1-16-9975/22 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-9975 Kohtukoosseis Ivi Kesküla Kriminaalasi T.J i süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 - järgi ja P.S i süüdistuses KarS § 202 lg 2 p 2 järgi -

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 11. aprilli 2017 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja Prokurör Eve Soostar Kaitsja Merike Allikmäe

RESOLUTSIOON

Jätta T.J i kaitsja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaitsja - apellatsioon läbi vaatamata. Tagastada apellatsioon apellandile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 1 päeva jooksul Tallinna 5 Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1.

Harju Maakohtu 11. aprilli 2017 aasta otsusega lühimenetluses tunnistati T.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9

teti karistuseks järgi ja mõis 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning l ti oeti T.J i poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud -

vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti T.J ile - liitkaristus kogumis Tallinna Ringkonnakohtu 07.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-6908 mõistetud karistusega ( ) ning loeti 2 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva tema poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks (kaks) aastat ja 6 (kuud) vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel T.J i -

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) (15.05.2015-16.05.2015) päeva ning loeti tema poolt ärakandmisele kuuluvaks

karistuseks vangistust. 2 (kaks) aastat, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva Karistuse kandmise alguseks loeti 23.05.2016.

Rahuldati tsiviilhagid. kasuks 500 eurot, P AS kasuks T.J ilt mõisteti välja -

AP 5.50 eurot eurot. Menetluskuludest, millised koosnevad KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 alusel kaitsetasu st 240.00 eurot ja sundrahast 705.00 eurot, mõisteti T.J ilt välja KrMS § 180 lg 1 -

alusel

kaitsetasu 240.00 eurot. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 kohustati menetluskulud summas 240.00 eurot tasuda 12 (kaksteist) kuu jooksul alates koh vastava kuu viimaseks tuotsuse jõustumisest kuupäevaks igal kuul 20.00 eurot. Sundraha summas 705.00 eurot jäeti riigi kanda.

2. 24. aprillil 2017 koostas Harju Maakohus teatise kohtuotsuse jõustumisest 19. aprillil 2017 ja viivitamatult täitmisele pööramisest.

3. 28. aprillil 2017 koostas ja edastas T.J Harju Maakohtule teate apellatsiooniõiguse kasutamise soovist.

4. Kaitsja märgib apellatsioonis, et süüdistatav palub, et ringkonnakohus võtaks tema apellatsiooni menetlusse, kuna ta ei nõustu kogu tema süüdi mõistmisega tervikuna. Kuna T.J on teadlik, et tähtajaga eksimise korral kaebus jäetakse läbi vaatamata, on ta palunud apellatsiooni esitamist, sest ta oli kaebust esitades eksituses. T.J oli kaebuse kirjutamisel elevil ja uue otsuse ootuses, siis tähtaja lugemisel ta eksis. T.J ei andnud endale aru, et kaebuseteate 28.04.2017 esitamisel piirab ta oma kaebe õigust.

T.J ile liitkaristuse mõistmisel KarS § 64 lg 1, § 65 lg 1 järgi on võimalik - mõista lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja saada liitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva karistusaja algusega 23.05.2016, mis vastab tema süü suurusele.

Harju Maakohus on teate tagastamises näidanud, kuidas toimub tähtaegade arvestamine ning T.J sellega nõustub. Ta kinnitas, et ka kaebuse esitamisel ei näinud ta tähtaja arvestamisel eksimust ning teadis, et see on esitatud tähtajaliselt. Ilmselgelt tähtajas eksimist märgates oleks ta esitanud selle õigeaegselt.

T.J palub tühistada Harju Maakohtu 11.04.2017 otsuse kriminaalasjas 1-16- a 9975 ning kuna teisiti ei ole tal apellatsiooni esitamine võimalik, siis palub ennistada kaebuse esitamise tähtaja. T.J tunnistab, et talle tõlgiti suuliselt kohtuistungil kohtuotsuse resolutiivosa ja edasikaebekord ning ta sai 11.04.2017 otsuse resolutiivosa kätte. Kuigi apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult teatamise tähtaja viimane päev oli 18.04.2017 oli temal teine arusaamine ja ta saatis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teate 28.04.2017. Tulenevalt ja kooskõlas KrMS § 319 lg ga 1 ja KrMS § 171 lg ga 1 hakkas Vjatše - - slav T. -i J jaoks apellatsiooni teate esitamise tähtaeg kulgema 12.04.2017. On usutav, et kohtuistungil osalemine on pingestatum kui tavaolukord. T.J i - tähtaja arvestamisega eksimine on tingitud inimlikust eksitusest. On usutav, et kaebetähtaja suuline tõlge toimus kiires tempos ning ta eksis selle meeldejätmisel või tähtaja arvutamisel. T.J tunnistas oma süüd täielikult ning ta eeldas leebemat karistust kui mõistis talle kohus. Ta palub võimalust, et ringkonnakohus tema eksimust arvestab ja ennistab kaebetähtaja. T.J ei soovi apellatsiooni suulist arutamist ning ei taotle isiklikku osavõttu sellest. Ka kaebuse esitaja ei taotle suulist menetlust. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § dest 318, § 319, § 321 pa - lub: 1.

Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg ja võtta apellatsioon menetlusse. 2. -16-9975. Tühistada Harju Maakohtu 11.04.2017.a otsus kriminaalasjas nr 1

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

5. Esmalt kolleegium osutab, et KrMS § 321 lg 3 kohaselt on apellandiks apellatsiooni allkirjastanud ja kuupäevastanud isik. Antud juhul on apellatsiooni allkirjastanud ja kuupäevastanud kaitsja M.Allikmäe, kes on eeltoodust tulenevalt apellant. Kaitsja on taotlenud kaebuse tähtaja ennistamist ja apellatsiooni menetlusse võtmist. Samas puuduvad vähimadki põhjendused miks apellant ei ole esitanud seaduses ettenähtud ja kaitsjale teada oleva tähtaja jooksul apellatsiooniõiguse kasutamise teadet, mis annaks kaitsjale seadusest tuleneva õiguse apellatsiooni esitada. 11. aprillil 2017 toimunud kohtuistungil on kaitsja M.Allikmäe osalenud ja seega on olnud teadlik, et kohtuotsuse kuulutamine toimub samal päeval, so 11. aprillil 2017 kell 14.30( t. lk. 152 pöördel). Asjaolu, et süüdistatav on loobunud kirjalikult kaitsja osalemisest lihtmenetluses kohtuotsuse kuulutamisest, ei väära kaitsja teadmist kohtuotsuse kuulutamise ajast. Kaitsja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis takistanuks tal kaitseülesandeid täites apellatsiooniõiguse kasutamise soovist maakohut õigeaegselt teavitada, mis oleks kohustanud maakohut koostama kohtuotsuse tervikteksti. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused kaitsjale ennistamiseks. kaebetähtaja

6. KrMS § 319 lg 1 kehtestatu kohaselt on kaitsjal apellatsiooni esitamise õigus ka juhul, kui ta isiklikult pole apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud, kuid õigeaegne teade on seda õigust omava menetluspoole poolt juba esitatud.

Harju Maakohus kuulutas vaidlustatud kriminaalasjas kohtuotsuse resolutiivosa 11. aprillil 2017 aastal. Kohtuistungil viibi

s süüdistatav T.J ning talle oli tagatud tõlgi abi. Süüdistatavad on kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise järgselt kinnitanud, et kõik on arusaadav, küsimusi ei ole. ( 2 kd. t.lk. 150 152). Samuti on T.J kirjutanud eraldi - lehele, et on 2017( 160). kohtuotsuse resolutiivosa kätte saanud 11. aprillil Seega on süüdistatavale kohtuistungil kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel tõlgi vahendusel , , selgitatud edasikaebe korda, sh. ka seaduses nii kohtuotsuse olulisemaid põhjendusi kui ka ettenähtud apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise tähtaega ja see on olnud

süüdistatavale arusaadav. Seetõttu pole kooskõlas kohtuistungi protokolliga kaitsja väide, et

T. ei saanud aru edasikaebekorrast. J Samuti on vahi all viibivale T.J ile vahetult pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist - antud kätte kohtuotsuse koopia ning süüdistataval ei ole olnud mingeid taotlusi ega küsimusi. Kaitsja on tõdenud, et antud juhul o apellatsiooniteate esitamise viimaseks päeva li ks 18. aprill 2017 . ja T.J on maakohtu sellekohaste selgitustega nõus Samas on kaitsja märkinud, et Vjatše lav T.J esitas apellatsiooniõiguse kasutamise soovi s st teate alles 28. aprill 2017, pidades seda esitatuks tähtaegselt. Millele selline arusaam tugines, pole kaitsja selgitanud. Kaitsja poolt kaebetähtaja ennistamise taotluse väide sellest, et T.J i jaoks oli tegemist - pingestatud ja ebatavalise olukorraga, mis viis inimliku eksimuseni, pole hinnatav mõjuva takistusena teate esitamiseks. T. on seitse kehtivat kriminaalkaristust. Seega pole J tegemist isikuga, kes viibiks süüdistatavana kohtuistungil esmakordselt ega ka isikuga, kellele oleks esmakordselt selgitatud apellatsiooni esitamise korda ja tähtaegu. Kuna ükski kohtumenetluse pool ei teatanud kohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist seaduses ettenähtud tähtaja, so. 7 päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest

ja vahi all viibiva isiku poolt kohtuotsuse koopia kättesaamisest, siis kohtuotsus, milles oli märgitud vaid KrMS § 311 ja § 313 sätestatu jõustus , ja kohtul puudus seadusest tulenev kohustus kohtuotsuse tervikteksti koostamiseks. Edasikaebeõiguse kasutamise soovist seaduses ettenähtud tähtajal teatamata jätmine toob automaatselt kaasa kohtuotsuse seadusejõustumise ja välistab seeläbi ka selle apellatsiooni korras vaidlustamise.

7. 7, lg 2 p 1, Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 319 lg 1, § 326 2 jätab ringkonnakohus kaitsja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning tema apellatsiooni menetlusse võtmiseks rahuldamata ja apellatsiooni läbi vaatamata ning tagastab apellatsiooni apellandile.

(allkirjastatud digitaalselt)