1-14-4311/54 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10.05.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-14-4311 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Õnnela Seinamets Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid P.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu P.R, isikukood XXX, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne ukoht: xxxx el

Karistuse kandmise algus 18.09.2016 ja lõpp 14.09.2017 Kohtuasja läbivaatamise aeg 26.04.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Vabastada P.R temale Viru Maakohtu 19.05.2014 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 08.06.2016 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Vastavalt KarS § 751 lg 3 p 1 määrata P.R-i elektroonilise valve pikkuseks 3 (kolm) kuud. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata P.R-ile katseaeg pikkusega 6

(kuus) kuud ning katseajaks allutada alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest P.R kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada P.R-i katseajal järgima Ka § 75 lg s 1 sätestatud järgmisi

rS - kontrollnõudeid:

 elama kohtu poolt määratud – xxxx; alalises elukohas

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldus

ametnikult eelneva loa elu või töökoha vahetamiseks;

2

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada P.R-i katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p

-des 2, 2 1, 4, 7, 8, 9 sätestatud järgmisi lisakohustusi:

 mitte tarvitama alkoholi;

 mitte ; omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid

 asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist;

 mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased;

 osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis

aitab edukamalt sotsialiseeruda ühiskonda ning parandada isiku väärtushinnanguid;

 alluma elektroonilisele valvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Vastavalt KarS § 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Määrata P.R

kriminaalhooldusele Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada P.R tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, P.R-ile prokurörile ning ja

kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks P.R-i elukohajärgsele

kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.03.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava P.R-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 19.05.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4311 tunnistati P.R süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2

alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 28.09.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud 14 päeva vangistust. Lisaks tunnistati P.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 1440 tunni üldkasuliku tööga ning kohus määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud. Viru

Maakohtu 08.06.2016 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus P.R-ile

Viru Maakohtu 19.05.2014 otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele

pööramiseks ning kohus pööras karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud 27 päeva vangisust täitmisele.

3

P.R-i on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning vanglas kannab karistust

kolmandat korda. Käesolevalt on isikut karistatud varguse ja kelmuse toimepanemise eest. Varasemalt on isikut karistatud narkootiliste ainete tarvitamise, varavastaste kuritegude ning

üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise eest, millega ettevaatamatuse tõttu põhjustati

kannatanu surm. Samuti võltsitud rahatähtede kasutamise ja edasiandmise eest, mis kuulub

avaliku usalduse vastase kuriteo alla. Võrreldes eelnevate kuritegudega on kuritegude toimepanemise raskusaste muutunud kergemaks, lisandunud on kelmus.

Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud nõuetekohane. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, kus elab kinnipeetava abikaasa ning korteris on olemas eluks vajalik. Ühtlasi vastab

eluase elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetava abikaasa ning korteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressile.

Kinnipeetaval on töökogemus olemas. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda tööle ettevõttesse xxxx, kus käesoleval hetkel töötab tema abikaasa. Garantiikiri vanglal eeltoodu

kohta 06.03.2017 seisuga puudub. Täitise andmetel on isikul võlgnevusi umbes 8438 euro ulatuses.

Kinnipeetava sotsiaalvõrgustikku kuulub abikaasa, kes teda toetab ja kellega ta regulaarselt

telefonitsi ning lühiajaliste kokkusaamiste raames suhtleb. Kinnipeetava abikaasal on ka 2 täiskasvanud last ning 3 lapselast ning isik on nendega lähedane. Kinnipeetava sõnul ei kuulu tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikuid.

Alkoholi tarvitamise osas on risk ja oht olemas. Kinnipeetav tunnistab, et tema varasemad kuriteod on enamasti toime pandud alkoholi või narkootikumide joobes olles ning enne praegust

vangistust tarbis ta samuti regulaarselt alkoholi mitmel päeval nädalas. Narkootikumide tarvitamise osas on risk ja oht samuti olemas. Kinnipeetav pani raske isikuvastase kuriteo toime alkoholi ja narkootilises segajoobes olles. Vanglas diagnoositi tal narkosõltuvus ning sõltuvust

narkootikumidest kinnipeetav tunnistab. P.R-i sõnul on tema põhiliseks probleemiks praegu võimalik alkoholi kuritarvitamine ning narkootikumidega kokkupuude on jäänud minevikku. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi ning narkootikumide kuritarvitamine. Ühtlasi viitavad kinnipeetava varasem narkootikumide tarvitamine ja alkoholi senine tarbimine vahetult enne vangistust tema hoolimatule ja riskeerivale eluviisile. Isik käitub impulsiivselt tagajärgedele mõtlemata arvestades ainult oma vajadusi. Probleeme tunnistab, kuid ei hinda probleeme alati objektiivselt. Probleemide lahendamiseks on võimeline kavandama erinevaid lahendusstrateegiaid. Tõkete ilmnemisel kaldub valitud tegevustest kergemale vastupanu teele.

P.R enda sõnul agressiivne ei ole, kuid 2001 on tekitanud üliraskeid .a

kehavigastusi, mis lõppes inimese surmaga. Kinnipeetav ei poolda enda sõnul kuritegelikku käitumist, kuid tema kuriteod näitavad muud.

Viru Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb enamasti majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pandud erinevatest kuritegudest (kelmus, vargus, võltsimine). Samuti seisneb oht võimalikes üliraskete kehavigastuste tekitamises, kui isik viibib alkoholivõi narkojoobes ning tekib konflikt. Oht on kõige tõenäolisem olukordades,

kus isik viibib alkoholivõi narkojoobes ning on sealjuures majanduslikes raskustes oma sõltuvuste rahuldamiseks.

4 Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 53 % ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 24 %. Arvestades eeltoodut teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada kinnipeetav P.R ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Juhul, kui kohus otsustab P.R-i vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohustada isikut täitma KarS §

75 lg 2 punktides 2, 21

, 4, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Vangla teeb ettepaneku määrata

P.R-ile katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega minimaalselt 6 kuud ning elektrooniline valve pikkusega 3 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et soovi osa võtta P.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 06.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid korrata.

Kinnipeetav P.R-i käitumises vangistuses esinevad positiivseid asjaolud – distsiplinaarkaristuste puudumine ja positiivne suhtumine töötamise osas. Eeltoodu viitab

sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib isiku käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks.

Vabanedes on P.R olemas elektroonilise valve kohaldamise nõutele sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et P.R omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt.

Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse

kandmisest lõpuni vanglas kuni 14.09.2017. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja

jooksul saaks jätkuvalt maandada P.R-i uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 6 kuu jooksul ning kohaldada elektroonilist valvet 3 kuu jooksul. Uue kuriteo toimepanemise

riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja samuti lisakohustuste panemisega.

Prokurör nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, elektroonilise valve ja käitumiskontrolli kestuse ning katseajaks kohustuste valiku kohta.

Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, P.R-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Maakohtu istung

26.04.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas P.R, et ta loobus kaitsjast. Kinnipeetav selgitab, et vabaduses hakkab ta tööl käima. Ta elab karsket eluviisi ning aitab oma abikaasat ja ta hakkab elama normaalset elu. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja

5

neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjaliga, leiab, et P.R-i suhtes saab käesoleval ajal pidada

põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning vanglas viibib isik juba kolmandat

korda. Maakohus möönab, et korduvkaristatus võib olla selline asjaolu, mis välistab kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Samas ei ole korduvkaristatus ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse üle otsustamisel. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on

vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, sest kinnipeetava iseloomustusest nähtub,

et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud nõuetekohane ning kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Eeltoodu põhjal saab teha järelduse, P.R on nii sõnades kui ka tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks.

P.R-i seaduskuulekust soodustavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Kinnipeetaval on olemas kõik vajalik selleks, et vabaduses uut seaduskuulekat elu alustada ja

varasemaid vigu enam mitte korrata. Nimelt nähtub, et P.R on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Lisaks on kinnipeetav andnud eelneva nõusoleku allumaks elektroonilisele valvele

ning kinnipeetava vabanemisjärgne eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise

tingimustele. Töökogemus on kinnipeetaval olemas ning ta soovib vabanemisjärgselt asuda tööle xxxx, kus töötab ka tema abikaasa, kuid käesoleval hetkel garantiikiri selle kohta puudub. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et vabanedes ootab teda toetav sotsiaalvõrgustik, mis aitab kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ning järelevalve all olemine on üheks võimaluseks, mis aitab endistel kinnipeetavatel püsida õigel

teel. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine korduvalt

kriminaalkorras karistatud süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi

järgima seaduskuulekat elu. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi ning narkootikumide kuritarvitamine. Isik tunnistab ka ise, et tema varasemad kuriteod on enamasti toime pandud alkoholivõi narkootikumide

joobes olles. P.R-i sõnul on praegu tema põhiliseks probleemiks võimalik

alkoholi kuritarvitamine ning kokkupuude narkootikumidega on jäänud minevikku. Kohus leiab, et alkoholija narkootikumide tarvitamist tuleb küll pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks, kuid eelnevalt nimetatud võimalik maandada isikule KarS § riski oleks -s 75 lg 2

p 2, 21

sätestatud kohustuste, s.o mitte tarvitama alkoholi ja mitte omama või tarvitama

narkootilisi või psühhotroopseid aineid panemisega. Muuhulgas aitab KarS § 75 lg 2 p 4 sätestatud tööle asumise kohustus vähendada isiku tegevusetust ja koos sellega ka alkoholi ja

narkootikumide kuritarvitamist, mis omakorda peaks vähendama uute kuritegude toimepanemise riske. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on karistus oma eesmärgi täitnud, sest kinnipeetav on nii sõnades kui tegudes väljendanud tõsist motivatsiooni muutumiseks ja tema seaduskuulekust soodustavad ka vabanemisjärgsed elutingimused. Käesoleval

juhul oleks elektroonilise valve

6

kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 14.09.2017. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal saada teada, kus P.R viibib. Vabastades

kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, oleks tema üle ühtlasi võimalik teostada elektroonilist valvet 3 6 kuu kestel. kuu kestel ning käitumiskontrolli Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest muutub vaid karistuse kandmise viis. – P.R loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab

P.R suhtuma temale määratud katseaega ning sellega kaasnevatesse

kohustustesse täie tõsidusega. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus P.R-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp