2-14-12563/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2017 otsus osaliselt kostjalt välja mõistetud Jätta kolmanda isiku Kaarel Kiviti menetluskuludest 15 % OÜ Mirklain ja 85%
Legislator headnote
AI generated2-14-12563/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2017 otsus osaliselt kostjalt välja mõistetud Jätta kolmanda isiku Kaarel Kiviti menetluskuludest 15 % OÜ Mirklain ja 85%
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. mai 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-14-12563
Tsiviilasi
OÜ Mirklain hagi Kadri Kiviti vastu 7495,60 euro
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
apellatsioonikohtus
6356,09 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kadri Kiviti apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Apellant
(kostja):
Kadri
Kivit
(ik: XXXX),
esindaja
vandeadvokaat Tarmo Pilv
Vastustaja (hageja): OÜ Mirklain (rk: 12017922), esindaja
Rein Pärtel
Kolmas isik kostja poolel: Kaarel Kivit (ik: XXXX), esindaja
advokaat Toomas Metsma
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2017 otsus osaliselt kostjalt välja mõistetud
kahju suuruse, menetluskulude jaotuse ja kostjalt väljamõistetud menetluskulude
osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Kadri Kivitilt välja
OÜ Mirklain kasuks 4462,03 eurot ja muuta poolte menetluskulude jaotust ning
Kadri Kivitilt väljamõistetava menetluskulu suurust.
2. Lugeda Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2017 otsuse resolutsioon sõnastatuks
järgmiselt:
2.1. Rahuldada hagi osaliselt.
2.2. Välja mõista Kadri Kivitilt OÜ Mirklain kasuks 4462,01 eurot.
2.3. Jätta rahuldamata hagi 3033,57 euro väljamõistmiseks.
2.4. Jätta kolmanda isiku Kaarel Kiviti menetluskuludest 15 % OÜ Mirklain ja 85%
Kaarel Kiviti enda kanda.
2.5. Välja mõista OÜ-lt Mirklain menetluskuluna Kaarel Kiviti kasuks 108 eurot.
3. Kadri Kiviti apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4. Jätta poolte menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 59,5 % Kadri Kiviti
kanda ja 40,5 % OÜ Mirklain kanda.
5. Määrata OÜ Mirklain põhjendatud menetluskulu suuruseks maakohtus 1661,33
eurot ja ringkonnakohtus 400 eurot, kokku 2061,33 eurot, millest välja mõista
Kadri Kivitilt 59, 5 %, st 1226,5 eurot.
6. Määrata Kadri Kiviti põhjendatud menetluskulu suuruseks maakohtus 1440
eurot ja ringkonnakohtus 1170 eurot, kokku 2610 eurot, millest välja mõista
OÜ-lt Mirklain 40, 5 %, st 1057,05 eurot.
7. Tasaarvestuse tulemusena (otsuse resolutsiooni p-d 5 ja 6) välja mõista
menetluskuluna Kadri Kivitilt OÜ Mirklain kasuks 169,45 eurot.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1. OÜ Mirklain (hageja) esitas 21. märtsil 2014 maakohtule Kadri Kiviti (kostja) vastu hagi,
paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja 7495,60 eurot, sh saamatajäänud tulu
2140,02 eurot, otsene varaline kahju 5255,58 eurot ja leppetrahv 100 eurot.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13. augustil 2013 kasvava metsa raieõiguse
võõrandamise lepingu raie teostamiseks kostja kinnisasjal XXX, registriosa nr XXX. Lepingus
oli kokku lepitud orienteeruv raiemaht 300 tm, raie tegemise tähtaeg 13. august 2013 ja
raielangi puhastamise tähtaeg 30. august 2013. Lepingu hinnaks oli 1320 eurot, millise summa
tasus hageja kostjale 27. augustil 2013.
Hageja sai realiseerida 61,914 tm materjali. 31. augustil 2013 läks hageja seaduslik esindaja
Kalmer Kõiv kohale, et korraldada ülejäänud puidu äravedu, kuid seda ei olnud võimalik teha,
kuna juurdepääsutee oli tõkestatud kostjale kuuluva kombainiga. Kostja põhjendas takistuste
tegemist asjaoluga, et hageja on saanud puidu müügist liiga palju tulu. 19. septembril 2013
avastas hageja seaduslik esindaja, et raiutud ja ladustatud puit, kokku umbes 140 tm, on
kinnistult minema viidud, kohale oli jäänud vaid umbes 20 tm puitu. Kostja on lepingu
rikkumisega tekitanud hagejale kahju nii otsese varalise kahju kui saamatajäänud tulu näol.
Puidu müügidokumentide alusel on võimalik teha järeldus, et hageja teostas raiet vähemalt
224,747 tm ulatuses. Kuna hageja arvestuste järgi oli raiutud materjali 268,91 tm, on tõenäoline,
et nii hageja kui kostja poolt realiseeritud ja raiutud puidu koguste vahe – 44,163 tm – näol oli
tegemist realiseerimiseks sobimatu puiduga või mille realiseerimist kostja ei soovinud. Hagejal
jäi raiumata 31,09 tm puitu, millest 1/3 moodustas palk hinnaga 40 eurot/tm ja 2/3 paberipuu
hinnaga 20 eurot/tm. Seega lootis hageja lepingu alusel realiseerida puitu 10 928,54 euro
väärtuses, s.o hageja realiseeritud puidu müügihinna 3532,94 eurot, kostja realiseeritud puidu
müügihinna 6568,60 eurot ja raiumata jäänud metsamaterjali väärtuse 827 eurot summa.
Puidu realiseerimisest saadavast kasust tuleb maha arvata metsa ülestöötamiseks tehtud
kulutused. Võttes aluseks kostja jaoks soodsaima, Eesti Maaülikooli uuringus „Erametsade
majandamise 2012. a kattetulu arvutamine ja analüüs“ toodud metsa kaalutud keskmise
ülestöötamise hinna 2012. a – 13,38 eurot/tm, moodustab hageja tehtud raietööde tasu vähemalt
3598 eurot (268,91 × 13,38). Hageja otseste kuludena on käsitletavad kostjale raieõiguse
võõrandamise eest makstud 1320 eurot, AS Lemeks Jõgeva 31. augusti 2013 tühisõidu arve
355,20 eurot ja hageja metsaveotraktori remondikulud 810,60 eurot. Traktor sai tehnilisi
vigastusi, kui kostja perekonnaliige Kaarel Kivit (kolmas isik), kasutades traktorit omavoliliselt
kostja huvides metsamaterjali väljavedamiseks, keeras traktori valede juhtimisvõtete tõttu
kummuli. Hageja kulud raieõiguse omandamisele, raietöödele, tühisõidule ja metsaveotraktori
remondile moodustavad kokku 6083,80 eurot (1320 + 3598 + 355,20 + 810,60).
Samas sai hageja 61,9 tm puidu võõrandamisest tulu 2704,72 eurot, kui puidu müügihinnast
arvata maha raiega seotud kulu 828,22 eurot (61,9 × 13,38).
Seega moodustab hageja saamatajäänud tulu 2140,02 eurot (hageja loodetud metsamaterjali
realiseerimishind 10 928,54 eurot – kulud 6083,80 eurot – tulu 2704,72 eurot).
Hageja otsese varalise kahju katab 828,22 euro ulatuses puidu realiseerimisest saadud tasu,
seega otsene varaline kahju on 5255,58 eurot (6083,80 – 828,22).
Lisaks on lepingus kokku lepitud lepingu rikkumise puhuks leppetrahv 100 eurot.
2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt puudub hagejal õigus
13. augusti 2013 lepingu alusel nõuete esitamiseks, kuivõrd tegemist on tühise tehinguga, mille
kostja sõlmis eksimuse tõttu. Hageja seaduslik esindaja kasutas ära kostja teadmatust ja eksitas
kostjat müügihinna osas, väites, et müügihind vastab turuhinnale. Kostja teatas
4. septembri 2013 kirjas hagejale, et leping on sõlmitud eksimuse tõttu ja sellel pole õiguslikke
tagajärgi. Lepingu hinna mittevastavusele turuhinnale viitab juba hagis esitatud nõude suurus.
Kui kohus leiab, et kirja ei saa käsitleda tehingu tühistamise avaldusena, taotleb kostja tehingu
tühisuse tuvastamist vastuolu tõttu heade kommetega. Kostja tegi tehingu kogenematusest,
kuna tal puudusid teadmised metsamaterjali turuhindade kohta. Hageja seaduslik esindaja
vastava valdkonna spetsialistina kinnitas, et lepingu hind on õige, ja kallutas kostjat lepingut
sõlmima kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.
Kui leping on kehtiv, on kostjal hageja vastu nõue kokkulepitud leppetrahvi ulatuses, kuna
hageja on rikkunud lepingu tingimust teostada raie 13. augustiks 2013.
Hageja ei ole esitanud tõeseid andmeid raiutud puidu koguste kohta. Hageja väitis kostjale, et
viis ühe koorma puitu (30 tm) ka Barrusesse. Hageja ei jätnud kostjale 60 tm küttepuid, kostja
sai tegelikkuses 20–30 tm korralikku puitu. Hageja tõendid metsaraie hindade kohta ei ole
usaldusväärsed ega asjakohased, kuna pooled leppisid suuliselt kokku ühe tihumeetri hinnas.
3. Kolmas isik kostja poolel K. Kivit väitis, et korralduse kostja kinnistult puid välja vedada
andis kolmandale isikule hageja esindaja, mitte kostja.
MAAKOHTU LAHEND
4. Tartu Maakohus rahuldas 9. jaanuari 2017 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja
kasuks välja 6356,09 eurot. Hagi 1138,70 euro väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata.
Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 ja § 167 lg 1 alusel poolte menetluskulud 85% ulatuses kostja
kanda ja 15% ulatuses hageja kanda ning kolmanda isiku menetluskulud 15% ulatuses hageja
kanda ja 85% ulatuses kolmanda isiku enda kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks
menetluskulude katteks 1196,13 eurot ja hagejalt kolmanda isiku kasuks 108 eurot.
Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg-test 1,
2, 3, 5 ja § 86 lg-test 1, 2 ning Riigikohtu seisukohtadest tsiviilasjades nr 3-2-1-140-07 (p 32)
ja 3-2-1-24-04 (p 16) lähtudes 13. augustil 2013 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse
võõrandamise leping kehtetu tühistamise tõttu ega ka tühine vastuolu tõttu heade kommetega.
Kostja ei ole esile toonud, milline oli õiglane hind, mida hageja kostjale väidetavalt ei
avaldanud. Asjas ei ole võimalik lugeda tuvastatuks, et kostjaga sarnane mõistlik isik ei oleks
samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
Kostja ei olnud kohustatud sõlmima hagejaga lepingut hageja pakutud tingimustel ning tal oli
võimalus kontrollida müügihinna vastavust turuhinnale. Kui kostja seda ei teinud, siis on
tegemist kostja enda hooletusega tehingu ettevalmistamisel. Samuti ei saa lugeda tehingut
heade kommetega vastuolus olevaks ühe poole kogenematuse ja sellest tuleneva vastastikuste
kohustuste ebaproportsionaalsuse tõttu. Kostja kogenematus antud valdkonnas tehingute
tegemisel ei ole tõendatud, kuna tegemist on metsaga kaetud kinnisasja omanikuga. Isegi juhul,
kui subjektiivselt oligi tegemist antud valdkonnas kogenematu isikuga, puuduvad tõendid selle
kohta, et hageja oli kostja kogenematusest teadlik ja et tehing oli väidetavalt kogenematu isiku
jaoks äärmiselt ebasoodne. Kui üks tehingu pool loodab saada tehingu tagajärjel tulu, ei saa
lugeda tehingut seetõttu veel teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsaks.
Lepinguga kohustus kostja (müüja) võimaldama ostjal (hagejal) teostada raieõigust ostjale
kuuluval kinnisasjal kasvava metsa osas orienteeruva raiemahuga 300 tm, raie tegemise
tähtajaga 13. august 2013 ja puidu väljaveo tähtajaga 30. august 2013. Hageja kohustus tasuma
kostjale kasvava metsa väärtuse alusel 1320 eurot hiljemalt 23. augustil 2013 ning jätma raiutud
metsamaterjalist 60 tm küttepuuna.
Asjas saab lugeda tuvastatuks alljärgnevad asjaolud:
- 30. augustiks 2013 oli hagejal teostatud raie 268,91 tm ulatuses, arvestades nii hageja kui
kostja realiseeritud koguseid ja asjaolu, et osa raiutud materjalist jäi laoplatsile;
- raiutud materjalist võõrandas hageja 15. ja 23. augustil 2013 AS-le Lemeks Jõgeva 61,914 tm
männipalki müügihinnaga 3532,94 eurot;
- hageja tasus kostjale lepingu alusel 27. augustil 2013. a 1320 eurot;
- alates 30. augustist 2013 takistas kostja hagejal raiutud ja ladustatud materjali väljavedu ning
äravedu ladustamiskohast;
- kostja võõrandas 26. septembril 2013 Metsä Forest Eesti AS-le 162,827 tm erinevat sortimenti
metsamaterjali müügihinnaga 6568,60 eurot, s.o 1 tm keskmine hind oli 40,34 eurot;
- 1 tm metsamaterjali ülestöötamise hind (raiehind) oli 2013. a 13,38 eurot.
Kuna hagejal oli võimalik realiseerida 61,914 tm materjali ja kostjal oli õigus saada 60 tm
küttepuid, on kostja lepingut rikkunud 146,996 tm puitmaterjali omandi hagejale ülemineku
mittevõimaldamises. Kostjat ei saa lugeda lepingut rikkunuks sellega, et ta ei võimaldanud
hagejal teostada raiet 300 tm ulatuses esiteks seetõttu, et 300 tm oli kokku lepitud orienteeruv
raiemaht ning teiseks oli raie teostamiseks kokku lepitud tähtaeg 30. augustiks 2013 möödunud.
Hageja tegi kostjale korduvalt kirjalikult ettepanekuid takistuste kõrvaldamiseks, kuid kostja
keeldus ka täiendava tähtaja jooksul rikkumist kõrvaldamast.
Hageja on käsitlenud tehtud kulutustena kostjale tasutud 1320 eurot, kulusid metsa
ülestöötamisele 3598 eurot, 31. augusti 2013 tühisõidu eest AS-le Lemeks Jõgeva tasutud
355,20 eurot ja kahju seoses kostja pereliikme (kolmanda isiku) poolt hageja metsaveotraktori
omavolilise kasutamise ja traktorile tehniliste vigastuste tekitamisega 810,60 eurot.
Raieõiguse võõrandamise eest tasutud 1320 eurot ei saa täies ulatuses kahjuna arvestada, sest
hageja on selle eest saanud vastusoorituse 61,914 tm männipalgi näol. Lepingu järgi oli tasu
kasvava metsa raieõiguse eest 1320 eurot ja müüjale metsa ülestöötamine 60 tm küttematerjali
näol. Seega on 1320 eurot tasu 240 tm raieõiguse eest ehk 5,5 eurot 1 tm eest. Kui hageja sai
reaalselt 61,914 tm metsamaterjali, siis on tema kulutusena käsitletav 979,47 eurot, s.o tasu
raieõiguse omandamise eest materjali osas, millest hageja ilma jäi (240 – 61,914 = 178,086).
Kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikeks kuludeks on võimalik pidada 146,996 tm puidu
ülestöötamiseks tehtud kulutusi ehk raiekulu, mis on 1966,81 eurot (13,38 × 146,996).
Põhjendatud on ka nõue dokumentaalselt tõendatud tühisõidukulu 355,20 eurot hüvitamiseks.
Hageja nõue metsaveotraktori kahjustamisega seotud kulude sissenõudmiseks ei ole
põhjendatud, kuna ei ole tõendatud, et traktorit kasutati kostja korraldusel ja kostja huvides.
Eeltoodu alusel saab kostja poolt hagejale lepingu rikkumisega tekitatud otseseks varaliseks
kahjuks lugeda kulutused kokku 3301,48 eurot.
Hageja saamatajäänud tulu moodustab 146,996 tm puitmaterjali realiseerimisest saadav kasu,
millest on maha arvatud selle kasu saamiseks tehtud kulutused. Nimetatud kogus puitmaterjali
oli osa kostja realiseeritud materjalist, mille kostja võõrandas keskmise hinnaga 40,34 eurot
(6568,60 ÷ 162,827). Seega on eeldatav 146,996 tm puidu müügist saadav tulu 5929,82 eurot.
Nimetatud summast tuleb maha arvata antud koguse metsamaterjali ülestöötamiskulu
1966,73 eurot (13,38 × 146,996) ja raieõiguse omandamise tasu 808,48 eurot (5,5 × 146,996).
Seega moodustab saamatajäänud tulu 3154,61 eurot [5929,82 – (1966,73 + 808,48)].
Põhjendatud on ka hageja leppetrahvinõue, kuna kostja on lepingut rikkunud. Leppetrahvi
100 eurot väljamõistmisel tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 161 lg 2 alusel vastavas ulatuses
vähendada kahjuhüvitist.
Kokkuvõttes tuleb kostjalt välja mõista 6356,09 eurot [(3301,48 + 3154,61) – 100].
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5. Kadri Kivit esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2017 otsuse
tühistamist osas, milles hagi rahuldati ning menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas,
ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud täies
ulatuses hageja kanda.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:
1) ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et poolte vahel oli kehtiv leping. Kohus ei ole hinnanud
kõiki tõendeid täielikult ja objektiivselt, vaid on vaadanud üksnes hageja tõendeid. Hageja
tunnistas 30. juuli 2014 vastuses (p 2.1.3) sisuliselt, et ei avaldanud kostjale täielikku
informatsiooni, vaid talle sobiva osa, ja viis seeläbi kostja lepingu sõlmimisel eksimusse. Kui
varasemalt ei ole tegeletud raieõiguse müügiga, on inimene antud valdkonnas kogenematu.
Kuivõrd hageja tegeleb igapäevaselt raieõiguse ostmisega, usaldas kostja, et hageja teeb talle
õiglase pakkumise, mis vastab turuhinnale. Hageja kasutas kostja kogenematust ära ning sõlmis
lepingu kostjale ebasoodsatel ja ebatäpsetel tingimustel. Kostja pöördus korduvalt hageja poole
sooviga lepingut täpsustada, ent hageja tõi erinevaid põhjendusi: ta ei oska arvutit kasutada,
raamatupidaja on välismaal. Asjaolule, et lepingus märgitud kasvava metsa hind ei vasta
turuhinnale, viitab ka hageja esitatud saamatajäänud tulu nõude suurus, s.o 7488,88 eurot.
TsÜS § 86 lg 2 p 1 järgi on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või
peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest
vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on
tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.
Seega sõlmiti tehing kostja eksimusse viimise teel ja on seetõttu algusest peale kehtetu;
2) ei ole võimalik üheselt tuvastada ülestöötatud puidu kogust, kuivõrd hageja ei ole esitanud
ühtegi selget tõendit, milles kokku lepiti, mis ulatuses raie teostati, mis ulatuses metsamaterjali
saadi. Hageja ei ole täpsustanud, millal mets maha raiuti ja kelle poolt. Väidetavalt töötas hageja
üles 30 tm puitu ning võõrandas selle AS-le Lemeks Jõgeva. Puidu koguse märkis omavoliliselt
hageja esindaja K. Kõiv, kooskõlastamata või tõendamata seda kostjale. Nimetatud kogus ei
olnud eluliselt usutav, kuivõrd hageja vedas kostja maalt ära kaks koormat jämepalki, mille
peale esitas hageja hiljem paberi ühe koorma 30 tm puidu kohta. Hageja pidi jätma kostjale
60 tm küttepuid, kuid tegelikkuses sai kostja 20–30 tm korralikku puitu. Seega hageja väited
metsaraie koguste kohta on tõendamata. Hagejal puuduvad kostja vastu nõuded, kuivõrd hageja
on kostja krundilt vedanud arvatavasti suuremas koguses puitu, kui ta on tõendanud. Kohus ei
ole arvestanud ka asjaolu, et hageja on lepingut rikkunud, jättes õigeaegselt üles töötamata
kokkulepitud koguse puitu;
3) ei ole kostja kohustuse täitmisega viivitanud. Kuivõrd leping oli segane ja vajas täpsustamist,
puudus hagejal alus puitu ära vedada;
4) ei saa nõustuda saamatajäänud tulu arvutustega otsuse p-s 23. 1320 eurot pidi olema tasu
mitte 240 tm, vaid 300 tm raieõiguse eest, seega 1 tm puitu = 4,4 eurot. Kohus oleks pidanud
hageja kulutustena käsitlema 783,58 eurot (4,4 × 178,086) 979,47 euro asemel.
6. OÜ Mirklain vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.
Vastustaja
palub
apellandilt
täiendavalt
välja
mõista
lepingulisele
esindajale
apellatsioonimenetluses õigusabi eest tasutud 400 eurot.
Vastuväidete kohaselt:
1) on väär väide nagu oleks leping õigustühine, kuna on vastuolus hea usu põhimõttega või
tehtud eksimuse tagajärjel. Õiguskirjanduses ja Riigikohtu lahendites (3-2-1-24-04; 3-2-1-140-
07, p 32; 3-2-1-108-02, p 10) on rõhutatud, et tsiviilseaduse mõtte kohaselt ei saa hea usu
põhimõtte vastaseks lugeda ostuhinna väidetavat mittevastavust müügilepingu järgi üleantava
asja harilikule väärtusele ehk kohalikule keskmisele müügihinnale. Samuti on Riigikohus
leidnud (3-2-1-140-07, p 29; 3-2-1-41-04, p 24), et asjaosaliste käitumise võimalik vastuolu hea
usu põhimõttega lepingute sõlmimisel ei saa olla aluseks lepingute tühisusele ega tühistamisele.
Õiguskirjanduses on leitud ka, et tehingu tühisusele ei saa tugineda ainuüksi viitega
kogenematusele. Koos kogenematusega peavad esinema ka muud TsÜS § 86 lg-st 2 tulenevad
tühisuse alused, st tehing peab olema kogenematu isiku jaoks äärmiselt ebasoodne ning tehingu
teine pool peab kogenematusest teadma. Nimetatud asjaolud puuduvad. Hageja oli teadlik, et
kostja on kinnistult ka varem metsa müünud, töötab õpetajana, kostja lähisugulased on
tegutsenud metsatöödel. Kolmas isik ja tema vahendusel kostja pöördus hageja poole lepingu
sõlmimise sooviga. Seega lepingu sõlmimise initsiatiiv ja tingimused tulid kostjalt.
Turumajanduses toimubki lepingu sõlmimine pakkumuse ja nõustumuse vahetamise teel.
Kostja saanuks küsida infot kasvava metsa turuhinna kohta.
Kostja ei ole tõendanud, millises ulatuses peab kostja vastastikuseid kohustusi
ebaproportsionaalseteks või tasakaalust väljas olevateks. Lepingus on märgitud, et raieõiguse
müügihind arvestatakse kasvava metsa väärtuse alusel (1320 eurot). Lisaks sai kostja lepingu
järgi 60 tm küttepuid. Kuna hageja on pidanud 1 tm raietöö kuluks 13,38 eurot, siis omandas
kostja ka hageja poolt metsa raiumisel 60 tm-le kulutatud lisandväärtuse vähemalt 802,80 euro
ulatuses. Seega on lepingu hind vähemalt 2122,80 eurot (1320 + 802,80). Kuna 60 tm küttepuu
müügist sai kostja vähemalt 1500 eurot (küttepuu hind 25 eurot/tm), sai kostja lepingu alusel
vähemalt 2820 eurot (1320 + 1500) (60 tm kasvava metsa hinda, mis pidi jääma kostjale, ei saa
arvestada lepingu hinna sisse). Tulenevalt hageja tõendatud raiekuludest ei nähtu samuti, et
vastastikuste kohustuste väärtus oleks ebamõistlikult tasakaalust väljas. Hageja kulud
raietöödele, raieõiguse omandamisele ja tühisõidule moodustavad vähemalt 5273,20 eurot
(3598 + 1320 + 355,20). Koos metsaveotraktori kahjustamisega seotud kuludega moodustavad
hageja kulud 6083,80 eurot. Kuna pooled ei leppinud kokku 1 tm lõikuse ja väljaveohinnas,
vaid kokku lepiti kasvava metsa müügihinnas, siis tuleb hageja otseste kulude
kindlaksmääramisel lähtuda keskmisest turuhinnast. Selle hinna sisse ei ole arvestatud
äriühingu kasumit. Kostja on võrrelnud õiguslikus mõttes erinevaid müügiesemeid. Koos metsa
raiumise, ladustamise, transpordi jms omandab raiutud metsamaterjal tunduvalt suurema
lisandväärtuse, kui on kasvaval metsal. Juhul kui kostja soovinuks võrrelda lepingus märgitud
kasvava metsa raieõiguse hinda, saanuks ta seda võrrelda teise samasuguse kasvava metsa
väärtuse ja selle raieõigusega, mitte raiutud metsa väärtusega.
Kostja kiri, kus viidatakse hageja rikkumistele, on koostatud alles 4. septembril 2013. Kirjast
nähtub, et kostja oli eelkõige huvitatud lepingu täitmisest. Kiri ei ole käsitatav lepingust
taganemise avaldusena. Kostja ei ole seniajani väljendanud menetlusõiguslikku soovi lepingust
taganeda või lepingut tühistada. Kostja, heites ette lepingu täitmisega viivitamist, ei ole
tähtsustanud asjaolu, et kostja pereliige lõhkus hageja metsaveotraktori;
2) tuleb raiutud metsa koguse kindlakstegemisel eelkõige lähtuda hageja ja kostja realiseeritud
metsamaterjali müügidokumentidest ning metsa raiunud töömeeste tunnistustest. Hageja
võõrandas AS-le Lemeks Jõgeva männipalki 61,914 tm. Kostja realiseeris hageja raiutud
metsamaterjali 162,827 tm. Seega on müügidokumentidega tõendatud vähemalt 224,747 tm
metsa raiumine, mis on ligilähedane hageja väidetud raiutud metsa lõppkogusele 268,91 tm.
44,163 tm metsamaterjali kostja valdusesse jäämine on tõenäoline, kuna ka lepingu kohaselt oli
kokku lepitud kostjale 60 tm küttepuude jätmine. 44,163 tm ulatuses võis olla sellist puitu, mis
ei sobinud realiseerimiseks või mille realiseerimist kostja ei soovinud. Arvestades hageja
tunnistusi politseile 20. septembri 2013 ülekuulamisel ja kostja pahauskset käitumist, siis on
hageja järjekindlad väited usaldusväärsemad. Hageja on kinnitanud, et ladustatud puidust oli
minema viidud üle 140 tm ja alles jäetud ca 20 tm. Hageja juhatuse liikme tunnistused haakuvad
tõenditega metsamaterjali realiseerimise kohta, erinedes ainult 10–20 tm osas. Andmed on
kooskõlas ka hagi p-s 2.2.9 esitatud asjaoludega. Samuti haakuvad metsa raiekogustega
tunnistajate ütlused. Seega jäi hagejal raiumata metsamaterjali 31,09 tm ulatuses (300 –
268,91). Hageja lähtub hagiavalduse p 2.2.10 andmetest, et raiumata materjalist moodustas
1/3 palk hinnaga 40 eurot/tm ja ülejäänu paberipuu hinnaga 20 eurot/tm. 31,09 tm-st 1/3 on
10,26 tm, mille väärtuseks on 410,40 eurot, 20,83 tm paberipuu väärtus on 416,60 eurot, kokku
827 eurot. Hageja aktsepteerib kohtu loogikat otsuse p-s 23, kuna hageja sai 1320 euro eest
tõepoolest vastusoorituse 61,914 tm männipalgi näol. Ka on õige kohtu arutelu, et 1320 eurot
on tasu 240 tm raieõiguse eest, sest 60 tm metsa pidi jääma kostjale.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele
osaliselt. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele osaliselt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud
kahju suuruse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel
ise teha asjas uue otsuse, millega mõistab kostjat hageja kasuks välja kahjuna 4462,03 eurot
ning muudab vastavalt menetluskulude jaotust poolte vahel ja kostjalt väljamõistetava
menetluskulu suurust. Ülejäänud osas on maakohtu otsus põhjendatud ning tühistamisele ei
kuulu.
Kostja on maakohtu otsust vaidlustanud osas milles hagi rahuldati. Osas, milles maakohus jättis
hagi rahuldamata, maakohtu otsust vaidlustatud ei ole. Samuti ei ole maakohtu otsust
vaidlustatud kolmanda isiku menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus
piirdub maakohtu otsuse läbivaatamisel apellatsioonkaebuse ulatusega.
8.Maakohtu otsus on põhjendatud osas, milles maakohus luges raieõiguse müügilepingu
kehtivaks ja kostja seisukohad lepingu tühisuse osas põhjendamatuks (maakohtu otsuse p 18).
Samuti on maakohtu otsus põhjendatud osas, milles maakohus tuvastas, et kostja on
pooltevahelist raieõiguse müügilepingut rikkunud ja peab rikkumisega tekitatud kahju
hüvitama (maakohtu otsuse p 20-22). Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu
põhjendustega ja ei pea vajalikuks kõiki põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel korrata.
Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et ta on lepingu 4.septembri 2013 kirjaga tühistanud.
Kirjast (I kd lk 21-22) kostja tahet leping tühistada ei nähtu. Kirjas viitab kostja lepingu
tühisusele ning soovib saada K. Kõivult andmeid ja tõendeid raiutud metsa koguste ning saadud
tulu kohta.
9. Asjas pole ka täidetud TSÜS § 86 sätestatud eeldused, mis võimaldaksid pidada tehingut
heade kommetega vastuolus olevaks. Isegi kui pidada kostjat raieõiguse müügi lepingute
sõlmimise osas kogenematuks (millist asjaolu ei ole aga kostja tõendanud), ei ole käesoleval
juhul täidetud tehingu tühisuse tuvastamiseks kohustuslik eeldus (TsÜS § 86 lg 2 p-d 1 ja 2)-
et pooltele lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt
tasakaalust väljas või et tehing oleks tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.
Kostja võõrandas kuni 300 tm puidu raieõiguse ja pidi saama vastutasuks 1320 eurot rahas ning
60 tm küttepuid. Tegelikkuses jäi 300 tm-st lepingus kokkulepitud puidukogusest tähtajaks ca
31 tm raiumata. Kostja ei ole kogu menetluse kestel kordagi avaldanud, millisel juhul oleksid
poolte kohustused olnud tasakaalus. Kostja on viidanud üksnes asjaolule, et hageja ei ole talle
tasunud raieõiguse võõrandamise eest turuhinda, jättes avaldamata, millist hinda ta turuhinnaks
peab. Seetõttu puudub kohtul ka võimalus hinnata, kui suures ulatuses lepingujärgne hind
turuhinnast erineb. Hageja on vastuses apellatsioonkaebusele põhjendatult viidanud Riigikohtu
seisukohtadele, mille kohaselt ei saa hea usu põhimõtte vastaseks lugeda ostuhinna väidetavat
mittevastavust müügilepingu järgi üleantava asja harilikule väärtusele (RK 3-2-1-24-04, 3-2-1-
140-07).
10. Kostja heidab ka ette, et asjas esitatud tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada hageja poolt
ülestöötatud puidu kogust. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited selles, et hageja on kinnistult
vedanud välja suuremas koguses puitu, kui kostja on maakohtu menetluses avaldanud, ei ole
tõendatud. Asjas on dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et raiutud metsamaterjalist
võõrandas hageja AS-le Lemeks Jõgeva 61,94 tm männipalki ja hageja võõrandas ise Metsä
Forest Eesti AS-le 162,827 tm erinevat sortimenti metsamaterjali, st kokku 224,767 tm.
Maakohus on tuvastanud hageja teostatud raie ulatuseks 268, 91 tm, arvestades seejuures hageja
väidetega, et osa raiutud materjalist jäi metsa laoplatsile. Kostja ise avaldab
apellatsioonkaebuses, et hageja pidi jätma kostjale 60 tm puitu, kuid tegelikult sai kostja vaid
20-30 tm korralikku puitu. Samuti ei vaidle kostja vastu hageja väitele, et osa lepingus
kokkulepitud puidu kogusest (300 tm) jäi üles töötamata. Kostja seisukohtadest saab järeldada,
et kuigi raie toimus kostja kinnistul, ei ole kostja tema kinnistule jäänud puidu kogust kindlaks
teinud. Seda vaatamata asjaolule, et just kostja oli see, kes hageja teadmata võõrandas osa
laoplatsile jäänud puitu (162, 827 tm) Metsä Forest Eesti AS-le. Kostjal olid olemas kõik
võimalused laoplatsile jäänud puidu koguse väljaselgitamiseks. Hageja on menetluse algusest
peale avaldanud, et tema arvestuste kohaselt oli raiutud puitu 268,91 tm (hagiavalduse lk 4) ja
arvestades realiseerimist pidi jääma laoplatsile maha 30-40 tm puitu. Samasisulisi ütlusi on
hageja seaduslik esindaja K. Kõiv avaldanud ka politseile kannatanuna ülekuulamisel (I kd lk
40-42). Kannatanu ülekuulamise protokoll on käesolevas asjas käsitletav dokumentaalse
tõendina. Kostja ei ole muud laoplastile mahajäänud puidu kogust kui hageja väidetu,
tõendanud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu poolt tuvastatuga, et hageja teostas
raiet 268, 91 tm ulatuses. Vastavalt lepingule pidi raiutud puidust jääma kostjale 60 tm
küttepuudeks.
11. Lepingu kohaselt oli hagejal kohustus leping täita, sh raiutud metsamaterjal välja vedada,
30. augustiks 2013. Maakohus on otsuse p-s 20 tuvastanud, et kostja tegi hagejale selles osas
alates 30. augustist 2013 (st ka lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul) takistusi. Kostja ei ole
maakohtu poolt tuvastatut vaidlustanud, samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et hageja
poolt metsa väljaveoks tellitud sõiduk tegi 31. augustil 2017 seetõttu tühisõidu. Seega on asjas
tuvastatud, et kostja on lepingut rikkunud, hageja poolt lepingu täitmist takistanud, samuti ise
võõrandanud hagejale võõrandatud raieõiguse tulemusena saadud metsamaterjali kui
vallasasja. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hagejal puudus lepingu väidetava segasuse
tõttu alus raiutud puit ära vedada.
Lepingu täitmise võimatuse tõttu on hagejal õigus nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju
hüvitamist VÕS § 115 lg 3 alusel. Kostja ei ole tõendanud, et kohustuse rikkumine oli
vabandatav.
12. Apellatsioonkaebust tuleb mõista nii, et kostja on vaidlustanud kogu temalt väljamõistetud
kahju. Otsesõnu ei ole kostja nõustunud maakohtu otsuse p-s 23 esitatud saamata jäänud tulu
arvestusega.
Ringkonnakohus leiab, et kostjalt väljamõistetud kahju suuruse osas on apellatsioonkaebus
osaliselt põhjendatud.
VÕS § 128 lg 1 ja 2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline, mis liigitub otseseks
varaliseks kahjuks ja saamata jäänud tuluks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu
kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu,
tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja on
esitanud nõude nii otsese varalise kahju kui ka saamata jäänud tulu saamiseks.
TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ja teha otsust nõude kohta, mida
ei ole esitatud.
Hageja on esitanud kahjunõude kolmes osas, nõudes otsese varalise kahjuna 5255,58 eurot,
saamata jäänud tuluna 2140 eurot ja leppetrahvina 100 eurot. Maakohus rahuldas hagi osaliselt,
mõistes kostjalt välja otsese varalise kahjuna 3301,48 eurot (sh veoauto tühisõidukulu 355,20
eurot, raieõiguse võõrandamise tasu 979,47 eurot, 146,996 tm puidu raiekulu 1966,81 eurot
(arvestusega 13,38 eurot tm eest)), saamata jäänud tuluna 3154,61 eurot ja leppetrahvina 100
eurot, vähendades samas kahjuhüvist VÕS § 161 lg 2 alusel leppetrahvi summa ulatuses.
Seega on maakohus rahuldanud hageja nõude saamata jäänud tulu osas suuremas ulatuses, kui
on hageja nõue selles osas, mistõttu tuleb maakohtu otsus saamata jäänud tulu väljamõistmise
osas tühistada ainuüksi seetõttu hageja nõuet 2140 eurot ületavas osas.
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult pidanud hageja poolt lepingu
täitmiseks kostjale tasutud raieõiguse võõrandamise tasu 979,47 eurot hagejale tekitatud
kahjuks. Kuna leping on kehtiv ning kumbki pooltest ei ole lepingust taganenud ega seda
kehtivalt tühistanud, siis kuulub leping täitmisele, selle võimatuse korral kuulub lepingu
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamisele (VÕS § 101 lg 1 p 1, 3; § 108 lg 2 p 1; § 115).
Olukorras, kus hagejal on jätkuvalt lepingu täitmiseks huvi, ei saa ta nõuda enda poolt lepingu
täitmiseks makstu tagastamist, vaid ta saab just seetõttu, et ta on lepingut ise täitnud, nõuda ka
vastaspoolelt lepingu täitmist või selle võimatuse korral kahju hüvitamist, sh saamata jäänud
tulu. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada kostjalt varalise kahjuna 979,47 euro
väljamõistmise osas. Ülejäänud osas (2322,01 eurot) on maakohus kostjalt hagejale lepingu
rikkumisega tekitatud varalise kahju põhjendatult välja mõistnud. Asjas on tõendatud nii
veoauto tühisõit kui ka asjaolu, et kostja võõrandas ise 162,827 tm hageja raiutud puidust,
mistõttu hageja ei saanud seda puitu enda valdusesse. Küll aga kandis hageja puidu raiumisega
seoses kulusid. Maakohus on põhjendatult arvestanud kahju suuruse hindamisel ka asjaoluga,
et arvestades kostja lepingust tuleneva õigusega saada 60 tm ulatuses küttepuid, tuleb raiekulu
arvestada mitte 162, 827 tm vaid 146, 996 tm osas (maakohtu otsuse p 21). Kostja ei ole
apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus hindas keskmist
raiekulu maksumust (maakohtu otsuse p 23). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga,
et põhjendatud raiekuluks tuleb lugeda 13,38 eurot /tm.
14. Hageja väidab, et lootis lepingu alusel raiutud puidu realiseerida kokku 10928,54 euro
väärtuses (ilma km-ta). Hageja on oma arvutustes liitnud 61,914 tm realiseerimisest AS-le
Lemeks Jõgeva saadud 3532,94 eurot, kostja poolt 162,887 tm realiseerimisest saadud 6568,6
eurot ja raiumata jäänud metsamaterjali (300-268,91 = 31,09 tm) realiseerimisest võimaliku
saadaoleva 827 eurot.
Maakohus on otsuse p-s 21 välistanud hageja nõudeõiguse raiumata jäänud 31,09 tm puidu
realiseerimise eest ning hageja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud. Maakohus ei
ole saamata jäänud tulu arvestades selle puidu kogusega ka arvestanud. Maakohus on
põhjendatult asunud seisukohale, et kuna kostjal oli lepingu järgi õigus saada 60 tm puid
küttepuudena, tuleb kostja lugeda lepingut rikkunuks 146, 996 tm puitmaterjali omandi hagejale
ülemineku mittevõimaldamises.
Maakohus on saamata jäänud tulu välja arvestamisel (otsuse p 24) leidnud, et hageja saamata
jäänud tulu moodustab 146,996 tm puitmaterjali realiseerimisest saadav kasu, millest on maha
arvestatud selle kasu saamiseks tehtud kulutused. Kostja võõrandas materjali keskmise hinnaga
40, 34 eurot/tm ja hageja eeldatav kasu sellelt koguselt oleks olnud 5929,82 eurot. Maakohus
on seejärel põhjendatult lahutanud selle tulu saamiseks tehtud kulutused (ülestöötamiskulu
1966,73 eurot ja proportsionaalse osa hageja poolt lepingu alusel kostjale makstud raieõiguse
omandamise tasust 808,48 eurot) ning arvestanud sellisel viisil saamata jäänud tulu suuruseks
3154,61 eurot. Kuna selliselt arvestatud saamata jäänud tulu ületab hageja poolt nõutava, saab
kostjalt välja mõista saamata jäänud tuluna hageja kasuks üksnes 2140 eurot.
Leppetrahvi nõude osas ei ole kostja apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid maakohtu
otsusele esitanud.
Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju katteks 2322,01 eurot + 2140
eurot + 100 eurot – 100 eurot = 4462,01 eurot. VÕS §-dest 139 või 140 tulenevaid aluseid
kahjuhüvise vähendamiseks ei ole asjas tuvastatud.
15. Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb muuta ka maakohtu määratud
menetluskulude jaotust ja väljamõistetud menetluskulude suurust. Hageja nõude suurus oli
7495,60 eurot, millest kohus rahuldab 4462,03 eurot ehk 59,5%. Seetõttu tuleb hageja
menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 59,5 % jätta kostja kanda ja kostja menetluskuludest
40,5 % hageja kanda.
16. Maakohus luges hageja põhjendatud menetluskulu suuruseks maakohtus 1661,33 eurot ja
kostja põhjendatud menetluskulu suuruseks 1440 eurot. Pooled ei ole maakohtu otsust
nimetatud osas vaidlustanud.
Ringkonnakohtu
menetluses
on
hageja
menetluskulu
eurot
(ilma
km-ta)
apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest. Hageja on kulutanud õigusabile 6 h 35 min
arvestusega 1h/70 eurot. Kostja menetluskulu suurus on 1170 eurot, sh riigilõiv
apellatsioonkaebuselt 450 eurot (kostja menetluskulude nimekirjas on riigilõivu suuruseks
ekslikult märgitud 400 eurot) ja kulutused õigusabile 5 h ulatuses, kokku summas 720 eurot
(koos km-ga) arvestusega 1h/120 eurot (lisandub km).
Ringkonnakohtu hinnangul on poolte kulutused õigusabile ringkonnakohtus samas
suurusjärgus ja TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ning vajalikud.
Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus on kokku 1661,33 + 400 = 2061,33 eurot,
millest tuleb vastavalt menetluskulude jaotisele jätta kostja kanda 1226,5 eurot.
Kostja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus on kokku 1440 + 1170 = 2610 eurot, millest
tuleb vastavalt menetluskulude jaotisele jätta hageja kanda 1057,05 eurot.
Kohus saab teha vastaspoolele tasumisele kuuluva menetluskulu osas tasaarvestuse ning selle
tulemusena peab kostja tasuma hagejale menetluskuluna 169, 45 eurot (1226, 5- 1057, 05).
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/
Kersti Kerstna-Vaks