1-16-8837/18 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä ÄR U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2017 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number 1-16-8837 Kohtukoosseis Kriminaalasi Mati Kartau, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus L.R-i süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluse korras

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 23. veebruari 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatava

L.R-i

(IK

XXX) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, apellatsioon RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava L.R-i kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina

apellatsioon Viru Maakohtu 23. veebruari 2017 otsuse peale kriminaalasjas

nr 1-16-8837 läbi vaatamata.

2. Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru

Advokaadibüroo kasuks 144 eurot, sealhulgas käibemaks 24 eurot,

vandeadvokaat Irina Žurina poolt süüdistatavale L.R-ile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest. 3. Mõista L.R-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja 144 eurot kaitsjale makstud tasu katteks. 4. L.R-ilt väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtumäärusele lisatud makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Maakohtu otsus

1. Viru Maakohtu 23.02.2017 otsusega tunnistati L.R süüdi KarS § 424 järgi (01.09.2015 episood) ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.

1.1. KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu 27.01.2016 otsuse alusel mõistetud karistusega – 2 kuud vangistust – ning mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust. 1.2. Veel tunnistati L.R süüdi KarS § 424 järgi (06.02.2016 episood) ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. 1.3. KarS §-de 65 lg 2 ja 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. 1.4. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati teda lõpliku karistusega 8 kuud vangistust. 1.5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks. Apellatsioon 2. Viru Maakohtu otsuse peale esitas 11.04.2017 apellatsiooni süüdistatava kaitsja,

kes palub tühistada maakohtu otsuse L.R-ile mõistetud põhikaristuse kandmise osas. Kaitsja taotleb mõistetud karistusele 8 kuud vangistust kohaldada

KarS § 74 lg 5 alusel elektroonilist valvet, milleks L.R andis maakohtus

oma nõusoleku. Kaitsja leiab, et vangistuse kohene ärakandmine on liiga range

karistus, sest kuritegude toimepanemist ei vaidlustata ja seda tuleb käsitleda

karistust kergendava asjaoluna. Raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohus ei

arvestanud, et L.R-i ülalpidamisel on 2 alaealist last, tema abikaasa on töötu ja tal endal on puue 70%. Juhul kui kohaldatakse elektroonilist valvet, siis L.R on nõus kandma ka pikemat lisakaristust kui praegu mõisteti. 2.1. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kaitsja esitas 11.04.2017 apellatsiooni, on L.R

otsuse tõlke, mida ta taotles juba 27.02.2017, kätte saanud alles 20.04.2017. Seega apellatsiooni esitamise tähtaeg tal endal lõppes 05.05.2017, kuid

peale seda ta täiendavat apellatsiooni ei esitanud. Eeltooduga on järgitud kohtupraktikat, mille kohaselt ringkonnakohus tohib asuda apellatsiooni põhjendatust hindama alles pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Nimelt lubab KrMS § 3211 lg 1 apellandil kuni apellatsioonitähtaja lõpuni esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada,

sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei

kaevatud. Seega võib apellant realiseerida oma kaebeõigust kogu

apellatsioonitähtaja jooksul ning sellest tulenevalt selguvad nii maakohtu otsuse vaidlustamise ulatus kui ka apellandi argumendid lõplikult alles apellatsioonitähtaja lõpuks (RKKKm nr 3-1-1-5-17 p 6; 3-1-1-72-15 p-d 6-8). Ringkonnakohtu seisukoht

3. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 2 2

4. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus

on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (RKKKm 3-1-1-49-10, p 5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 3 mõttes tuleb

lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille

rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata (RKKKm 3-1- 1-55-07 p 13).

5. Riigikohus on märkinud, et kohtupraktika kohaselt tekib arusaam isiku süüst eeskätt vahetult suulise kohtumenetluse käigus, kus kohtul kujuneb veendumus nii toimepanija isikust kui ka tema teost. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja

enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises

edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui on tuvastatav selge nimetatud küsimuse lahendamisel materiaalvõi menetlusõiguslik

rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu

siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetu isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise (RKKKo 3-1-1-70-16 p 11).

5.1. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb sellist eksimust

eitada, sest maakohus on L.R-ile karistust mõistes seda igakülgselt

motiveerinud (otsuse lk 6). Mingeid materiaalvõi menetlusõiguslikke rikkumisi ringkonnakohus karistuse mõistmisel ei tuvastanud.

5.2. Maakohus arvestas karistust mõistes, et L.R-i on varem korduvalt karistatud vangistusega, kuid vaatamata sellele pani toime veel 2 kuriteoepisoodi.

Seetõttu tema karistamine rahalise karistuse või üldkasuliku tööga ei ole preventiivsete eesmärkide saavutamise vaatenurgast põhjendatud. Samuti leiti, et

karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest ei saa olla eelnevatest

karistustest leebem. Maakohus leidis, et L.R-i on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades luges kohus L.R-i süü keskmisest suuremaks, kuna ta pani toime 2 kuriteoepisoodi. Karistust kergendavaks asjaoluks

loeti ühe episoodi puhul puhtsüdamlikku kahetsust. Raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Samuti arvestati, et süüdistataval on alaealise lapsega pere ja töökoht. Seetõttu leiti, et vangistus peab olema alla sanktsiooni keskmise määra.

Kuna üks kuriteoepisood on toime pandud katseajal, siis tuleb moodustada liitkaristus. 5.3. Kohtuistungi protokollist (selle lk 6-7) nähtub, et prokurör taotles veidi rangemat karistust, kui maakohus seda mõistis. Kaitsja oli prokuröri poolt taotletud karistuse

suurusega nõus, kuid palus sellele kohaldada KarS § 74 lg 5 alusel elektroonilist

valvet kasvõi 6 kuuks, s.o maksimaalseks tähtajaks. Seega poolte seisukohad karistuse osas olid maakohtule teada. Samuti nähtub kohtuistungi protokollist, et L.R-i ülalpidamisel on 2 alaealist last, et tal on 70% töövõimekaotust ja abikaasa ei tööta (selle lk 1-2 ja 5). Seega ka

need asjaolud olid maakohtule karistust mõistes teada ja seda ei muuda kohtuotsuses toodud ekslik viide, et peres on üks alaealine laps. 3 3

5.4. Maakohus juhindus RKKKo nr 3-1-1-91-07 punktis 6.6 toodud seisukohast, et

kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja

vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese

siseveendumusele tuginevalt. Samas kohus on kohtumenetluse poolte

karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu. Antud asjas on

vastavad põhjendused toodud maakohtu otsuse lk 6 ja ringkonnakohus nõustub nendega. 5.5.

Ringkonnakohus märgib, et kuigi otseselt maakohus ei ole näidanud, miks ta ei

rahulda taotlust kohaldada KarS § 74 lg 5 alusel elektroonilist valvet, on siiski märgitud, miks ei ole võimalik L.R-i käitumist seaduskuulekusele suunata

kontrollnõuete kohaldamise, s.o kriminaalhoolduslike vahenditega, sest olukorras, kus talle on eelnevalt antud karistuse kandmiseks kergemaid võimalusi, millised ei

ole pannud teda oma käitumises ja mõtlemises korrektiive tegema, on kohtu hinnangul jäänud ainsaks võimaluseks reaalse vangistuse kohaldamine. Teatavasti KarS § 74 lg 5 näeb samuti ette käitumiskontrolli kohaldamise. Lisaks sellele kehtiv kohtupraktika ei näe ette kohtu kohustust eraldi põhjendada karistusest tingimuslikult vabastamata jätmist, piisab, kui kohtuotsuses on jälgitavalt põhjendatud karistusliigi ja –määra valiku aluseks olevaid asjaolusid (RKKKo nr 3-1-

1-116-12 p 11 ja 3-1-1-18-11 p 8.2). Käesoleval juhul maakohus on seda nõuet järginud.

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on maakohus

arvestanud karistuse mõistmise üldpõhimõtteid ja kehtivat kohtupraktikat ning seetõttu on apellatsioonis toodud taotlus mõista kergem põhikaristus perspektiivitu. Asjassepuutuv ei ole apellandi väide, et juhul kui kohaldatakse elektroonilist valvet, siis L.R on nõus kandma ka pikemat lisakaristust kui praegu mõisteti, sest lisakaristust pole vaidlustatud.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas

Riigikohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka

süüdistatava isikuga, sest kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda

konkreetse isiku omadusi arvestades, s.o karistuse mõistmisel tuleb mh lähtuda

võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest (vt nt RKKKo nr 3-1-1-40-04, p 7; RKKKo nr 3-1-1-58-13, p 7). Lisaks ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt võimalik jätkuvalt uute kuritegude, eriti

samaliigiliste kuritegude, toimepanemise puhul kohaldada eelnevate karistusega võrreldes leebemaid karistusi (RKKKo 3-1-1-58-13, p 10; 3-1-1-13-11, p 9.1; 3-1-1- 11-10 p-d 6.1-6.2; 3-1-1-12-05).

8. Kohtupraktika kohaselt ringkonnakohus võib jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele (käesoleval ajal KrMS § 326 lg 3)

tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKm nr 3-1-1-120-09, p 8.5).

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

10. Kaitsja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist materjalidega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest 144 euro ulatuses (sh käibemaks 24 eurot).

Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning nimetatud summa kaitsjale väljamaksmisele. 4 4

KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul, kui apellatsioonimenetluses jäetakse esimese astme kohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku

kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Ringkonnakohus antud juhul ei muutnud maakohtu otsust.

Sellest lähtudes peab L.R hüvitama apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjakulud 144 eurot. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5 5