2-16-129012/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-129012

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Mihkel Luikme vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

1935,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479;

asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn), lepinguline

esindaja Darja Permina (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Mihkel Luikme (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi Mihkel Luikme vastu osaliselt.

2. Välja mõista Mihkel Luikme´lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 930,28

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 261,12 eurot, kokku 1191,40 eurot.

3. Välja mõista Mihkel Luikme´lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt

(930,28

eurot)

alates

7.03.2017.

a

kuni

põhinõude

täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi viivise 669,11 euro osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud hageja kanda 35% ulatuses ja kostja kanda 65% ulatuses.

6. Välja mõista Mihkel Luikme´lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulu summas

211,25 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, §

142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

Osaühing Aktiva Finants esitas 9.12.2016. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1860,51 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning

nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

6.03.2017. a esitas Osaühing Aktiva Finants kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja

mõista põhivõlgnevuse 930,28 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 930,23 eurot

ning viivise alates 7.03.2017. a kuni põhinõude summas 930,28 täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Nõude aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 29.10.2011. a sõlmitud liitumisleping nr

XXX ja selle lisa nr XXX ning 4.11.2011. a sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle lisa nr

XXX. Elisa Eesti AS loovutas 18.11.2015. a nõude kostja vastu põhisummas 930,28 eurot

hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 30.03.2017. a. TsMS § 317 lg 1 p

1 ja lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15% päevas, mis tulenes Elisa Eesti AS-i teenuse

kasutamise üldtingimuste p-st 7.8.

Kohus leiab, et Elisa Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimuste p 7.8 on tüüptingimus VÕS

§ 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hageja on arvestanud viivist alates 18.09.2013. a kuni 6.03.2017. a. Nimetatud perioodil on

seadusjärgne viivis jäänud vahemikku 8-8,5% aastas. Seega ületab Elisa Eesti AS teenuse

kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,15% päevas (s.o 54,75% aastas)

seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud

seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühine.

Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse korral on hagejal õigus nõuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on arvestanud viivist alates iga arve

maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani

6.03.2017. a.

Arve nr 2007576521 summas 858,04 tasumisega viivitamise eest on hagejal õigus nõuda

viivist alates 18.09.2013. a summas 241,49 eurot; arve nr 2007784546 summas 45,16 eurot

tasumisega viivitamise eest alates 16.10.2013. a summas 12,42 eurot; arve nr 2008001585

summas 22,08 tasumisega viivitamise eest alates 16.11.2013. a summas 5,91 eurot; arve nr

2008195157 summas 5 eurot tasumisega viivitamise eest alates 19.12.2013. a summas 1,3

eurot (viivisearvestus on tehtud viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades).

Seega on hageja viivisenõue põhjendatud kokku 261,12 euro ulatuses. Viivise 669,11 euro

(930,23 eurot - 261,12 eurot) osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda % ulatuses ja kostja kanda % ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1175 eurot, sh riigilõiv 225 eurot ning

õigusabikulu 950 eurot.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht

ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt

väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt

samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagiavalduse sisu ja

asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks 100 eurot.

Hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud

põhjendatud kokku 325 euro ulatuses. Arvestades menetluskulude jaotust, mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 211,25 eurot (325 eurot x 65%).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik