2-16-114527/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-114527

Tsiviilasi

XxxxOÜ hagi Xxxxvastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 3 530,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx),

lepinguline

esindaja

Darja

xxxx

(e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja

Xxxx(isikukood

xxxx,

elukoht

xxxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo (e-

post kaimo.rappo@mercatoria.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungitel 09.01.2017 ja 27.01.2017, edasi

poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja Xxxx OÜ kanda.

3. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on Xxxx(edaspidi kostja) esitanud portaalis xxxxaadressil xxxx

laenutaotluse. Hageja kinnitas kostja laenutaotluse. Kinnitatud laenutaotluse kohaselt oli

kostja maksimaalne laenusumma 10 000,00 eurot. Kostja tegi enda kontole väljamakse

summas 9 700,00 eurot, kuna tasus laenusummast hageja teenustasud.

Tagastada tuli tal ikkagi kogusumma 10 000,00 eurot. Kostja on tasunud võlgnevuse katteks

kokku summa 7 181,90 eurot ning sellest tulenevalt on kostja põhivõlgnevus hageja ees

summas 2 818,10 eurot.

2. Laenutaotluse punkti 1.4 ja 8.1 kohaselt makstakse intressi protsendina tagastamata

laenusummalt alates päevast, mil laenusumma kanti laenuvõtja portaali kontole kuni

laenusumma täieliku tagastamiseni määraga 24,00% aastas. Kostja kohustus laenusumma ja

intressi tagastama laenutaotluse punkti 1.7 kohaselt alates 25.06.2013 igakuiselt 36. kuu

jooksul. Kostja ei ole laenusummat ega intressi vastavalt laenutaotluses kokkulepitule

tagastanud. Kostja intressivõlgnevus hageja ees on summas 243,06 eurot. Tulenevalt

laenutaotluse punktist 1.9 ja üldtingimuste punktist 8.2 kohustub kostja tasuma laenusumma,

s.h iga üksiku osamakse tagasimaksmise tähtaja ületamisel maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast lisaks intressile viivist 0,2% kalendripäevas tasumata põhisummalt iga

tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja ütles kostjaga sõlmitud laenulepingu üles

27.07.2015 võlgnevuse tõttu.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus summas 2 818,10 eurot,

intress summas 243,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 243,03 eurot.

Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised alates 24.08.2016 kuni

põhinõude summas 2 818,10 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja

kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 325,00 eurot ja hageja õigusabikulud

summas 800,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja kostjalt välja mõista

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Vastuseks kostja vastuväidetele esitas hageja 27.09.2016 koos esitatud seisukohaga Xxxx

AS (kehtetu ärinimi Xxxx OÜ) ja XxxxOÜ vahel sõlmitud kinnituse, mille kohaselt Xxxx

AS, mida esindab juhatuse liige Xxxxkinnitab, et kõik õigused ja kohustused, mis tulenevad

Xxxx AS-i poolt sõlmitud lepingutest, mis on seotud võlamenetluse ja võlgade

sissenõudmisega, antakse alates 01.04.2016 üle XxxxOÜ-le, mida esindab juhatuse liige

Xxxx. Seega on hagejal kõik õigused, mis tulenevad Xxxx AS ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingust.

5. Kostja identifitseeris ennast pangakonto lingi kaudu. Pakkumus laenulepingu sõlmimiseks

on esitatud kostja poolt portaalis xxxx (IP-aadressilt 194.126.116.118). Hageja on kinnitanud

kostja laenutaotluse ning väljastanud kostjale laenusumma 10 000 eurot. Kostja on

laenusummast tasunud lepingutasu 290,00 eurot, analüüsitasu 6,00 eurot ja pangaülekande

teenustasu 0,38 eurot. Kostja kandis oma isiklikule pangakontole 9 700,00 eurot. Kontole jäi

ettemaksuks 3,62 eurot. Eeltoodust tulenevalt kostja on hagejaga laenulepingu sõlminud ja

laenusumma oma kontole saanud.

6. 06.03.2017 esitatud lõplikes seisukohtades leiab hageja, et hageja on esitanud kõik

vajalikud dokumendid selle kohta, et kostja ja Xxxx AS vahel oli 13.05.2013 tekkinud

laenusuhe. Xxxx AS-iga sõlmitud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste hagejale

üleandmise ajaks oli kostja tekkinud laenuandja ees võlgnevus. Seega hõlmab 01.04.2016

kinnitus ka kostja ja Xxxx AS vahelist laenulepingut, millega seotud võlamenetluse ja

võlgade sissenõudmisega seonduvad nõuded on loovutatud hagejale.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

7. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hagejal puudub nõue ja kostja leiab, et

teoreetiliselt saaks õigussuhe eksisteerida vaid kostja ja OÜ Xxxx (eelmise ärinimega OÜ

Xxxx) vahel. Hagejaks on aga XxxxOÜ, kellel ei ole kostjaga mingit õigussuhet. Hagi juurde

on küll lisatud pakkumus laenulepingu sõlmimiseks, kuid kusagilt ei nähtu see, et selle

pakkumuse oleks just kostja esitanud. Isegi kui eeldada, et kostja selle pakkumuse tõepoolest

esitas, ei ole pakkumus iseenesest käsitletav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 mõttes.

Hagile lisatud pakkumus on ühepoolne ning kusagilt ei nähtu, et hageja oleks kostja

pakkumuse aktsepteerinud. Pakkumus ise laenukohustust ei tekita. Kostjale on arusaamatu

hageja väide, et kostja tegi enda kontole väljamakse summas 9 700 eurot. Kui pakkumuses oli

laenusumma 10 000, siis loogiliselt võttes peaks laenusumma olema samuti 9 700 eurot, mitte

10 000 eurot.

8. Alusetu on ka hageja intressi ja viivise nõue, kuivõrd hagist ei nähtu lepingu olemasolu

hageja ja kostja vahel, mis ainsana annaks intressinõudeks õiguse. Riigikohtu lahendi nr 3-2-

1-25-16 alusel tuleb hageja viivisenõuet pidada tühiseks, kuivõrd see ületab seadusest

tulenevat viivise määra enam kui kolm korda. Hageja väidete kohaselt on oli lepingujärgseks

viivise määraks 0,2% päevas, mis teeb terve aasta viivise määraks 73%. Kuivõrd seadusjärgne

viivis on ca 9 % aastas, on lepingujärgne viivisemäär enam kui kolm korda suurem.

9. Kostja leiab kohtule 20.03.2017 esitatud seisukohas, et tema ei ole allkirjastanud hageja

13.05.2013 laenulepingut. Hageja poolt raha ülekandmine ja kostja poolt põhimaksete

tagastamine ei tähenda, et poolte vahel oleks kokku lepitud konkreetses laenulepingu

tingimustes. Hageja poolt esitatud laenuleping, isegi kui eeldada, et digitaalne allkirjastamine

ei ole nõutav, ei kinnita, et sõlmiti laenuleping just nendel tingimustel. Lepingu punkt 2.1

märgib, et laenutaotlus on siduv vaid kaks päeva, kuid kostjale kanti raha üle 17.05.2013 ja

väiksemas summas, kui oli laenutaotluses märgitu. Hageja esitatud laenutingimuste järgi aga

sai neid tingimusi lugeda siduvaks vaid kahe päeva jooksul, seega ei saa esitatud tingimused

olla siduvad. Hageja ei ole käsitlenud kuidas toimus lepingu ülesütlemine ning millistele

lepingu punktidele tuginedes leping üles öeldi. Kostja on teinud tagasimakseid 11 700 euro

osas, raha laekus talle 9 700 eurot.

10. Kostja leiab 13.04.2017 kohtule esitatud seisukohas, et kostja on läbivalt väitnud, et

poolte vahel puudub kehtivas korras sõlmitud tarbijakrediidileping. Kostja ei eita, et tema

kontole on raha laekunud ja ta on teinud tagasimakseid. Vaidlus on selles, et kuna pooled ei

ole kokku leppinud tarbijakrediidilepinguga intressides ja muudes tingimustes, siis on hageja

nõude alusetud – puudub leping, mille alusel nõuet esitada. Kostja osundab, et käsitleb vaid

tinglikult hagejat hagejana, kuna kostja arvates ei ole hageja mingit nõuet omandanud, kuigi

kohus on korduvalt nõude omandamist esitatud dokumentide alusel võimalikuks pidanud,

mööndes samas, et nõue, mida loovutati võib olla üldse alusetu rikastumise nõue.

11. Kostja pangakonto väljavõttelt perioodi 01.05.2013 - 22.10.2015 kohta nähtub, et

XxxxAS kontolt on tehtud kostjale ülekanne 9 700 eurot ja kostja on teinud tagasimakseid

summas 11 398 eurot. Seega võlgneb nn hageja kostjale 1 698 eurot. Kostja ei ole

allkirjastanud hagejaga 13.05.2013 laenulepingut. Hageja poolt raha ülekandmine ja kostja

poolt põhiosamaksete tagastamine ei tähenda, et poolte vahel oleks kokku lepitud

konkreetsetes laenulepingu tingimustes. Hageja poolt esitatud laenuleping, isegi kui eeldada,

et digitaalne allkirjastamine ei ole nõutav, ei kinnita, et sõlmiti laenuleping just nendel

tingimustel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

12. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et

hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes

hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

14. Kohus tuvastas 20.02.2017 määrusega, et Xxxx ja Xxxx on Xxxx AS poolt sõlmitud

lepingutest tulenevad nõuded alates 01.04.2016 üle andnud Xxxx OÜ-le ning on nõude

loovutamist digitaalallkirjadega kinnitanud 25.01.2017. Heakskiidu andmise korral

käsitletakse tehingut selliselt nagu see oleks juba algusest peale, so 01.04.2016 kehtiv olnud.

Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et nõude loovutamine toimus 01.04.2016. Samuti jääb

kohus nimetatud määruses väljendatud enda seisukoha juurde, et 01.04.2016 kinnituse sisuks

on Xxxx AS sõlmitud kõikide lepingute, mille täitmise suhtes on alustatud võlamenetlust ja

toimub võlgade sissenõudmine, üleandmine hagejale. 01.04.2016 kinnitus hõlmab ka kostja

ja Xxxx AS vahelist laenulepingut, millega seotud võlamenetluse ja võlgade sissenõudmisega

seonduvad nõuded on loovutatud hagejale.

15. Kostja leiab, et poolte vahel puudub kehtivas korras sõlmitud tarbijakrediidileping. Kostja

ei eita raha laekumist enda kontole. Kostja ei ole allkirjastanud hagejaga 13.05.2013

laenulepingut. Samuti on kostja esitanud vastuväite, et hageja poolt raha ülekandmine ja

kostja poolt põhiosamaksete tagastamine ei tähenda seda, et poolte vahel oleks kokku lepitud

konkreetsetes laenulepingu tingimustes.

16. Eeltoodust tulenevalt tuleb esmalt tuvastada, kas Xxxx OÜ ja kostja vahel on sõlmitud

laenuleping. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud asjaolu, et kostja on 16.05.2013 esitanud

Xxxx OÜ portaalis xxxx (edaspidi ka xxxx) 10 000 euro väljastamiseks laenutaotluse IP-

aadressilt 194.126.116.118 (tl 28-42). Laenutaotlus rahuldati ning kostja kontole kanti

17.05.2013 9 700 eurot (tl 68). Seega on tõendamist leidnud, et lepingupooled, so Xxxx OÜ

ja kostja, sõlmisid tarbijakrediidilepingu VÕS § 402 tähenduses 9 700 euro saamiseks. VÕS

§ 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

17. Kohus märgib, et kuivõrd tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on

seadusandja kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija

piisav teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat

tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete

tagajärgede eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408).

18. Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat enne lepingu sõlmimist teavitatud

tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi kostjapoolne tahteavaldus, mis on

suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS

§ 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõiki VÕS §

4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmeid, eeskätt krediidiandja nimi ja aadress

(laenutaotlusest nähtuvalt on laenuandjaks ehk investoriks xxxx kasutaja, kes on oksjoni

võitja või üks võitjatest), kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma ning krediidi kulukuse määr aasta kohta.

19. VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna vaidlust ei ole

selles, et kostja on saanud laenu kätte, so 9 700 eurot, siis on vaidlusalune leping kehtiv

(VÕS § 408 lg 2). Kohus leiab, et kostja ja Xxxx OÜ portaalis xxxx vahel sõlmitud leping

sõlmiti 9 700 euro suuruse laenu saamiseks. Lepingus ei ole kirjas, et kostjal oli kohustus

tasuda laenusummast laenuandja teenustasud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostjal oli

kohustus tasuda lepingutasu summas 300 eurot.

20. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja on tasunud võlgnevuse katteks 7 181,90

eurot ning kostja põhivõlgnevus on 2 818,10 eurot. Kostja märkis 09.01.2017 toimunud

kohtuistungil, et kuna kirjalikku kokkulepet intressi ja viiviste osas ei olnud, siis on kostja

maksnud tagasi rohkem raha. Kohus selgitas kostjale 30.03.2017 menetluse uuendamise

määrusega, et kostjal tuleb kohtule selgitada, millise summa on kostja laenu katteks

tagastanud ning kostjal tuleb esitada selle kohta kohtule tõendid. Kostja märkis 13.04.2017

esitatud seisukohas, et kostjale tehti ülekanne summas 9 700 eurot, kostja on teinud

tagasimakseid summas 11 398 eurot ning seega võlgneb hageja kostjale 1 698 eurot. Kohus

leiab, et kostja poolt kohtule esitatud pangakonto väljavõttega perioodil 01.05.2013 kuni

22.10.2015 on tõendamist leidnud, et kostja on teinud tagasimakseid portaalis xxxx XxxxAS

arveldusarvele summas 11 398,64 eurot. Kohus Hageja ei ole tõendanud, et lepingu

sõlmimisel lepiti kokku lepingutasu summas ja selle suuruses.

21. Samas tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi lugeda kostja osas krediidi kulukuse määra ning kõigi

tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete

kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär. Eeltoodust tuleneb, et hagejal on õigus saada intressi alates 17.05.2013 kuni

26.06.2015 summas 55,13 eurot (vt arvutuskäik www.viivisekalkulaator.ee). Kostja poolt

kohtule esitatud konto väljavõtte kohaselt oli laenu tagastamise tähtajaks, so 26.06.2015,

kostja poolt tasutud 9 670,30 eurot. Hagejal on õigus alates 27.06.2015 arvestada viivist VÕS

§ 113 sätestatud määras summalt 29,70 eurot. Viivisevõlg on perioodil 27.06.2015 kuni

02.09.2015 summas 0,45 eurot. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt tasus kostja

XxxxAS-ile 27.07.2015 400,94 eurot juuni makse, 27.07.2015 juuli makse 402,05 eurot juuli

makse, 27.07.2017 viivisevõlg ja tasumata arved perioodi 26.05.-27.07.2015 eest summas

115,64 eurot ning 02.09.2015 augusti makse + viiviste katteks perioodi 26.08.-02.09.2015

eest (tl 126 pöördel).

22. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevuse 9 700 eurot, intressid 55,00 eurot ja viivised

0,45 eurot, kokku 9 755,45 laenuandjale OÜ Xxxx portaalis xxxxaadressil xxxx tasunud.

Sellest tulenevalt ei olnud Xxxx AS-il (endise nimega Xxxx OÜ) 01.04.2016 lepingust

tulenevat võlanõuet kostja vastu mida hagejale loovutada.

MENETLUSKULUD

23. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagimenetluse kulud jätta hageja kanda.

24. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik