1-10-15779/386 · 1-10-15779/386 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-10-15779

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-15779 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid U.Z-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu U.Z, isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx vabanemisjärgne

Karistuse kandmise algus 23.06.2010 23.06.2017 ja lõpp

RESOLUTSIOON

KarS § 871

lg 1,2 ja 3 alusel kohaldada U.Z suhtes ’i karistusjärgset käitumiskontrolli tähtajaga 1 (üks) aasta.

Määrata U.Z selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. esinduse

Kohustada U.Z karistusjärgse käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-

6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, t - öö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada U.Z karistusjärgse käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75

lg 2 p 2,4,

8 sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 Eesti

(kahe

) nädala jooksul peale vabanemist;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 18.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava U.Z-i suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

U.Z 16.12.2013 kohtuotsuse kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu kohaselt, millega

1

aastat ta tunnistati süüdi KarS § 13 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 vangistust. KarS § 68 alusel arvestati karistuse algust alates tema vahistamisest 23.06.2010.

U.Z on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Käesolevat karistust kannab isik tapmise eest. Kuritegu on toime pandud

sõltuvusprobleemide tõttu. Eelnevalt on isik toime pannud peamiselt varavastaseid kuritegusid. Läbivaks kuritegude sooritamise soodusteguriks on alkoholisõltuvus. Vangistuses

osales kinnipeetav sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Talle pakuti ka riigikeele õppimise võimalust, k 30.12.2015 ja alates 14.03.2016 töötas uid ta loobus sellest. Perioodil 01.07.- isik majandustöödel koristajana. Kinnipeetaval ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

U.Z on taotlenud elama asumist aadressile xxxx. Tegemist on xxxx poolt

pakutava majutusük , kus tähtajalise lepingu alusel saab susega. See on ajutine elamispind

maksimaalselt elada kokku kaksteist vanglast vabanenud isikut. Telefonivestlusest xxxx sotsiaaltöötaja R K selgus, et U.Z-ile on elamiskoht broneeritud. Kinnipeetav on

l xxxx xxxx omandan õpetanud keskkooli, seejärel ud turbiinidel töötaja ameti. Ta töötas kümme aastat , misjärel jäi tööst ilma alkoholiprobleemide tõttu. Rohkem töötanud xxxx isik

ei ole. Eesti keelt kinnipeetav ei valda, sest pole vaja olnud, kuna elas venekeelses

keskkonnas. oli isiku sissetulek juhuslikku laadi, peale Pärast tööst ilma jäämist

invaliidistumist hakkas ta saama pensioni. Toimetulekut mõjutavaks teguriks oli koholi al

kuritarvitamine. Vabanedes puudub U.Z kindel töökoht ning lähedaste

materiaalne toetus vabaduses toimetulemiseks. Rahvastikuregistri andmetel on U.Z-ile s on kehtiv kuni 19.11.2018. väljastatud elamisluba, mi

Kinnipeetava a xxxx on inus lähedane isik õde J K, kelle juures aeg-ajalt ulualust sai. ta

Kinnipeetav on vallaline, lapsi tal ei ole. Tema suhtlusringis puuduvad isikud, kes ei

3 kuritarvita alkoholi. Hoolimatu elustiil on tihedas seoses kinnipeetava parasiteeriva eluviisiga

- Isik on valmis oma suhtlusringis kohe ei mingeid jõupingutusi oma eluviisi muutmiseks. kaasa minema, kui keegi kutsub rgedele. Vangistuse jooksul ei ole toimunud , mõtlemata tagajä

ühtegi kokkus st ega telefonikõnet lähedastega. Puudub lähedaste moraalne toetus aami

vabaduses toimetulemiseks. Kinnipeetav ei pea võimalikuks vabaduses elu ilma alkoholita.

Alates 2000. aastast jõi iga päev kuni kinnipidamiseni 2010. aastal. ta Isik parandas pead

pohmeluse leevendamiseks igasuguste vedelikega, mis veidigi piiritust sisaldasid, isegi

odekolonn kõlbas. Alkoholijoobes on kinnipeetav toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Vestluses on isik arutama, ent tunnistab, et valmis sõltuvusainete kuritarvitamisega seonduvat varemalt ei ole mitte ealeski näinud alternatiivi oma eluviisile. Meditsiiniosakonna andmetel

on kinnipeetav alkoholi kuritarvitaja tal diagnoositud ei ole. Isikul on , kuid sõltuvust

amputeeritud mõni sõrm ja varbad. Liikumisel vajab abivahendi kasutamist. Enne ta

vangistust oli kinnipeetavale 0% protsent määratud töövõimetus 7 , praegu töövõimetuse

puudub, kuna seda isik ei ole pikendatud. Meditsiiniosakonna otsuse kohaselt võib töötada

vaid istuvas asendis. Kinnipeetava on kehvapoolne, aeg-

eneseväljendusoskus ajalt võib ta kõrvale kalduda tavapärasest vestlusstiilist. Probleemide lahendamise asemel on isik aastaid

vältinud isegi nende tunnistamist. Isik e igale las põhimõttel üks päev korraga. Peaaegu

küsimusele aliidsus ning ka sellekohane tõend. on vastuseks vabandus, et tal on inv

Kinnipeetav e . Ta i tunnista end süüdi inimese tapmises vähendab oma süüd ja kinnitab, et tema iminaalhooldusele ei ole kinnipeetavat kunagi m lõi vaid kaks korda käega. Kr ääratud. Ta ise arvab, et oleks suur abi sellest, kui keegi toetaks, kuna suhtlusringis selliseid ei ole

olnud, kes seadus kinnipeetav, et tema kuulekale eluviisile suunaks. Vestluses rõhutab

kriminaalkaristused on kustunud on isik . Ühiskonnas kehtivate reeglite osas pime, ei näe

mõtet piirata oma käitumist teiste heaolu nimel. Isik l

eiab, et talle on tehtud ülekohut. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on isikud, kellega ühise

alkoholijoomingu käigus tekivad lahkhelid. Oht seisneb füüsilises vägivallas. Uue kuriteo

toimepan kinnipeetava poolt vangla hinnangul emise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on

21%, vägivaldse panemise tõenäosus kuriteo toime sama aja jooksul on 32%. Arvestades

kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla

karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks U.Z

etnik karistusjärgsele käitumiskontrollile allutada, teeb kriminaalhooldusam ettepaneku määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 1 aasta. Käitumiskontroll

i ajaks on otstarbeka

s määrata U.Z-ile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik , et U.Z oma arvamuses märgib ähedaste kontaktandmed puuduvad, samuti puuduvad andmed tema suhtlusringkonna kohta vabaduses.

Rahvastikuregistris ei ole märgitud U.Z-i perekonnaseisu, suhete alla on

märgitud ema, kes on surnud. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust

võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. U.Z

ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega nõus. Kinnipeetav on taotlenud elama asumist aadressile xxxx. Tegemist on xxxx poolt pakutava majutu susega, sük kus saab elada kokku kaksteist vanglast vabanenud isikut ja kus igale kliendile eraldatakse

tuba suurusega umbes 12 m2

. Toad on lukustatavad. Lisaks on elanike kasutuses

ühiskasutatavad ruumid puhkeruum, köök ja pesuruum. Elanikega sõlmitakse tähtajaline -

majutusteenuse leping pikkusega 6 kuud, mida vajadusel pikendatakse kuni ühe aastani. Lepingu tingimuseks on sisekorraeeskirjade täitmine. Kohapeal teostatakse pistelist alkoholi

tarvitamise kontrolli. Narkootikumide tarvitamist kont U.Z-ile rollitakse koostöös politseiga.

on elamiskoht broneeritud. Vabanedes puudub U.Z kindel

töökoht, lähedaste materiaalne ning moraalne toetus vabaduses toimetulemiseks.

Karistusregistri andmete põhjal võib järeldada, et U.Z-i kuritegelik käitumine

4

on muutusteta alates 1979 aastast. Isik ei ole olnud varem kriminaalhooldusel. Juhul, kui

kohus peab otstarbekaks U.Z-i karistusjärgsele käitumiskontrollile allutada, teeb kriminaalhooldusame

kuseks tnik ettepaneku määrata talle karistusjärgse käitumiskontrolli pik 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata U.Z-ile KarS § 75 lg 2 p

2,4,7,8 sätestatud kohustused.

U.Z avaldas kohtuistungil, et ta ei ole nõus vabanema karistusjärgse käitumis on niigi järelevalve olemas. Ta on invaliid kontrolli alla. Ta hakkab elama xxxx, kus

ja tal on liikumine raskendatud. Ta on olnud vanglas 7 aastat ja tal pole ühtegi

distsiplinaarkaristust. Talle ei ole antud võimalust enne tähtaega vabanemiseks. Tal oleks pidanud olema hoopis istung enne tähtaega vabastamise kohta. Ta soovib enne tähtaega vabaneda kasvõi üks kuu varem. Lähedastest on tal õde ja õelapsed, kes elavad xxxx. Tal pole elukohta, kuidas ta siis hakkab käima registreerimas. Võib olla ta üldse sõidab siit ära. -

Abiprokurör Enn Pustak leidis kohtuistungil, et U.Z-i suhtes on võimalik

kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel

juhindutakse KrMS § 4261

. Vastavalt KrMS § 432 lg 3 lahendatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu ja prokuröri osavõtul. KarS § 87

1 lg 1 kohaselt

kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära

kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses –

U.Z on karistatud Viru

Maakohtu Narva kohtumaja 16.12.2013 otsusega KarS § 113 alusel vangistusega 7 aastat. Karistuse kandmise algus 23.06.2010 ; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega – KarS § 87 tulenevalt 1 lg 2 ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p 2 sätestatud eelnevat karistust, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisu tunnus on vägivalla kasutamine,

vähemalt kaheaastase vangistusega. Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusest nähtub, et U.Z tunnistati süüdi KarS § 113 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mille koosseisuliseks

tunnuseks on vägivald ja karistuseks mõisteti selle teo eest 7 aastat vangistust; 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Arhiveer

on korduvalt karistatud itud karistustest nähtub, et U.Z

vägivallakuritegude eest: 1979. aastal vägistamise eest 3 aastase vangistusega, 1997. aastal röövimise eest 6 aastase vangistusega. Vangla esitatud materjalidest nähtub, et U.Z

on varasemalt toime pannud korduvalt varavastaseid kurit oli egusid. Pärast tööst ilmajäämist

sissetulek juhuslikku laadi, peale invaliidistumist hakkas saama pensioni. Toimetulekut

mõjutavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vabanedes puudub U.Z

kindel töökoht ning lähedaste materiaalne toetus vabaduses toimetulemiseks. Tema suhtlusringis puuduvad isikud, kes ei kuritarvita alkoholi. Hoolimatu elustiil on tihedas seoses kinnipeetava parasiteeriva eluviisiga - ei mingeid jõupingutusi oma eluviisi muutmiseks. On

valmis oma suhtlusringis kaasa minema kohe, kui keegi kutsub endaga kaasa, mõtlemata

tagajärgedele. Vangistuse jooksul pole toimunud ühtegi kokkusaamist ega telefonikõnet

lähedastega. Puudub lähedaste moraalne toetus vabaduses toimetulemiseks. Vangla esitatud

materjalidest nähtub, et U.Z ei pea võimalikuks vabaduses elu ilma alkoholita.

Alates 2000. aastast jõi iga päev kuni kinnipidamiseni 2010. aasta

ta l. Parandas pead

pohmeluse leevendamiseks igasuguste vedelikega, mis veidigi piiritust sisaldasid, isegi

5

odekolonn kõlbas. Alkoholijoobes on toime pannud raske isikuvastase kuriteo.

Kriminaalhoolduse järelevalve alla ei ole kunagi määratud – ise arvab, et oleks suur abi

sellest, kui keegi toetaks, kuna suhtlusringis selliseid ei ole olnud, kes seaduskuulekale

eluviisile suunaks. Vangla hinnangul on U.Z-i puhul tegu kõrgohtliku isikuga

ühiskonnas. Ohustatud on isikud, kellega ühise alkoholijoomingu käigus tekivad lahkhelid.

Oht seisneb füüsilises vägivallas. Soodusteguriks on alkohol. Uue kuriteo toimepanemise

tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla karistusjärgse käitumiskontrolli rakendamist.

U.Z-i

allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa tema taasühiskonnastamisele. KarS § 87

1 lg 3 kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks

määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Prokurör teeb ettepaneku määr

ata U.Z-i

karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks üks aasta. Karistusjärgse

käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata U.Z-ile vangla poolt soovitatud lisakohustused.

KarS § 871

lg 1 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses;

2) teda on

enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja

3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida

võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud

tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase

vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

KarS § 871 lg 3 kohaselt määratakse karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks kaksteist kuud kuni kolm aastat.

KarS § 871

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada

käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ja tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu U.Z-i

U.Z Viru suhtes on põhjendatud. kannab käesoleval ajal

Maakohtu 16.12.2013 otsusega mõi ta tunnistati süüdi KarS § 113 stetud karistust, millega järgi ning mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Tegemist on tahtliku esimese raskusastme

isikuvastase kuriteoga tapmis

– ega, mis sisaldub karistusseadustiku 9. peatüki 1. jaos (eluvastased süüteod) on U.Z-i puhul täidetud KarS § 87 . Eeltoodust tulenevalt 1 lg 1 p 1 ja lg . K ei eelda antud juhul 2 sätestatu aristusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine

eelnevat karistatust. U.Z-i suhtes on võimalik kohaldada karistusjärgset

6

käitumiskontrolli olenemata sellest, et tal puuduvad eelnevad kehtivad karistused. Seega on täidetud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused. Lisaks peab kohus

kontrollima, kas on täidetud KarS § 871

lg 1 p-st 3 tulenevad materiaalsed eeldused

käitumiskontrolli kohaldamiseks. U.Z puudub vabanedes garanteeritud

töökoht. Enne vangistust oli tema sissetulek juhuslikku laadi, kuid pärast invaliidistumist

hakkas ta saama töövõimetuspensioni. Käesoleval ajal töövõimetust pikendatud ei ole, mis

võib raskendada tema majanduslikku toimetulekut vabaduses. Väärib märkimist, et

toimetulekut vabaduses oluliselt alkoholi kuritarvitamine. Vangla iseloomustuse mõjutas

kohaselt ei pea isik vabaduses võimalikuks elu ilma alkoholita. Enne vangistust tarbis isik

alkoholi igapäevaselt ning pea parandamiseks sobisid igasugused vedelikud, mis veidigi piiritust sisaldasid. Tapmise, mille eest U.Z praegu karistust kannab, pani ta

toime alkoholijoobes olles. Seega on alkoholi tarvitamise jätkamine uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. Karistusjärgne käitumiskontroll võimaldab määrata

isikule kohustuseks mitte tarvitada alkoholi, samuti aitab kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile allutamine kaasa isiku kohanemisele eluga vabaduses. Varem ei ole kinnipeetavat kriminaalhooldusele allutatud. U.Z on ka ise märkinud, et tema

suhtlusringis ei ole isikuid, kes teda seaduskuulekale teele suunaksid. Iseloomustusest

nähtuvalt kuuluvad tema suhtlusringi ainult alkoholi kuritarvitavad isikud, kelle poolt on ta

kergesti mõjutatav. Kinnipeetaval puudub lähedaste

materiaalne ja moraalne toetus. Uue vägivaldse tõenäosus järgmise 2 aasta jooksu kuriteo toimepanemise kinnipeetava poolt l on 32%, mis on arvestatav risk. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alust arvata, et U.Z

võib vangistusest vabanedes Karistusjärgne toime panna uusi kuritegusid. käitumiskontroll aitab muu isiku taasühiskonnastamis hulgas kaasa ele, sest U.Z

vajab abi, mida suudaks talle pakkuda kriminaalhooldaja. oma elu korraldamisel igakülgset

KarS § 871

lg 3 kohaselt on kohtu hinnangul põhjendatud määrata karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks järgida KarS § 75 U.Z-ile 1 aasta, mille ajal tal tuleb lg 1 p 1-

,4,

6 sätestatud kontrollnõudeid ja täita KarS § 75 lg 2 p 2 8 sätestatud kohustusi.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 871; KrMS § 4261, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik