2-15-18811/31 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. mai 2017, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-18811

Tsiviilasi

K.S. hagi Ülenurme valla vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks, tööle ennistamiseks ja hüvitiste

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7605 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. mai 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): K.S. (isikukood: XXXX); lepinguline

esindaja Gunnar Leht

Vastustaja (kostja): Ülenurme vald Ülenurme Gümnaasiumi

kaudu (registrikood: 75007422); esindaja direktor Olev

Saluveer, lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Noormets

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 26. mai 2016. a otsus osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata

(kohtuotsuse resolutsiooni p 2).

2. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada osaliselt K.S. hagi Ülenurme valla vastu töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks.

3. Lugeda tuvastatuks Ülenurme valla poolt 17. septembri 2015. a käskkirjaga nr 1-5/8 K.S.ga

sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus. Lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel Ülenurme valla

(Ülenurme Gümnaasiumi kaudu) ja K.S. vaheline tööleping alates 17. novembrist 2015. a.

4. Mõista välja Ülenurme vallalt K.S. kasuks hüvitis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise

eest TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 585

(viissada kaheksakümmend viis) eurot (bruto).

5. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

6. Rahuldada K.S. apellatsioonkaebus osaliselt.

7. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. K.S. (hageja) esitas 14.12.2015 hagi Ülenurme valla (kostja) vastu, milles palus tuvastada

töölepingu ülesütlemise tühisus ja ennistada avaldaja tööle, samuti mõista kostjalt välja hüvitisena

keskmine töötasu hageja sunnitud töölt puudumise aja eest alates 18.09.2015 kuni kohtulahendi

jõustumiseni. Tööle ennistamise võimatuse korral mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 3

kuu töötasu ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja asus Ülenurme Gümnaasiumi juures tööle 23.09.2008. Kuna Ülenurme Gümnaasiumil

puudus ressurss jõusaali instruktori või treeneri töölevõtmiseks, vormistati hageja 0,5 kohaga

esialgu remonditöölisena, hiljem staadionimeistri ametikohale ja tehti koolijuhile ettepanek

hiljem võimaluse tekkides tema ametikoht ümber vormistada jõusaali instruktoriks. Hageja ei ole

seitsme aasta jooksul kostja esindaja alluvuses töötanud päevagi töölepingus nimetatud

remonditöölisena ega ka staadionimeistrina. Reaalselt töötas hageja kostja esindaja juures jõusaali

instruktori ja hiljem pärast vastava tunnistuse saamist jõusaali treenerina. Ülenurme Gümnaasiumi

juhtkond, sh direktor, oli sellest teadlik. Spordijuhi T.K. 16.12.2014 kirjast koolijuhile nähtub, et

juba siis olid tekkinud töökorralduse probleemid, sealhulgas just staadioni hoolduse ja

korrastusega ning seda seoses majahoidja ja majanduspersonali tööülesannetega.

17.09.2015 otsustas kostja TLS § 88 lg 1 p 3 alusel lõpetada K.S.ga tööleping erakorralise

ülesütlemise teel 18.09.2015, kuna hoiatusest hoolimata on töötaja eiranud tööandja mõistlikke

korraldusi ja rikkunud töökohustusi. Hageja leiab, et tööandja esindaja on töölepingu

erakorraliselt üles öelnud alusetult, samuti on ülesütlemine vastuolus hea usu põhimõttega.

Hageja loobus 16.03.2016 istungil tööle ennistamise nõudest. Muus osas jäi hageja oma

seisukohtade juurde.

Hageja leidis, et kostja on menetluses esitanud vastuolulisi seisukohti. Hagejale tööülesannete

andjaks ja nende täitmise kontrollijaks ei olnud lepingus nimetatud E.T., vaid ülesanded arutati

läbi spordijuht T.K.ga, kelle tööleping lõpetati 15.07.2015. Kuna alates 16.07.2015 selleks uut

isikut ei määratud, siis puudus hagejal otseselt tööülesannete andja ja kontrollija. Eeltoodust

tulenevalt saab teha järelduse, et kostja töökorralduses valitses korratus.

Tunnistajad T.K., A.S., E.A. ja A.V. on kinnitanud, et hageja töötas kolm korda nädalas jõusaali

instruktori ja treenerina Ülenurme Gümnaasiumis ning pole kunagi töötanud remondimehe ega

staadionimeistrina.

2. Ülenurme vald Ülenurme Gümnaasiumi kaudu vaidles hagile vastu.

Hageja asus tööle Ülenurme Gümnaasiumis 0,5 ametikohaga remonditöölise ametikohale

23.09.2008. Alates 01.01.2014 on muudetud töölepingu tingimusi ja hageja jätkas tööd 0,5

ametikohaga staadionimeistrina. Hageja kui kooli töötaja kasutas õhtuti kooli jõusaali isiklikuks

treeninguks.

Kooli vajadustest lähtuvalt oli palutud hagejal täita alates 13.08.2015 oma tööülesandeid

staadionimeistrina tööpäevadel kell 8.00-12.00. Hageja oli haiguslehel 12.08.-03.09.2015. Peale

haiguslehe lõppemist ei asunud hageja tööle staadionimeistrina ja 11.09.2015 küsiti puudumise

põhjust, millele hageja vastas 14.09.2015, et ta ei nõustu töötama staadionimeistrina.

14.09.2015 paluti hagejal koheselt asuda tööülesandeid täitma või esitada lahkumisavaldus kooli

direktori nimele. 17.09.2015 telefonivestluses hageja keeldus tööle asumast staadionimeistrina ja

avaldust kirjutamast. Tuginedes TLS § 88 lg 1 p-le 3 on hageja hoiatusest hoolimata eiranud

tööandja mõistlikke korraldusi ja rikkunud töökohustusi. Kuna hageja on kirjalikult teada andnud,

et ta ei nõustu töötama staadionimeistrina, siis ei ole ka mõeldav tema tööle ennistamine.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 26.05.2016 otsusega hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud

poolte endi kanda.

Maakohus asus tunnistajate ütluste põhjal seisukohale, et hageja ei töötanud staadionimeistrina

ehk ei teinud spetsiifilisi töid seoses staadioni korrashoidmisega. See ei lükka siiski ümber asjaolu,

et hageja oli tööle vormistatud staadionimeistrina ning tal oli kohustus alluda kostja (tööandja)

korraldustele just sellel ametikohal töötava isikuna.

Maakohus leidis, et lähtuda tuleb kirjalikult vormistatud dokumentidest, millest nähtuvalt asus

hageja 23.09.2008 tööle Ülenurme Gümnaasiumis 0,5 ametikohaga remonditöölise ametikohale

ja alates 01.01.2014 jätkas hageja tööd 0,5 ametikohal staadionimeistrina. Alates 01.01.2015 lepiti

kokku töötasus 195 eurot kuus. Kõik need lepingud on allkirjastatud kahepoolselt – nii hageja kui

kostja esindaja poolt ning peale selle on olemas ka dokument, kus hageja ise omakäeliselt on

kirjutanud oma soovi asuda staadionimeistri ametikohale. Neid lepinguid pole vaidlustatud ja

neist lepingutest lähtuvalt maksti hagejale töötasu. Hagejale pole kunagi makstud töötasu jõusaali

treeneri töökohustuste täitmise eest.

Maakohus leidis, et asjaolu, kas hageja oli ametlikult tunnustatud treener, ei oma samuti asja

lahendamise seisukohalt tähendust. Tööandja juures ei ole jõusaali instruktori ametikohta

struktuuris ette nähtudki. Ka Eesti spordiregistrisse pole hageja kantud treenerina. Hageja ei ole

dokumentaalselt tõendanud, et ta jõusaalis mingit õppe-kasvatustööd kellelegi tegi. Tõendamata

on ka kostja väide, et hageja kasutas jõusaali enda isiklikuks treeninguks.

Maakohus asus seisukohale, et kuna hageja on ise vabatahtlikult sõlminud töölepingu ja selle

täiendused ning nõustunud töölepingus kirja pandud töö sisuga ning asjaolu, et ta tegelikult seda

tööd reaalselt ei teinud või ei pruukinud teha või ei pidanud enda arvates tegema, ei lükka ümber

tema kui töötaja kohustust alluda tööandja korraldustele.

Tähtsust ei oma asjaolu, kas tööandja esindaja oli teadlik, et tegelikkuses teeb staadionimeistri

tööd keegi teine hageja asemel. Hageja ise ei ole nõudnud tööandjalt tema ametinimetuse

ümbervormistamist ega keeldunud seda tööd vastu võtmast. Kohus leidis, et hageja on ise

käitunud oma õiguste ja huvide vastaselt ning teisalt ka tööandjale mitte kuuletudes, st rikkunud

tööandja hoiatusest hoolimata tööandja mõistlikke korraldusi ja töökohustusi. Ka hageja ise on

leidnud, et kuni 2015. aasta suveni ei olnud tal mingeid probleeme tööandjaga, need tekkisid

pärast seda, kui talle edastati korraldus ilmuda tööle kellaajaliselt 08.00-12.00. Isegi kui hageja

leidis, et ta ei peaks staadionimeistri tööd tegema, siis ei olnud tal ikkagi õigust eirata tööandja

korraldust ilmuda tööle ettenähtud tööajaks. Kuna hageja on rikkunud töölepingus kokkulepitud

töökohustusi ning keeldunud neid täitmast, siis oli õigustatud tööandjapoolne TLS § 88 lg 1 p 3

alusel töölepingu ülesütlemine põhjusel, et tööandja hoiatusest hoolimata eiras töötaja tööandja

mõistlikke korraldusi või rikkus töökohustusi.

Tööandja poolt antud korraldus ilmuda tööle ajavahemikul 08.00 - 12.00 ei ole kuidagi olnud

ebamõistlik ega hea usu vastane.

MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus

tühistada ning tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, mõista Ülenurme vallalt (vastustajalt)

hüvitisena välja keskmine töötasu apellandi sunnitud töölt puudumise eest ning hüvitis 3 kuu

töötasu ulatuses. Apellant palub menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Apellant ei nõustu kohtu seisukohtadega, et vaidlus puudus selle üle, et staadionimeistri

ametikohta polnud võimalik koondada, hageja ei ole esitanud avaldust töötada õpilaste treenerina

ja et kooli eelarves on ette nähtud ametikohad vaid töötamiseks õpilastega.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et apellant töötas kostja juures jõusaali instruktori ja treenerina

seitse aastat ja pole teinud kordagi remonditöölise või staadionimeistri tööd, mis oli poolte vahel

välja kujunenud ja aktsepteeritud töösuhe, mida kinnitavad tunnistajate T.K. ja A.V. ütlused.

Maakohus on jätnud täpsustamata, millisele kirjalikule dokumendile tuginedes väidab, et alates

01.01.2014 muudeti mh ka töö sisu. Töölepingusse 03.01.2014 tehtud kandest nähtub, et alates

01.01.2014 muudetakse vaid töölepingu punkte 2.1. (ametikoht) ja 4.1. (töötasu suurus).

Apellant ja tunnistajad on kinnitanud, et apellant juhendas ja treenis kooli jõusaalis ka kooli

õpilasi ning see ei vajanud dokumentaalset tõendamist.

Töötaja on töösuhetes nõrgem pool. Töölepingud koostab ja vajadusel nende muutmise ja

muudatuste tegemise korraldab ja vormistab tavaliselt tööandja. Apellant võeti tööle tingimusel,

et kui ta treeneri paberid ära teeb, siis vormistatakse ta ametlikult jõusaali instruktoriks.

Maakohtu otsusest ei nähtu, millest kohus järeldab, et tööandja korraldused olid mõistlikud ja

milliseid töökohustusi hageja rikkus. Ebamõistlik oli kohustada jõusaali juhendajat tegelema

töölepingus remonditöölise töö sisuna loetletud töödega, kui selle tööga oli tegelenud majahoidja.

5. Ülenurme vald (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see

rahuldamata. Vastustaja palus menetluskulud jätta apellantide kanda.

Vastustaja nõustub maakohtu seisukohtadega, et tööandja ütles töötajaga sõlmitud töölepingu üles

õiguspäraselt ning puuduvad alused töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.

Hageja väited, justkui poleks ta varem mitte kordagi staadionimeistri ülesandeid täitnud, ei vasta

tõele, sest hageja on korduvalt aidanud valla spordiürituste korraldamisel, mis kuulub samuti

staadionimeistri tööülesannete hulka. Kostja maksis hagejale töötasu staadionimeistri ülesannete

täitmise eest. Kui hageja täitis T.K. korraldusel hoopis jõusaali juhendaja ülesandeid, siis oli see

hageja enda teadlik valik ja risk, sest ta teadis, et ta peab kostja alluvuses täitma staadionimeistri

ülesandeid.

Juhul, kui kohus peaks tuvastama töölepingu ülesütlemise tühisuse, siis saaks ainsa ja

maksimaalse hüvitisena apellandi kasuks välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel 3 kuu keskmise

töötasu suuruse hüvitise. Lähtuvalt viidatud õigusnormi teisest lausest palub vastustaja sellises

olukorras vastavat hüvitist vähendada 1 kuu keskmise töötasu suuruseni. Hageja nõue keskmise

töötasu väljamõistmiseks töölt puudumise eest tuleb TLS § 109 lg 3 alusel igal juhul rahuldamata

jätta. Vastustaja palub kohtul sellises olukorras arvestada ka kostja poolt hagejale pakutud 300

euro suuruse kompromisspakkumisega ning TsMS § 163 lg 2 alusel jätta menetluskulud tervikuna

hageja kanda.

Kostjale jääb arusaamatuks hageja poolt ühe haginõudena esitatud taotlus mõista kostjalt välja

hüvitisena keskmine töötasu hageja sunnitud töölt puudumise eest arvestusega 195 eurot kuus.

Hageja ei ole seda põhjendanud ka oma hagiavalduses ega muudes menetlusdokumentides.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.

Maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõigusnormide väära kohaldamise ja

menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata

(kohtuotsuse resolutsiooni p 2).

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.

Ringkonnakohus loeb tuvastatuks kostja 17. septembri 2015. a töölepingu ülesütlemisavalduse

tühisuse ning lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel hageja ja kostja vahelise töölepingu alates

17. novembrist 2015. a.

Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu

keskmise töötasu ulatuses, summas 585 eurot (bruto). Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

7. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal (tööandjal) oli alust hagejaga sõlmitud tööleping

18.09.2015. a avaldusega üles öelda. Hageja soovib töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist

ning kostjalt seaduses ettenähtud hüvitiste väljamõistmist.

Asja materjalide kohaselt oli hageja ja kostja vahelt töösuhe alates 23. septembrist 2008.a. Hageja

omakäeliselt kirjutatud avalduse (tl 44) kohaselt palus hageja vormistada ennast tööle

staadionimeistri kohale osalisel koormusega alates 23.09.2008, Ülenurme Gümnaasiumi direktori

käskkirjaga nr 1-5/9-k on hageja avaldus rahuldatud ja võetud hageja tööle staadionimeistrina

(tl 45). Sama kuupäeva kandva töölepingu (tl 46) kohaselt asus töötaja (hageja) tööle

remonditöölisena 0,5 ametikohaga. Töölepingu p 2.2 kohaselt oli töö sisuks spordihoone jooksvad

hooldus- ja remonttööd ning staadioni inventari remont. Lepingu p 2.3 järgi olid töö

eritingimusteks ettenägematud remonditööd ka väljaspool tööaega, mille puhul kulutatud aeg

kuulus kompenseerimisele vabade päevadega.

03.01.2014. a on sõlmitud töölepingu lisa (tl 48), mille kohaselt on muudetud hageja ametikoha

nimetust, s.o töötaja asus tööle staadionimeistrina.

8. Ringkonnakohus leiab, et töösuhte sisu kindlakstegemisel ei saa piirduda üksnes formaalsete

asjaoludega nagu kirjalikult vormistatud tööleping ning tööandja organisatsioonis kehtinud

ametikohtade loetelu. Asja materjalidest on võimalik järeldada, et praegusel juhul ei kattunud

kirjalikult sõlmitud tööleping poolte vahelise töösuhteid puudutava kokkuleppe tegeliku sisuga,

sh eeskätt hageja (töötaja) tööülesandeid ja töökorraldust puudutavas osas.

Ehkki nii töölepinguseaduse varasem (kuni 30. juunini 2009. a kehtinud) kui ka alates 1. juulist

2009. a kehtiv redaktsioon näevad ette töölepingu sõlmimise kirjalikus vormis, ei tähendanud ega

tähenda vorminõude järgimata jätmine seda, et töölepingut ei tuleks lugeda sõlmituks või et

tööleping oleks vorminõude rikkumise tõttu kehtetu. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka juhul,

kui suulises vormis on töösuhte pooled kokku leppinud kirjalikus lepingudokumendis märgituga

võrreldes erinevates töötingimustes, siis on põhjendatud lähtuda töölepingu tegelikult

kokkulepitud sisust, mitte aga kirjalikult sõlmitud lepingust, mida tegelikkuses sellisena ei

täidetud.

9. Praegusel juhul tuleneb üksnes kirjalikult vormistatud töölepingust ja selle lisadest, justkui

oleks hageja töötanud remonditöölise ja/või staadionimeistrina. Kõik teised asjas esitatud tõendid

ja ka menetlusosaliste endi selgitused kinnitavad aga seda, et hageja töötas sisuliselt spordisaali

(jõusaali) instruktori ülesannetes kolmel tööpäeval õhtuti, ajavahemikus kella 18 kuni 20. Ühestki

tõendist ei tulene, et hageja oleks kogu töösuhte vältel (s.o alates 2008. a septembrist kuni 2015. a

augustini) täitnud kirjalikus töölepingus märgitud tööülesandeid ning et tööandja oleks seda

temalt kõigi nende aastate jooksul nõudnud.

9.1. Hageja on selgitanud, et alates 2008. aastast töötas ta kostja juures õhtuti kella 18:00 kuni

21:00 ja seda jõusaalis, kuna jõusaal ei tegutse tundide ajal. Hageja väitel lubati tema tööleping

ümber vormistada, kuid seda ei tehtud. Kuni septembrini 2015 toimis töösuhe sel viisil, s.o hageja

täitis kirjalikult vormistatud töölepinguga võrreldes teistsuguseid tööülesandeid; tööandja ei

nõudnud temalt staadionimeistri ega remonditöölise ülesannete täitmist.

9.2. Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt vormistati hageja staadionimeistri ametikohale põhjusel, et

vallal ei olnud ressursse jõusaali instruktori ametikoha täitmiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt

lepiti hagejaga kokku, et ta juhendab nii koolipoisse kui ka vallakodanikke, kellel oli abi vaja

jõusaalis. See toimis. Palganumber ei võimaldanud hagejal päeva ajal töötada, seega lepiti kokku,

et ta on kella 18:00 – 20:00-ni. Hageja ei saanud ametijuhendit ja kooli spordijuht (tunnistaja

T.K.) ei saanud talle otseselt tööülesandeid anda, aga nendevahelised kokkulepped pidasid. […]

Tegelikke ülesandeid K.S.le ei andnudki keegi. Jõusaaliga seotud tööülesanded arutati läbi hageja

ja tunnistaja T.K. (spordijuhi) vahel.

Lisaks tuleneb tunnistaja T.K. ütlustest, et remonditöid ja staadioni hooldustöid tegi majahoidja

A.V., kes sai selle eest vastavalt võimalustele lisatasusid. Keerukamaid töid telliti väljastpoolt (nt

korvpalli konstruktsioonide ümberpaigutamine, kanalisatsioonitööd). Tunnistaja kinnitusel tema

teada ei ole K.S. töötanud remondimehe ja staadionimeistrina, v.a kui hageja koos oma isaga

teostasid korvpallikonstruktsioonide paigaldust. Kui tegu oli jõusaali agregaatide paigaldamisega,

siis oli see kokkuleppes sees.

9.3. Tunnistaja A.S. andis ütlusi selle kohta, et hageja K.S. oli läbi aastate tegev spordisaali

instruktorina. Tunnistaja käis ise spordihoones vabal ajal koos oma pojaga sportimas. Tunnistaja

ei ole kunagi näinud K.S.t muid tööülesandeid täitmas peale spordisaali instruktori töö.

9.4. Tunnistaja E.A. andis ütlusi, et K.S. oli jõusaalis, tunnistaja teada oli ta treener, õpetas ja

suunas teisi nt kangi tõstmisel. Hageja oli jõusaalis E, K ja R õhtuti vähemalt kella 18-st poole

10-ni. Tunnistaja arvates andis hagejale tööülesandeid T.K., kuid tunnistaja ei pidanud usutavaks,

et tööülesandeid oleks andnud [kooli majandusjuht] E.T.. Tunnistaja ei ole näinud hagejat

staadioni korrastamas ega inventari remontimas, sellega tegelesid teised. Tunnistaja arvates pidi

kooli direktor kindlasti olema teadlik, et K.S. treenis ja juhendas jõusaalis.

9.5. Tunnistaja A.V. andis ütlusi, et tema hoidis korras staadioni, tööülesandeid sai E.T.lt.

Staadioni korrashoiu küsimus oli ligadi-logadi. K.S. töötas õhtustel aegade jõusaali treenerina. Ta

tegi kolm korda nädalas õhtul 6-st kuni 10-ni, E K ja R. Tema amet oli juhendada neid, kes seal

trenni teevad, treenerina. Kaido ei ole kunagi staadioni peal tööd teinud. […] Suusõnaliselt pandi

ta jõusaali, aga vormistati staadionimeistriks. Tunnistaja sõnade kohaselt teadis seda ka

koolidirektor.

9.6. Tööandja esindaja, kooli direktor O. Saluveer on selgitanud, et tema arusaamise järgi oli

hageja kogu aeg tööl staadionimeistrina. Samas ei allunud hageja töökoht vahetult direktorile,

vaid töölepingu p 2.3 järgi majandusjuhatajale. Tööandja esindaja seletustest ei tulene siiski

tõsikindlalt, et hageja oleks direktori teada reaalselt töötanud remondimehe ja staadionimeistrina,

direktor ei ole väitnud, et ta nägi hagejat staadionimeistri ülesandeid täitmas või andis talle

sellekohaseid korraldusi. O. Saluveere selgitused ei lükka ümber tunnistajate ütlustest tulenevaid

kinnitusi, mille kohaselt olid K.S.ga sõlmitud kirjalikus töölepingus märgitud küll ühed

tööülesanded, kuid tegelikkuses oli kokku lepitud teistsuguses töö sisus.

10. Ringkonnakohtu arvates lasub töösuhte korrektse vormistamisega seotud riisiko eeskätt

tööandjal. Oluline on rõhutada, et hageja ja tunnistajate poolt kirjeldatud töökorraldus kestis pikka

aega, s.o ca 7 aastat. Nii hageja kui tunnistajate ütluste kohaselt rahuldas niisugune töösuhte

korraldus mõlemat poolt. Puudub alus heita töötajale (hagejale) ette, et ta ei nõudnud töösuhte

korrektset vormistamist (sh tema ametinimetuse muutmist tegelikkusele vastavaks) või nõudnud

väidetava suulise kokkuleppe täitmist. Asjaoludest ja tõenditest nähtub, et mõlemad pooled

täitsidki aastaid suulist kokkulepet, s.o hageja töötas õhtuti kolmel tööpäeval nädalas osalisel

koormusega jõusaalis ning sellele lisaks aitas kaasa ka kooli spordiürituste organiseerimisel.

Tööandja ei nõudnud hagejalt staadionimeistri ülesannete jooksvat täitmist.

Muuhulgas ei tähenda ka asjaolu, et kostja juures ei olnud struktuuris ette nähtud jõusaali

instruktori ametikohta, et hageja ei saanud tegelikkuses poolte kokkuleppel jõusaali instruktori

(treeneri) ülesandeid täita. Määravat tähendust töösuhte tegeliku sisu kindlakstegemisel ei saa

omada ka see, kas hagejal oli või ei olnud kogu töösuhte kestel instruktorina töötamiseks vajalik

kvalifikatsioon. Tööandjal lasub küll vastutus tagamaks, et spetsiifilist erialast kvalifikatsiooni

eeldavatel ametikohtadel töötaksid asjaomastele nõuetele vastavad isikud, kuid kui tööandja lubab

kasvõi vaikimisi tööle kvalifikatsiooni mitte omava isiku, kannab ka sellega seotud riisikot

tööandja. Hagejal algselt vajaliku kvalifikatsiooni puudumine ei tähenda samuti iseenesest, et

hagejal ei olnud tööandjaga kokkulepet jõusaalis instruktori ülesannete täitmise kohta.

Ringkonnakohus viitab, et töösuhte alguse ajal septembris 2008. a kehtinud TLS § 28 lõike 2

kohaselt oli tegelikult tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega,

sõltumata töölepingu vormistamisest. Sel juhul tuli tööleping vormistada kirjalikult tingimustel,

mida tegelikult kohaldati. TLS § 28 lg 3 nägi tööandjale ette töölepingu vormistamata jätmise või

nõuetevastase vormistamise eest vastutuse. Sarnaselt tuleneb ka alates 01.07.2009. a kehtiva TLS

§ 4 lõikest 2, et tööleping loetakse sõlmituks muuhulgas juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille

tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

11. Eeltoodust lähtudes ei olnud tööandjal alust nõuda töötajalt, et töötaja asuks täitma staadioni

remonditöölise või staadionimeistri ülesandeid senisest töökorraldusest oluliselt erinevatel

tingimustel, sh nii töö sisu kui tööaega puudutavas osas (e-kirjavahetus tl 38-40, tl 65 – 66). Poolte

vaikimisi sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt hageja täitis staadionimeistri kohustuste asemel

jõusaalis treeneri kohustusi, oli toiminud juba vähemalt 7 aastat.

Tööandja on praegusel juhul töölepingu ülesütlemise alusena esile toonud selle, et töötaja keeldus

täitmast kirjalikult sõlmitud töölepingus märgitud töökohustusi (staadionimeistri töö poole

koormusega tööpäeviti kell 8:00 – 12:00). Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt ei ole alust

lugeda töösuhtest tulenevate kohustuste oluliseks rikkumiseks ainuüksi asjaolu, et hageja keeldus

asumast tööle staadionimeistrina.

Ringkonnakohus leiab, et tööandjal võis olla õigustatud huvi töösuhteid korrastada ja lõpetada

olukord, kus tegelikud töösuhted ei vasta sisult kirjalikus vormis kokkulepitule, ning töötaja

täidab tööülesandeid ametikohal, millist sisuliselt tööandja juures ei eksisteeri. Niisugune

tööandja soov ei või aga kahjustada töötaja õigusi. Olukord tulnuks lahendada läbirääkimiste teel.

12. Ringkonnakohtu hinnangul oli tööandja poolt 17. septembri 2015. a käskkirjaga nt 1-5/8

(tl 36) töölepingu lõpetamine TLS § 104 lg 1 järgi tühine, kuna ülesütlemiseks puudus seadusest

tulenev alus. Kuna hageja loobus menetluses esialgsest nõudest töösuhte jätkamiseks (tööle

ennistamiseks) ja tugines TLS § 107 lõikele 2, tuleb tööleping seega lõpetada vastavalt hageja

taotlusele.

TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Tööandjal tulnuks töölepingu ülesütlemise aluse

esinemise korral järgida TLS § 97 sätestatud etteteatamistähtaegu, s.o hageja puhul TLS § 97 lg 2

p 3 kohaselt oleks tulnud töölepingu ülesütlemisest ette teatada vähemalt 60 kalendripäeva. Seega

muutus tööandja 17. septembri 2015. a ülesütlemisavaldus kehtivaks 60 kalendripäeval pärast

kättesaamist. Hageja kinnitusel sai ta ülesütlemisavalduse kätte 18.09.2015, seega tuleb töösuhe

lugeda lõppenuks alates 17. novembrist 2015. a.

13. Hageja on palunud välja mõista hüvitise nii sunnitud töölt puudumise eest kui ka TLS § 109

lg 1 alusel.

Ringkonnakohus märgib, et erinevalt varasemast töölepingu seadusest (kuni 30.06.2009 kehtinud

TLS § 38 ja § 117) ei näe alates 01.07.2009. a kehtiv töölepingu seadus enam ette keskmise palga

maksmist sunnitud töölt puudumise aja eest.

Küll aga on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 (p 32.3) leidnud, et töövaidlusorganil on

võimalik TLS § 109 lg 1 alusel võimalik selles sättes ettenähtud hüvitise koosseisus mõista

tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates

töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise

otsuse jõustumiseni. Lisaks on TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik

nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu

lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud

mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike

ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu),

tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.

Riigikohtu üldkogu selgitas lisaks (p 32.5), et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107

lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese

lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta

ei soovi hüvitist. Töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 teist lauset kohaldama töötaja kasuks

juhul, kui töötaja esitatud asjaolud ja tõendid annavad selleks alust ning töötaja peab selle sätte

kohaldamist vajalikuks.

14. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõude hüvitise saamiseks vastavalt TLS § 109 lg 1 esimesele

lausele on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Asja materjalide kohaselt oli hageja ühe kuu töötasu suuruseks osalise töökoormusega töötades

kokku lepitud 195 eurot (bruto). Seega on hüvitise suuruseks (3 × 195) 585 eurot ning nimetatud

summa kuulub kostjalt brutosummana hageja kasuks väljamõistmisele.

14.1. Kostja on palunud vähendada hüvitist TLS § 109 lg 1 teise lause alusel maksimaalselt ühe

kuu keskmise töötasu suuruseni. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja taotlus praegusel juhul

põhjendatud. Ei esine aluseid vähendamaks hagejale väljamõistetava hüvitise suurust alla TLS

§ 109 lõikes 1 sätestatud määra.

Ringkonnakohtu hinnangul ei esine samas alust ka hüvitise suurendamiseks, nagu seda on

soovinud hageja. TLS § 109 lg 1 teise lause järgi võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades

töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.

14.2. Ehkki kolleegium asus eelpool seisukohale, et töösuhte sisu kindlakstegemisel tuleb lähtuda

poolte vahel tegelikkuses kokkulepitust, sh ka suuliselt kokkulepitud tööülesannete sisust ja

töökorraldusest, mis erinesid kirjalikus töölepingus märgitust, leiab ringkonnakohus siiski, et ka

hagejal kui töötajal endal ei olnud alust täielikult eirata kirjaliku töölepingu olemasolu ega

tööandja huve. Hageja kui töötaja ei saanud ka ise eeldada, et alatiseks jääb kestma kunagine

ajutisena mõeldud lahendus, kus hageja vormistati teisele ametikohale kui oli temaga kokku

lepitud töö tegelik sisu. Tööandjal puudus võimalus pakkuda hagejale tema soovile vastavat

rakendust või korraldada töösuhteid ümber muuhulgas põhjusel, et hagejal ei olnud selleks

vajalikku treeneri kvalifikatsiooni.

Asja materjalidest tuleneb muuhulgas, et suuliselt kokkulepitud ja mõlemapoolselt vaikimisi

aktsepteeritud töökorraldus vastas muuhulgas ka hageja isiklikele huvidele, s.o lisaks spordisaali

külastajate juhendamisele oli tal võimalik kasutada saali võimalusi ka isiklikeks ning oma

pereliikmete treeninguteks. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hagejal

oleks tekkinud töölepingu ülesütlemise tõttu suuremas ulatuses kahju kui TLS § 109 lõikes 1

sätestatud eelduslik kahju kolme kuu töötasu ulatuses.

Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve ei ole ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatud suurendada TLS § 109 lõikes 1 ettenähtud hüvitise määra, sh mõista

hageja kasuks välja hüvitist saamata jäänud tulu eest ajavahemikul alates töölepingu

ülesütlemisest kuni töölepingu lõpetamise kohtuotsuse jõustumiseni.

15. Ringkonnakohus leiab, et seoses hagi osalise rahuldamisega on õiglane ja põhjendatud jätta

TsMS § 163 lõike 1 alusel kummagi poole menetluskulud nende endi kanda.

Kohtule esitatud kulunimekirjade kohaselt koosnevad poolte menetluskulud õigusabikuludest,

seejuures on hageja õigusabikulud kahes kohtuastmes ca 1/3 võrra väiksemad kui kostja

õigusabikulud ringkonnakohtus (kostjal puudus maakohtu menetluses õigusteadmistega

lepinguline esindaja). Arvestades vaidluse iseloomu ja hagi osalist rahuldamist ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks ega õiglaseks jätta menetluskulusid täielikult hageja kanda

(arvestades kostja tehtud kompromisspakkumist) ega jaotada menetluskulusid vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/