille kohaselt oli enne raiet kinnistu eraldisel nr 15 40 aastane II boniteediga sanglepa enamusega puistu. Toodud v

anust teistsugusena näitavad andmed toimikus puuduvad.

Metsaseaduse § 67 lg 3 kohaselt arvutatakse keskkonnakahju seaduse lisades sätestatud määrades.

Kahju arvestamise määrad on toodud 1 ha metsa rinnaspindala lubatud alammäärast väiksemaks viimise eest eurodes l m2 rinnaspindala kohta. Keskkonnale tekitatud kahju suuruse leidmiseks tuleb

korrutada omavahel ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 13 m2

/ha, keskkonnakahju määr 1300 eurot ja langi pindala 0,838 ha (13 x 1300 x 0,838 = 14 162,20). Seega tekitati keskkonnale

ebaseadusliku raiega kahju 14 162,20 eurot (vt ka 18.05.2015.a koostatud keskkonnale tekitatud kahju arvutamise akt, tl 21-26), mis moodustab olulist kahju keskkonnale, mis tuleb süüdistatavalt VÕS § 133 lõigete 1 ja 2 alusel välja mõista.

ESITATUD APELLATSIOON

3.

Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja, kes leiab, et kohtuotsus on ebaõige tsiviilhagi rahuldamise osas järgmistel põhjustel:

Kaitsja leiab, et sellises summas tsiviilhagi väljamõistmiseks, peab olema tekitatud kahju vastuvaidlematult tõendatud ja põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas tsiviilhagi põhineb eeldusel, et raiekohal kasvas 40 aastane sanglepa enamusega puistu, millest tulenevalt arvutati tekitatud kahju

metsaseaduse lisas 3 märgitud puude vanusegrupi 31 stat järgi kehtestatud kahjumäärade -40 aa alusel (1300 eurot/m2). Vastavalt keskkonnainspektsiooni poolt esitatud takseerkirjeldusele kasvas sellel eraldisel sanglepp, mille jooksva vanusena märgiti 43 aastat ja ka kaalutud keskmine vanus on 43 aastat. Seega pid - anuks kahju arvutamisel lähtuma puude vanusegrupist 41 50 aasta, mille järgi kahju suurus on 640 eurot/m2. D.N’ile on süüdi tunnistatud KarS § 356 lg.1 järgi, puude ja põõsaste ebaseadusliku raie toimepanemises. Keskkonnainspektsioon on esitanud tsiviilhagi 14 162,20 eurot, mis tuleneb 18.05.2015 koostatud kahju arvestamise aktist.

Nimetatud akti koostamise eelduseks oli asjaolu, et ebaseaduslikku raiet teostati kinnistu XXX eraldisel 15, kus kasvas kuni 40 aastane sanglepa puistu. Süüdis uit on südamikuvigastusega, osalt seest päris õõnes. Selline puu kõlbab tatava poolt raiutud p

enamasti küttepuuks, mida sellelt eralduselt ka rohkelt tekkis. Ka kuusel esines palju vigastusi ja haigusi (näiteks juurepess). Metsaalune oli rohkesti täis lamapuitu, murdunud puid.

D.N, olles rääkinud paljude haritud metsaspetsialistidega sellest olukorrast ja metsakavade koostajatega, on paljud neist öelnud, et siiski on väga raske aastase täpsusega hinnata

puistu vanust antud olukorras. Kehvades kasvutingimustes ja halval kasvuaastal kasvanud metsa vanus võib nende arvates kõikuda kuni kolm aastat.

Arvestades asjaolu, et metsaseaduse lisa 3 järgi on üle 40-aasta vanuse sanglepa puistu kahju

arvestamise määraks 640 eurot/ruutmeetri kohta, siis I astme kohus oleks pidanud tsiviihagi läbivaatamisel ja rahuldamisel arvestama ka D.N-i esitatud argumenti.

5(7)

Kaitsja leiab, et käesolevas kriminaalasjas tavainimesele pandud kohustus tasuda riigile ülisuur

summa sisuliselt hooldusraide ja küttepuude tegemise eest. Taoline otsus riivab tugevalt tavainimese õiglustunnet ja paneb inimesele rahalise kohustuse, mida tal ei ole võimalik täita.

Kaitsja palub tühistada Pärnu Maakohtu Kuninga tn. kohtumaja otsus 02.03.2017.a. osaliselt ja saata asi tagasi esimese astme kohtule tsiviilhagi lahendamise osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu esitatud kirjalikus vastuses palub Tallinna

Ringkonnakohtul jätta D.N-i apellatsioonkaebus rahuldamata, Pärnu Maakohtu kohtuotsus muutmata ning jätta apellatsioonmenetluse menetluskulud D.N-i kanda.

5. Prokurör ringkonnakohtule esitatud vastuses märgib, et apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, mis puudutab maakohtu poolt tsiviilhagi rahuldamist. Apellant leiab, et konkreetsel juhul ei ole kahju tekitamine sellises summas vastuvaidlematult tõendatud ja põhjendatud.

Seda arvamust põhjendab apellant sellega, et vastavalt Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud

takseerkirjeldusele kasvas kinnistul eraldisel 15 sanglepp, mille jooksvaks vanuseks on XXX märgitud 43 aastat ja ka kaalutud keskmine vanus on 43 aasta. Seega pidanuks kahju arvutamisel lähtuma puude vanusegrupist 41-50 aastat.

Prokuratuur apellandi seisukohtadega ei nõustu ning on arvamusel, et Pärnu Maakohtu otsus on seaduslik ning alust selle tühistamiseks ei ole. Antud kriminaalasjas on vaidlus selles, kui vanade puudega tegu oli, mille ebaseaduslikku raiet D.N-ile ette heidetakse. Pärnu Maakohus on nõuetekohaselt põhjendanud miks ta luges langetatud puude vanuseks 40

aastat. Nimelt on antud eraldise kohta koostatud 24.04.2013. a takseerkirjeldus, millest nähtuvalt

teostati 09.04.2013 antud eraldisel takseerimine, mille tulemusena leiti eraldisel kasvava metsa vanuseks 40 aastat.

Kuna kriminaaltoimikusse esitamiseks tehti takseerikirjeldusest väljatrükk 2016. a, siis sellest tulenevalt on märgitud puude jooksvaks vanuseks (väljatrüki hetkel) 43 aastat. Seega kahju tekkimise hetkel (2013. a) oli puude vanuseks antud puistul 40 aastat.

Tähelepanu väärib ka asjaolu, et apellant on kriminaalmenetluse algusest peale seadnud kahtluse

alla antud eraldisel kasvanud puistu keskmise vanuse, mistõttu on talle selgitatud, et tal on õigus esitada omapoolseid tõendeid lükkamaks toimikust nähtuv puistu vanus ümber. Kuid apellant seda õigust ei kasutanud, mistõttu on tema väited puistu tegeliku vanuse kohta paljasõnalised.

Prokurör palub jätta Pärnu Maakohtu 02.03.2017. a kohtuotsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonis ning prokuratuuri ja kannatanu vastuses toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on sea

duslik ja põhjendatud.

7. Kohtukolleegium esmalt märgib, et vaidluse keskseks küsimuseks on süüdistatava poolt 2013.a ajavahemikul august kuni oktoober raiutud puude vanus, mis mõjutab keskkonnale tekitatud kahju

suuruse tuvastamist ning süüdistatavalt väljamõistetud tsiviilhagi summat. D.N’i süüd talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ei vaidlustata ning süüdistatav on end nii eelkui ka

kohtulikul uurimisel puude ebaseaduslikus raies süüdi tunnistanud, seejuures nõustumata üksnes tsiviilhagi suurusega.

6(7) Nähtuvalt nii esitatud apellatsioonist, kui ka süüdistatava poolt kohtulikul uurimisel antud ütlustest eraldisel 15 kasvanud puud on olnud kehva kvaliteediga, palju lamapuitu. Apellatsioonis leitakse, et takseerkirjelduse kohaselt kasvas sellel eraldisel sanglepp, mille jooksva vanusena märgiti 43 aastat

ning ka kaalutud keskmine vanus on 43 aastat. Seega pidanuks kahju arvutamisel lähtuma puude vanusegrupist 41-50 aasta, mille järgi kahju suurus on 640 eurot/m2. Kohtukolleegium märgib, et maakohus on sellele apellatsioonis toodud argumendile ammendavalt vastanud. Nimelt takseerkirjelduse dokumendi ülaservas märgitud kuupäevast nähtub, et dokumendi väljatrükk on teostatud registrist 24.11.2016. Kuna programm arvestab puude vanust aastate lõikes

edasi, on mõistetav jooksva ja kaalutud keskmise vanuse arvuna 43 aastat 2016.a seisuga, seega raietööde teostamise ajal – 2013 augustist oktoobrini olid puud 40 aastased, seega kahju arvutamisel kohaldub 31-40 aasta vanuses olevate puude jaoks. eraldise 15 kohta määr See asjaolu nähtub ka

tehtud takseerkirjeldusest, mille kohta seisuga 09.04.2013 olid eraldisel kasvanud puud 40 aasta vanused (T 1 lk 142).

8. Väärib märkimist, et käesolev kriminaalasi on saabunud kohtusse üldmenetluse korras.

Maakohtule 18.01.2017 esitatud kaitseaktis ega 24.01.2017 toimunud eelistungil ei ole kaitsja esitanud taotlusi täiendavate tõendite uurimiseks.

Kohtukolleegium märgib, et kui süüdistatav oleks soovinud kriminaalasjas kahju arvutamise käigule vastu vaielda, oli võimalusi taotleda täiendavate tõendite uurimist (s.h. tal piisavalt aega ja

ekspertiisi määramist) omapoolsete väidete kontrollimiseks. Sellele vaatamata 02.03.2017 alanud kohtuistungil esitas süüdistatav taotluse asja lahendamiseks lühimenetluse korras.

Nähtuvalt kohtuistungi protokollist selgitati temale tema õigusi ja kohustusi lühimenetluses, mis muu hulgas tähendab seda, et süüdistatavale seletati, et kriminaalasja lahendamine kohtus toimub

tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal (T 1 lk 197). KrMS § 234 lg 5 kohaselt üüdistatav ja prokuratuur võivad lühimenetluse kohaldamise taotlusest s loobuda enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui süüdistatav või prokuratuur loobub lühimenetluse kohaldamise taotlusest kohtulikul arutamisel, teeb kohus käesoleva seadustiku § 238 lõike 1 punktis

1 sätestatud lahendi. Süüdistatav ei loobunud lühimenetluse kohaldamisest ega esitanud taotlusi

täiendavate tõendite kogumiseks, millest maakohus oleks pidanud tegema järelduse, et kriminaalasja ei ole võimalik lühimenetluses lahendada. Kohtukolleegium osundab, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et KrMS § 233 lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada kriminaaltoimiku materjali põhjal. See tähendab, et

kriminaalasja arutamisel lühimenetluse vormis ei saa kohtumenetluses enam lisatõendeid esitada, välja arvatud KrMS § 63 lg s 2 nimetatud tõendeid kriminaalmenetluse asjaolude tuvastamiseks. - (vt nt. 3-1-1-67-16; 3-1-1-105-10)

Kohtukolleegium leiab, et ainukeseks tõendiks süüdistatava poolt raiutud puude vanuse

tuvastamiseks on maakohtu poolt uuritud takseerkirjeldus, seega süüdistatava poolt esitatud argumendid puude vanuse kohta jäävad paljasõnalisteks. Eelnimetatud tõendist lähtuvalt maakohus tegi aga ainuvõimaliku järelduse, et raie hetkel oli puude vanuseks 40 aastat ning keskkonnale tekitatud kahju suuruse leidmiseks tuleb korrutada omavahel

ebaseaduslikult vähendatud rinnaspindala 13 m2

/ha, keskkonnakahju määr 1300 eurot ja langi

pindala 0,838 ha (13 x 1300 x 0,838 = 14 162,20). Seega õige on maakohtu seisukoht, et D.N tekitas ebaseadusliku raiega keskkonnale kahju 14 162,20 eurot (vt ka 18.05.2015.a koostatud keskkonnale tekitatud kahju arvutamise akt, T 1 lk 21-26).

9. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. D.N ’i

kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal taotles maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise 96,

eest riigi õigusabi osutamiseks tasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. KrMS § 185 lg 2 sätestab,

7(7)

et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse D.N ’i suhtes muutmata, seega jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

10. Et kohtukolleegium ei tu i -s 338 vastanud ühtki apelland poolt nimetatud ja KrMS § ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § st 1, § 337 lg 1 p- 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Pärnu märtsi ’i Maakohtu 2. 2017 otsuse D.N suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.