1-16-11514/36 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-11514

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mail 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-11514 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Sten Lind Kriminaalasi J.N-i 118 lg 1 p 1

süüdistuses KarS § järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 1 2017. a otsus enetluses . märtsi lühim Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav J.N ja kaitsja vandeadvokaat Aivar Ennok Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav J.N

isikukood XXX, elukoht , XXX, varem XXX

korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati 11.06.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § järgi 184 lg 1 2 aasta 4 kuu vangistusega, kinni peetud 12.10.2016 Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Ennok

riigi õigusabi korras Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 1 2017. a kohtuotsus J.N-i Jätta muutmata . märtsi süüdistusasjas KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja apellatsioon rahuldamata. id

2 Aivar Ennok J.N-ile . Määrata Advokaadibüroole makstava riigi õigusabi tasu suuruseks

apellatsiooni 48 ( menetluses osutatud riigi õigusabi eest nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot.

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetlusk välja ulu katteks J.N-ilt

48 ( ) eurot Eesti Vabariigi kasuks. nelikümmend kaheksa

4. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

2(4) Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 1 7. a kohtuots tunnistati J.N . märtsi 201 usega lühimenetluses

süüdi § 118 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus karistusseadustiku (KarS)

4 aastaks 6 kuuks. Lühimenetluse tõttu vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja

mõistet ärakantavaks karistuseks . Karistusaja alguseks määrati i 3 aastat vangistust 12. oktoob er 2016.

2. J.N 23. juuni 2016 Tallinnas Suur-Patarei tunnistati süüdi selles, et ta õhtul tänaval lõi

CP-le tahtlikult kaks korda noaga vasakule rindkere piirkonda - . Üks torke lõikehaav ulatus rinnaõõnde ja selle tüsistusena tekkis õhk-verirind. Niisugune tervisekahjustus on eluohtlik.

Oma tahtliku tegevusega pani J.N toime teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukohad olid kokkuvõtlikult järgmised.

2.1 Süüdistatav realiseeris KarS § 118 lg 1 koosseisu tahtlikult. Eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel toimis J.N kaudse tahtlusega. Lüües kaks korda kannatanule noaga rindkeresse,

pidas J.N võimalikuks eluohtliku tervisekahjustuse tekkimist ja möönis seda. Niisiis soostus süüdistatav eluohtliku tervisekahjustuse saabumisega.

2.2 J.N viibis hädakaitseseisundis, sest esimesena ründas kannatanu CP. Süüdistatava tegevus lõpetas ründe, kuid vahend, mida ta kasutas, ei vastanud ründe ohtlikkusele. Seega ületas J.N hädakaitse piire.

2.3 S

hus sellega, et konflikt anktsiooni alammäära lähedase karistuse mõistmist põhjendas maako sai alguse kannatanu käitumisest, rünne oli väikese intensiivsusega, vigastused ei olnud ülirasked,

kannatanu paranes kiiresti ja täielikult, süüdistatav on tegu puhtsüdamlikult kahetsenud ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

3. J.N ja kaitsja vandeadvokaat Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatav A. Ennok.

3.1

Süüdistatav J.N taotleb talle mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist, sest mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. Ta ei tekitanud kannatanule eluohtlikku tervisekahjustust mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Ta kaitses end kannatanu ründe eest. Ta on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud.

3.2 Kaitsja taotleb J.N-ile mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist sanktsiooni alammäärani.

Kohus võttis põhjendatult arvesse, et konflikt sai alguse kannatanu käitumisest, rünne oli väikese intensiivsusega, tekitatud vigastused ei olnud ülirasked, kannatanu paranes kiiresti ja täielikult,

karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud

puuduvad. Neil asjaoludel oleks võinud maakohus mõista J.N-ile karistuseks vangistuse sanktsiooni alammääras, s.o 4 aastaks, mida oleks lühendanud ühe kolmandiku võrra.

3(4) 4. KrMS § 322 sätestatud õigust kasutades esitas süüdistatav J.N seisukoha esitatud lg-s 3

apellatsioonide kohta, milles palub maakohtu otsus tühistada ja kergendada talle mõistetud karistust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega

ja süüdistatava ning kaitsja

apellatsioonidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Süüdistatava ja k tuleb jätta rahuldamata. aitsja apellatsioon id

5.1 1.

jaanuaril 2015 jõustus karistusseadustiku muudatus, millega lisati KarS § 118 esimesse lõikese

seitsmes punkt. Selles nähakse ette karistus isikule, kes tekitab teisele tervisekahjustuse, mis põhjustab surma. Seoses sellega on Riigikohtu kriminaalkolleegium 2. juuni 2015. a otsuses nr 3-1-1- 46-15 selgitanud, et

KarS § 118 esimesse lõikesse seitsmenda punkti lisamisel on tähendus ka lõike ülejäänud punktide 6 jaoks. Nii on pärast 1. , s.o p-de 1- jaanuari 2015 toime pandud tervisekahjustuse

tekitamise eest võimalik KarS § 6 järgi süüdi tunnistada ka isik, kes tekitas 118 lg 1 p- 1- de

kannatanule tervisekahjustuse küll tahtlikult, kuid suhtus tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge kas kergemeelselt (KarS § 2) või hooletult (KarS § 3). Kuivõrd KarS § 18 lg 18 lg 118 lg 1

p-des 1-6 kirjeldatud tagajärgede tahtlikku põhjustamist (erinevalt surma põhjustamisest) ei ole seadusandja eraldi kriminaliseerinud, tuleb KarS § 6 järgi süüdi tunnistada ka selline 118 lg 1 p- 1- de isik, kes põhjustab tagajärje tahtlikult. iteo kvalifikatsiooni seisukohast tähtsust, kas Seega ei ole kur

süüdistatav põhjustab tagajärje tahtlikult või ettevaatamatusest. See on oluline vaid karistuse mõistmisel.

Arutatavas asjas on maakohus nii ka toiminud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et

eluohtliku tervisekahjustuse osas tegutses J.N kaudse tahtlusega. Ta lõi noaga kaks korda kannatanule noa tera tungis

vasakule poole rindkeresse. Teine löök oli nii tugev, et rinnaõõnde ja jäi sinna kinni. Sellise käitumise puhul saab juba ainuüksi välise teopildi alusel öelda, et J.N oli

eluohtliku tervisekahjustuse osas kaudne tahtlus. Pole tuvastatud ühtegi mõistlikku eeldust, millele tuginedes oleks J.N saanud loota, et tema loodud oht tagajärjes ei realiseeru.

Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellantide seisukohaga, et süüdistatav J.N tekitas kannatanu -le eluohtliku tervisekahjustuse ettevaatamatusest. CP

5.2 KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. See tähendab, et isik peab ennekõike

vastutama toimepandud teo eest. Karistuse mõistmisel arvestab kohus eelkõige süüdistatava süü

suurust, ning alles seejärel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium

rõhutab, et kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest karistuse mõistmisel iseseisva alusena, sisaldub KarS § s 56 ka süüdlase isikuline näitaja eripreventiivse prognoosi näol - – stab karistuse kohaldamisel võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude kohus arve toimepanemisest.

Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus

muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS § s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. -

4(4)

Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi hinnangul selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine.

KarS § 11 sanktsioon näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse ümne 8 lg 1 neljast kuni kaheteistk

aastani. Kohus mõistis J.N-ile karistuseks vangistuse neljaks aastaks kuueks kuuks, s.o sanktsiooni alammäära lähedase karistuse. Kuna kriminaalasi lahendati lühimenetluses, siis vähendas maakohus mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse kolmeks aastaks.

Kõiki süüdistatava ja kaitsja apellatsioonides toodud asjaolusid on maakohus J.N-ile karistuse mõistmisel juba arvesse võtnud. Apellatsioonides ei ole märgitud asjaolusid, mida oleks maakohus

pidanud karistuse mõistmisel veel arvesse võtma. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

Eeltoodut arvesse võttes jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse mõistetud karistuse J.N-ile osas muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

5.3 KrMS § 331 lg 3 alusel apellatsiooni piiridest väljuvalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et tuvastades süüteo toimepanemise hädakaitse piiride ületamisel, oleks pidanud maakohus

lugema selle KarS § 57 lg 1 p 8 alusel karistust kergendavaks asjaoluks. Praeguses asjas on

maakohus lugenud kannatanu provokatiivse käitumise karistust kergendavaks asjaoluks

KarS § 57 lg 2 alusel. See asjaolu ei ole aga aluseks karistuse mõistmise osas kohtuotsuse tühistamisele, sest maakohus on kannatanu käitumist arvesse võtnud.

6. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

KrMS § 175 lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud

kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11 kehtestab, et menetluskulude

määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

Kaitsja vandeadvokaat A. Ennok esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku 48 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 2 pooltunni ulatuses.

Kohtuk ajalikud olleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks v

ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja

§ 21 lg justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi -st 3 ning

osutamise eest makstava tasu arvestamise alus , maksmise korra, e, te tasumäärad riigi õigusabi

osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § määrab kolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks eurot, sh käibemaks 6 lg-st 3, kohtu 48 8 eurot.

Kuna kohtukolleegium - teeb KrMS § 337 lg 1 p s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt J.N-ilt riigi kasuks välja mõista.

7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1 jätab kohtukolleegium - Harju Maakohtu 1. 2017. a kohtuotsuse J.N-i suhtes muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. märtsi