2-16-14670/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja

Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

11.05.2017, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14670

Tsiviilasi

ИООО "ЭПАМ Системз" avaldus Minski linna

Majanduskohtu 10.11.2015 otsuse asjas nr 434-

20/2014 täidetavaks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.03.2017 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ideab Project Eesti AS-i määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja

Avaldaja

ИООО "ЭПАМ Системз"

(välisriigi

registrikood 101546673, asukoht Valgevene Vabariik),

lepinguline esindaja adv Martin-Johannes Raude

Puudutatud isik I Ideab Project Eesti AS (registrikood

10673734), lepinguline esindaja Madis Truber

Puudutatud isik II Poterello OÜ (endise ärinimega Ideab

Valgevene Engineering Company OÜ; registrikood

12737384)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 07.03.2017 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta kaebuse esitaja Ideab

Project Eesti AS-i kanda.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Ideab

Project Eesti AS-ilt välja ИООО "ЭПАМ Системз" kasuks menetluskulud 408

eurot.

4. Ideab Project Eesti AS-il tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

5. Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest.

Selgitused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse

esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

1. 29.09.2016 esitas avaldaja maakohtule avalduse Minski linna Majanduskohtu

10.11.2015 otsuse asjas nr 434-20/2014 täidetavaks tunnistamiseks.

2. Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja palus jätta kohtulahendi tunnustamata,

kuna Minski linna Majanduskohus on otsusele jõudmisel teinud olulisi menetlusvigu,

jätnud tegeliku olukorra tuvastamata, lisaks ei oma puudutatud isik I kohustusi

avaldaja ees. Puudutatud isik I jääb alusetu nõude tunnustamise tõttu ilma õigusest

nõude ulatuses rahalisi vahendeid käsutada, mis on vastuolus Eesti Vabariigi

põhiseaduse (PS) §-st 32 tuleneva omandi kaitse põhimõttega ehk Eesti õiguse olulise

põhimõttega TsMS § 621 lõike 1 punkti 1 mõistes.

3. Puudutatud isik II avaldusele seisukohta ei esitanud.

Esimese astme kohtu määrus

4. 07.03.2017 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse ning tunnustas ja lubas

täitmiseks Eesti Vabariigi territooriumil Minski linna Majanduskohtu poolt

10.11.2015 asjas nr 434-20/2014 tehtud otsuse, millega kohus mõistis puudutatud

isikutelt avaldaja kasuks välja 1 838 899.63 USA dollarit, millele lisandub 12 100.45

USA dollarit tasutud riigilõivu hüvitamiseks, kokku 1 851 000.08 USA dollarit.

Menetluskulud jäid TsMS § 172 lõikest 1 tulenevalt avaldaja kanda.

5. Kohus viitas TsMS § 623 lõikele 1. Avaldaja on esitanud kõik TsMS § 622 lõikes 1

loetletud taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Nähtuvalt avaldaja esitatud

Minski linna Majanduskohtu tõendist oli puudutatud isikuid õigeaegselt ja

nõuetekohases vormis teavitatud ettevalmistava kohtumenetluse ajast ja kohast, samuti

oli kätte toimetatud hagiavalduse ärakiri. Puudutatud isikud viibisid ettevalmistaval

kohtuistungil 20.05.2015 ja kohtumenetluses 10.11.2015. Nähtuvalt avaldusele lisatud

Minski linna Majanduskohtu tõendist kohtuotsus jõustus 02.12.2015 (TsMS § 620

lõige 2). Puudutatud isiku I 15.02.2017 seisukoht ei väära kohtulahendi tunnustamist.

Tulenevalt TsMS § 623 lõike 1 teisest lausest kohus kohtulahendi sisulist õigsust ei

kontrolli. Seega juhindudes TsMS § 623 lõikest 1 kuulus avaldus rahuldamisele.

Kohus viitas ka TsMS § 478 lõikele 4, § 623 lõikele 6 ja § 625 lõikele 3.

Määruskaebus

6. 03.04.2017 esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik I maakohtu määruse

tühistada ning jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohus on

jätnud puudutatud isiku I seisukoha analüüsimata. Kaebaja jäi oma seisukoha juurde,

et nõue tema vastu on põhjendamatu ning Minski linna Majanduskohus on teadlikult

rikkunud õiglase kohtupidamise reeglit. Nimelt jättis kohus olulised tõendid

hindamata ja tegi järeldused hageja esitatud alusetute dokumentide ja ekspertide

teoreetiliste hinnangute alusel, ise nende õigsuses veendumata. Minski linna

Majanduskohtu otsus rikub PS §-s 32 sätestatud põhiõigust, mis kaitseb ka raha kui

omandit, ning kohus oleks pidanud kohaldama kaitsenormi, s.o TsMS § 621 lõike 1

punkti 1, ning jätma kohtulahendi tunnustamata.

Vastustaja seisukoht

7. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu

07.03.2017 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks

või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu

määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt

neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

10. Kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel pidi maakohus TsMS

§ 623 lõike 1 kohaselt kontrollima kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi

tunnustamisel puudus kohtul alus hinnata muude kui TsMS § 620 lõike 1 punktides 1-

6 loetletud asjaolude esinemist. Puudutatud isik I tugineb määruskaebuses TsMS

§ 620 lõike 1 punktile 1, mille kohaselt ei kuulu välisriigi kohtulahend Eesti

Vabariigis tunnustamisele, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti

õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja

-vabadustega. Avaliku korra rikkumiseks peab kaebaja Valgevene kohtu poolt

menetlusõiguse rikkumist, mis seisnes eelkõige tõendite ebaõiges hindamises. Selline

rikkumine on tema hinnangul viinud väära lahendini, mille tunnustamine on vastuolus

Eesti õiguse põhimõtetega (PS §-st 32 tulenev omandi puutumatus). Kolleegium

märgib, et TsMS § 623 lõike 1 teise lause kohaselt ei ole Eesti kohtul õigust

kontrollida välisriigi kohtulahendi sisulist õigsust, mistõttu ei saa jätta välisriigi

kohtulahendit tunnustamata vaid seetõttu, et menetlusosaline heidab ette välisriigi

kohtuasjas esitatud tõendite ebaõiget hindamist või analüüsimata jätmist. Kui

puudutatud isik I leidis, et ta ei saanud oma õigusi Valgevene kohtus nõuetekohaselt

kaitsta, sh tõendite hindamise küsimuses, tulnuks tal esitada kaebus Minski linna

Majanduskohtu 10.11.2015 otsuse vaidlustamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli

kaebaja Valgevene kohtus esindatud ja menetluse käigust informeeritud. Ka

määruskaebuses ei tugine puudutatud isik I sellele, et ta ei oleks välisriigis saanud oma

õigusi mõistlikult kaitsta. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et puudutatud isik I on

saanud temalt võla väljamõistmise menetluses piisavalt kaitsta oma õigusi ja antud

juhul puuduvad TsMS § 620 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud välisriigi kohtulahendi

tunnustamist välistavad asjaolud, mis takistaksid otsuse tunnustamist Eesti Vabariigis.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lõike 1 järgi kaebuse

menetlemisega seotud menetluskulud kaebaja, s.o puudutatud isiku I, kanda.

12. Järgnevalt määrab kolleegium TsMS § 174 lõikest 3 tulenevalt kindlaks avaldaja

kantud ja talle puudutatud isiku I poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

põhjendatud ja vajaliku suuruse.

Ringkonnakohtus on avaldaja kandnud

menetluskulusid (õigusabikulusid) 1281 eurot. Avaldaja lepinguline esindaja on

teostanud järgmised toimingud: maakohtu määruse analüüs (0,2h); määruskaebuse

analüüs (0,7h); vastuse koostamine määruskaebusele (4,3h); 20.04.2017 e-kirja

ettevalmistamine – kliendile ülevaade menetluse seisust (0,2h); menetluskulude

nimekirja koostamine (0,7h). Seega osutati õigusabi kokku 6,1h. Esindaja tunnitasuks

on 210 eurot käibemaksuta.

13. Puudutatud isik I vaidlustas nii avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu kui

menetluskulude suuruse, pidades mh määruskaebusele vastuse koostamisele kulunud

aega ebamõistlikult suureks. Puudutatud isiku I hinnangul on mõistlik ajakulu ühe

lehekülje juriidilise teksti kirjutamiseks 40min kuni 1h. Samuti pidas ta ebavajalikuks

hüvitada õigusabi menetluskulude nimekirja koostamisel. Põhjendatud ei ole ka

keskmisest kõrgema tunnitasu rakendamine.

14. Kolleegium, tutvunud avaldaja lepingulise esindaja teostatud toimingute nimekirjaga

ja toimikuga, leiab, et esiletoodud toimingud ja neile kulunud aeg oli osaliselt

põhjendatud ja vajalik. Maakohtu määrusega oli menetlusosalisel vajalik tutvuda ning

selle analüüsiks kulunud 0,2h on mõistlik ajakulu. Arvestades aga määruskaebuse ja

selle vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi hinnangul selle koostamisele kulunud 4,3h

ülepaisutatud. Lisaks on esindajal kulunud täiendavalt 0,7h kaebuse analüüsiks.

Ringkonnakohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud ajakulu määruskaebuse analüüsiks

ja sellele vastuse koostamiseks on kokku 3h, arvestades ka seda, et kaebuses kordab

puudutatud isik I suures osas oma 15.02.2017 vastuse seisukohti. Kliendiga

suhtlemine ja talle menetluse seisust lühiülevaate andmine on põhjendatud toiming,

seega loeb kohus 20.04.2017 e-kirja koostamise ajakulu 0,2h mõistlikuks. Küll aga

tuleb nõustuda puudutatud isiku I vastuväitega menetluskulude nimekirja koostamise

toimingu osas, mille kolleegium loeb täies ulatuses põhjendamatuks. Riigikohus on

leidnud, et kuna menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei nõua

õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada ka menetlusosaline ise

lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175

lõike 1 mõttes (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, punkt 13). Eeltoodust tulenevalt loeb

ringkonnakohus põhjendatuks avaldajale õigusabi osutamise 3,4h ulatuses.

15. Riigikohus on leidnud, et lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb kohtul hinnata

esindaja tunnitasu põhjendatust. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldajale

osutatud õigusabi tunnitasuga 210 eurot, mille puhul on käesoleva vaidluse sisu

arvestades kolleegiumi hinnangul tegemist ülemäära kõrge tunnitasuga.

Ringkonnakohus juhindub tasumäära osas Riigikohtu senisest praktikast, kus on

peetud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (Riigikohtu

lahendid nr 3-2-1-39-16, punkt 13; nr 3-2-1-115-14, punkt 14; nr 3-2-1-86-16, punkt

13). Kõrgemat tunnitasu on varasemalt põhjendatuks peetud üksnes juhul, kui vaidlus

on keskmisest keerukam ja mahukam (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14).

Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist keskmisest keerulisema

vaidlusega ja seepärast ei ole avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 210 eurot

(käibemaksuta) põhjendatud. Ringkonnakohus loeb avaldaja lepingulise esindaja

mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot (käibemaksuta). Avaldaja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduses puudub kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohuslane või ei

saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja seepärast mõistab

ringkonnakohus avaldaja menetluskulud välja käibemaksuta.

16. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks avaldaja menetluskulude

rahalise suuruse ja mõistab puudutatud isikult I avaldajale välja õigusabikulud 3,4

töötunni eest tunnitasuga 120 eurot, s.o kokku 408 eurot (käibemaksuta).

17. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada avaldaja taotlus menetluskuludelt

viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Margo Klaar

Ele Liiv

Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud

digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/