1-17-2807/12 · 1-17-2807/12 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-17-2807

1 ) (3

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-2807 Kohtunik Orvi Tali Kriminaalasi G.U 5, 8 9 süüdistus KarS § 199 lg 2 p ja järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20. aprilli 2017. a otsus Apellant

s G.U

(ik XXX üüdistatav ; viibimiskoht Tallinna Vangla)

RESOLUTSIOON

Jätta läbi G.U apellatsioon Harju Maakohtu 20 aprilli 2017. a otsusele . vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

Edasikaebamise kord

M Tallinna ääruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD J

A MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 20.04.2017. a otsusega tunnistati G.U süüdi KarS § 199 lg

2 p 5, 8 9

ja ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks tähtajaline

vangistus 9 kuud. ati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka KarS § 68 lg 1 alusel arv ning karistuse kandmise algusajaks loeti 04.02.2017.

2. Sama kohtuotsusega mõisteti KrMS § 180 lg 1 alusel G.U-lt riigi tuludesse välja KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, sundraha 705 eurot ja kaitsjatasu 408 eurot. et menetluskulud kokku summas 1113 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1-17-2807

2 ) (3

X lepingulise esindaja Claudia Delmas-Scherer XX esitatud tsiviilhagi 125 euro nõudes rahuldati

täies ulatuses ning VÕS § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti kasuks välja 125 eurot. G.U-lt X

XX G.U-lt kinnipidamisel

ära võetud ja Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 10.03.2017 määrusega arestitud . a ning Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole kantud sularaha summas 125 eurot aresti alla jäeti

Prantsuse Suursaatkond Eestis esitatud tsiviilhagi hüvitamise tagamiseks ning kohtuotsuse

jõustumisel määrati kanda X AS Swedbank panga arvelduskontole, lugedes tsiviilhagis XX esitatud nõude täidetuks.

2 CD plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku tagakaanel, määrati hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad.

3. 08.05.2017 esitas G.U apellatsiooni, milles palub sundraha osali jätta selt või

täielikult riigi kanda, kuna ta on maksejõuetu. Ta saab seoses enda tervisega pensioni 105 eurot, samuti on . tal probleemid tööle saamisega

Samuti ei ole ta nõus kasuks 125 euro välja mõistmisega, kuna jääb arusaamatuks, X

XX kuidas määratleti materiaalne kahju. Rahakassa kadumine X

-plaadil ja mida tema ei ole XX on näha videosalvestiselt, mis asub CD näinud. Kaebaja palub videosalvestis tema jaoks alles hoida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et G.U apellatsioon

tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 318 lg 3 p-ga 4 ja lg-ga 4 piiratakse kohtumenetluse

poolte apellatsiooniõigust kokkuleppemenetluse asjades. Kokkuleppemenetluse tuumaks on

süüdistatava süüditunnistamine ja karistamine kohtumenetluse poolte vahel sõlmitud kokkuleppe järgi. okkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma K kokkuleppele -

-de 8, 11 ja kõigis KrMS § 245 lg s 1 sätestatud tingimustes. KrMS § 245 lg 1 p

12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse muuhulgas kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, tsiviilhagiga seonduv ja

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud.

6. 20.01.2017 on G.U , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkulepe (tl 9- tekitatud kahju laad ja suurus, samuti on 10), milles on välja toodud kuriteoga välja on toodud tsiviilhagiga seonduv, sh on kokku lepitud, et G.U-lt kinnipidamisel ära võetud sularaha summas 125 eurot jäetakse aresti alla esitatud tsiviilhagi hüvitamiseks. X

XX

Kokkuleppes toodud ka ele kuuluvad menetluskulud on välja süüdistatava poolt hüvitamis –

kaitsjatasu 72 eurot kohtueelses menetluses, millele lisandub kaitsja kohtumenetluses

osalemise tasu, ning sundraha 705 eurot. Samuti on pooled jõudnud kokkuleppele

menetluskulude kandmise individualiseerimises, s.o menetluskulude tasumises süüdistatava poolt ustumisest. 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõ Kuigi - KrMS § st 245 lähtuvalt ei pea kokkulepe hõlmama asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega seonduvat, siis KrMS § 306 lg 1 p st 13 tulenevalt ning § 248 lg 1 p s 4 sätestatut arvestades ei tohiks neid küsimusi - -

jätta märkamata ka kokkuleppemenetluse raames kohtuotsust tehes. Ja omakorda: kui

kokkuleppemenetluse raames

tehtud kohtuotsuses on asitõenditega seonduvaid küsimusi

kajastatud ilma, et süüdistatavat ja kaitsjat oleks kohtuistungil sellest teavitatud ning nende nõusolekut küsitud, on põhjust rääkida kokkuleppemenetlust sätestavate menetlusnormide rikkumisest (RKKKo 3-1-1-52-07). Arutatavas asjas on aga juba kokkuleppes märgitud, et 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, hävitatakse kohtuotsuse jõustumisel

1-17-2807

3 ) (3

(tl 9 pöördel). Kokkulepe on avaldatud uuesti maakohtu 20.04.2017. a istungil, kus

süüdistatav on kinnitanud, et kokkulepe on talle arusaadav ja ta jääb kokkuleppe juurde. Kaitsja on jäänud samuti kokkuleppe juurde ning palunud see kinnitada.

7. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2-6

mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n ö kinnitamine -

süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja

tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused.

Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses.

Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud

apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4

sätestatud edasikaebepiirang kõikide kokkuleppemenetluse raames tehtud otsustuste

vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud otsustuse peale esitatud

apellatsioonis sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või

KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral

tuleb ringkonnakohtul jätta KrMS § 3 alusel läbi vaatamata apellatsioon 326 lg 2 p (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16).

8. Apellatsioonis, mille on esitanud G.U , ei ole viidatud ühelegi

kokkuleppemenetlust reguleeriva k tte rikkumisele ega riminaalmenetluse seadustiku sä

kriminaalmenetlusõiguse olulisele ikkumisele, mistõttu tuleb jätta läbi r apellatsioon vaatamata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg st 4, § 326 lg 2 p 3 jätab 3 p- ringkonnakohus G.U apellatsiooni

läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)