1-09-6873/1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2009.a. Pärnu Kriminaalasja number 1-09-6873 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kriminaalasi F.N süüdistuses KarS § 424 järgi kiirmenetluse korras käskmenetluses Süüdistatav

F.N

Ik xxx, x

kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 254, kohus : otsustas

Süüdi tunnistada F.N KarS § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 240 päevamäära (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 12 000 (kaksteist tuhat) krooni.

KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 6 kuu jooksul, määrates igakordseks tasumisele kuuluvaks summaks 2000 krooni.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta F.N-ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks.

KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista F.N-ilt riigituludesse sundraha 3262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti ning tasu riigi õigusabi eest 991 (üheksasada üheksakümmend üks) krooni ja 20 senti.

Rahaline karistus kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbankas

viitenumbriga 4100064858. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „F.N 1-09- 6873, rahaline karistus“.

2

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Pangas või Swedbankas nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049696. Selgitusse märkida „F.N, 1-09-6873, menetluskulud“.

Kui summad pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

F.N-i süüdistatakse selles, et tema olles isik, keda on varem karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 10.01.2008.a. Lõuna Politseiprefektuuri poolt

Liiklusseaduse § 7419

alusel rahatrahviga 9600 krooni ( trahv tasutud 18.08.2008.a. ) ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks seega omades kehtivat karistust joobes

mootorsõiduki juhtimise eest, juhtis 08.05.2009.a kella 16.40 ajal olles alkoholijoobes

Pärnumaal Surju vallas Valga-Uulu mnt 119. kilomeetril Surju suunas mootorsõidukit x registreerimismärgiga x, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3,4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1,3 nõudeid. Samuti tema, juhtis 08.05.2009.a kella 18.50 ajal olles alkoholijoobes Pärnumaal Surju vallas

Valga-Uulu mnt 115. kilomeetril Valga suunas mootorsõidukit x registreerimismärgiga x, rikkudes sellega Liiklusseaduse § 20 lg 3,4 ja Liikluseeskirja § 76 p 1,3 nõudeid.

Seega tema , mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, on toime pannud KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör tegi ettepaneku isik süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle rahaline karistus 240 päevamäära ulatuses (arvestusega 1 päevamäär 50 krooni), s.o. 12 000 krooni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud

tõenditega on süüdistus tõendatud. F.N on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel F.N-ile arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. F.N on varem on kriminaalkorras karistamata. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades, et F.N on kriminaalkorras varem

3

karistamata, puhtsüdamlikku kahetsust, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja tehiolusid, siis leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et F.N-i on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohtu arvates tuleb mõista F.N-ile rahaline karistus keskmises määras.

Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 240 päevamäära, s.o 12000 krooni,

suuruse rahalise karistusega. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära

suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on

viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistav pole tuludeklaratsiooni esitanud ja seega puuduvad andmed tema sissetuleku suuruse kohta. Seega

tuleb F.N-ile rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks miinimumpäevamäär, s.o 50 krooni. Õiguskorra kaitsmise huvides on kohaldada lisakaristust

juhtimisõiguse ära võtmisega 5 kuuks. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2ja § 2565 lg 2. Kohus mõistab sundrahana välja summas 3262,50 krooni. Samuti peab

kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva kahe menetlustoimingu tasu summas 991,20 krooni.

Anu Tammeniit kohtunik