1-09-5712/41-09-5712/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-09-5712 (kohtueelses menetluses nr 08260102808) riik V.G versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav V.G

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xx-x xxxxxxxxx ; ilma kindla töökohata; ei oma kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 121; § 263 p 1 järgi Kaitsja advokaat Anu Rannaveski

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku

Otsustused süüs ja karistamises

karistusseadustiku karistusena vangistus 3 (kolm) kuud ning tunnistada V.G süüdi KarS § 263 p 1 järgi

ja mõista talle karistusena vangistus 8 (kaheksa) kuud; KarS § 64 alusel mõistetud üksik-

karistustest kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista V.G-le

liitkaristus vangistusena 8 (kaheksa) kuud; KarS § 68 alusel arvestada eelvangistuse aeg

06.12.2008 s.o 1 päev karistuse tähtaja hulka ja lugeda V.G lõplikuks karistuseks vangistus 7 (seitse) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus 7 kuud 29 päeva jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata V.G-le katseaeg 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ning mõistetud vangistust pöörata täitmisele, kui

V.G ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata V.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks

elukohaks xxxxxxxx xx-x xxxxxxxx ; tühistada V.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „V.G, 1-09-5712, sundraha“, „V.G , 1-09-5712, kriminaalmenetluse kulud“); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on V.G-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 vangistus 3 kuud; KarS § 263 p 1 järgi vangistus 8

kuud; KarS § 64 liitkaristus vangistusena 8 kuud; KarS § 68 alusel lõplikuks karistus vangistus 7 kuud 29 päeva; KarS § 74 lg 1 alusel katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust pöörata

täitmisele, kui V.G ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata V.G-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx xx-x xxxxxxxxx .

V.G-le esitatud süüdistused

V.G on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 31. mail 2008 õhtusel ajal kella

22- 23 paiku Viljandi linnas Lossi ja Tartu tänavate ristmikul kino ees asuvas pargis kõnetas Jakobsoni kuju juures pingil koos Kristi P.ga istunud Gunnar K.d ja küsis temalt suitsu, Gunnar K. vastas, et tal ei ole suitsu ning V.G jätkas vestlust küsides, kas Gunnar K. on sama muusikastiili austaja kui Martin Kruuse, jaatava vastuse peale tõukas V.G Gunnar K.d , seejärel lõi püsti tõusnud Gunnar K. korduvalt rusikaga näkku põhjustades kannatanule valu ja näole verevalumeid ning marrastusi ja lõpetas ründe alles siis, kui Gunnar K. teda kaasas olnud taskunoaga enda kaitseks haavas.

- 18. septembril 2008 päevasel ajal vahetunnis austamata koolikorda ja rikkudes kaasõpilaste rahu ja turvatunnet Viljandi maakonnas Viiratsi vallas Vana- Võidu külas Viljandi Ühendatud

Kutsekeskkooli koridoris lõi alaealisele Mario K.ile rusikaga näkku, mille tagajärjel lõi kannatanu pea valusasti vastu rauast kappi ära.

3

V.G teod on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra rikkumisena, kui see on toime pandud vägivallaga.

V.G on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 06.12.2008 kella 03:00 paiku

Tallinnas Vana- Posti 8 asuvas ööklubis Hollywood lõi Rainis S.i ühe korra rusikaga näo

piirkonda ja mõne aja möödudes lõi ööklubi juures väljas taas Rainis S.ile rusikaga näo piirkonda põhjustades kannatanule valu ja parema silmaümbruse verevalumi

V.G tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi teise inimese löömisena.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning V.G tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 121; § 263 p 1 järgi.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

KarS § 263 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid V.G karistamise

kokkuleppemenetluses. V.G karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni.

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni.

Süüdistatava V.G kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 147.50 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu- määradega.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 30 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb V.G-lt välja mõista kriminaalmenetluse

kuludena sundraha 6525 krooni, riigi õigusabi tasu 1138.70 (991.20 + 147.50) ja muu kriminaalmenetluse kulu 30 krooni riigi kasuks.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

Kriminaalasja juures olevad asitõendid videosalvestis CD-R plaadil jätta toimiku juurde ja taskunuga tuleb tagastada kannatanule Gunnar K. le;

V.G on kahtlustatavana kinni peetud 06.12.2008, seega on V.G viibinud eel- vangistuses 1 päev. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik