2-16-8220/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. mai 2017 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-8220

Tsiviilasi

Mittetulundusühing Xxxx hagi TÜ Xxxx vastu

kahju hüvitamise 26 994,87 euro nõudes ja TÜ

Xxxx vastuhagi MTÜ Xxxx vastu 75 000 euro

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagihind 26 994,87 eurot ja vastuhagi hind 75 000

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja Mittetulundusühing Xxxx

(registrikood xxxx, asukoht xxxx), lepinguline esindaja

Monika xxxx (e-post xxxx)

Kostja/vastuhagis hageja TÜ Xxxx (registrikood

xxxx,

asukoht

xxxx),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Cardo Soosaar (e-post cardo@casus.ee)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.01.2017 ja 13.04.2017

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista TÜ-lt Xxxx Mittetulundusühing Xxxx kasuks 12 008,61 eurot.

3. Jätta rahuldamata Mittetulundusühing Xxxx hagi TÜ Xxxx vastu 14 986,26 euro

nõudes.

4. Vastuhagiavaldus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta hagiavalduse menetluskulud poolte endi kanda.

6. Jätta vastuhagiavalduse menetluskulud TÜ Xxxx kanda.

7. Määrata

menetluskulude

rahaline

suuruse

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Mittetulundusühing Xxxx (edaspidi hageja) tellijana ja TÜ

Xxxx (edaspidi kostja) töövõtjana 05.06.2012 lepingu nr XXXX(edaspidi leping 1)

külmutusseadmete ning materjalide tarneks ja paigalduseks vastavalt hinnapakkumisele

(edaspidi töö 1). Nimetatud lepingu punkti 4.4 kohaselt oli lõplik tööde valmimise tähtaeg 34

nädalat pärast lepingu sõlmimist, st hiljemalt 29.01.2013, seejuures seadmete tarne tähtajaks

oli lepingu 1 punkti 4.1 kohaselt 28 nädalat (18.12.2012). Lepingu 1 punkti 6.1 alusel oli töö

1 maksumuseks koos käibemaksuga 291 165,60 eurot. 12.09.2012 sõlmisid hageja tellijana ja

kostja töövõtjana ehituse töövõtulepingu nr XXXX(edaspidi nimetatud leping 2) MTÜ Xxxx

Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks (edaspidi nimetatud töö 2) asukohaga

Xxxx küla, Xxxxmaakonnas. Vastavalt lepingu 2 punktile 5.2 oli töö II valmimise

lõpptähtaeg 34 nädalat arvates lepingu allakirjutamise momendist, so 08.05.2013. Vastavalt

lepingu 2 punktile 8.1.5. kohustus kostja töövõtjana tagama töö õigeaegse teostamise ja

valmimise ning tellijale üleandmise. Tulenevalt lepingu 2 punktist 6.1 oli lepingu 2

üldmaksumuseks 235 043,70 eurot, millele lisandus käibemaks 20%.

2. Kostja lepingu 1 ja lepingu 2 alusel töid tähtaegselt ei teostanud, millest tulenevalt edastas

hageja 16.09.2013 e-kirja teel aadressil xxxx@xxxx.ee kostjale 12.09.2013 dateeringut

kandvad hoiatused lepingu 1 ja lepingu 2 ülesütlemise kohta. Hoiatustes andis hageja teada, et

juhul, kui kostja ei jätka viivitamatult töö teostamist ega esita 18.09.2013 hagejale töö

teostamise graafikut, mis tagaks töö lõpliku valmimise ning hagejale üleandmise hiljemalt

20.10.2013, ütleb kostja lepingud alates 19.09.2013 erakorraliselt üles. Lugemisteatise

kohaselt sai kostja hoiatuse kätte 16.09.2013. Hagejal oli oluline ja põhjendatud huvi tööde

tähtaegse valmimise vastu, kuna tööde teostamist rahastati PRIA kaudu rahastatava projektide

raames ning projekt tuli ellu viia kahe aasta jooksul rahastamisotsuse tegemise päevast

arvates. Arvestades kostja viivitust lepingute täitmisel sattus ohtu tööde tähtaegne, st

ettenähtud tähtajaks valmimine, mis omakorda oleks seadnud ohtu lepingutest tulenevate

tööde rahastamise.

3. Hoiatustes märgitud tähtajaks kostja hageja nõudeid ei täitnud, samuti ei taotlenud kostja

hagejalt täiendavat tähtaega tööde tähtaegset valmimist tagavate abinõude ja meetmete

esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt luges hageja lepingud alates 19.09.2013 erakorraliselt

ülesöelduks. 01.11.2013 esitas kostja Harju Maakohtule hagi hageja vastu hagejale lepingu 1

alusel esitatud arvest tuleneva rahalise kohustuse täitmise nõudes (tsiviilasi nr 2-13-51899).

Vastuväitena hagile esitas hageja eelnimetatud tsiviilasjas hageja poolt kostjale esitatud

leppetrahvi nõuete osas tasaarvestuse teostamise vastuväite. Harju Maakohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu poolt tehtud otsustega loeti hageja leppetrahvi nõuded kostja vastu

põhjendatuks, st tuvastati kostja poolt lepingute rikkumine, mille järgselt tekkis hagejal alus

kostja vastu leppetrahvi (viivistasu) nõuete esitamiseks. Samas lepingu 2 alusel hageja poolt

kostjale esitatud viivistasu nõuet kostja taotlusel vähendati ja seda summani 4662,20 eurot.

4. Pärast kostjaga sõlmitud lepingu 1 ja lepingu 2 lõpetamist esitas hageja hinnapakkumise

esitamise ettepanekud kolmele pakkujale lepingutete alusel teostamata jäänud tööde

lõpetamiseks. Töö 2 lõpetamiseks esitasid hinnapakkumised kolm pakkujat, odavaima

hinnapakkumise tööde lõpetamiseks tegi XxxxOÜ, summas 34 757,71 eurot ilma

käibemaksuta. Nimetatud pakkujaga sõlmis hageja 08.11.2013 töövõtulepingu nr 25/10/13.

Töö 1 lõpetamiseks esitasid hinnapakkumised kolm pakkujat, odavaima hinnapakkumise töö

1 lõpetamiseks tegi Xxxx OÜ, pakkudes töö 1 lõpetamise hinnaks 51 800 eurot ilma

käibemaksuta. Nimetatud pakkujaga sõlmis hageja 20.02.2014 töövõtulepingu nr 2-115.

Vastavalt lepingule 1 oli kostja poolt teostamisele kuuluvate töö 1 kogumaksumuseks ilma

käibemaksuta 242 638,00 eurot. Lepingu ülesütlemise päeva seisuga oli kostja teostanud töö 1

kogumaksumuses 225 751,67 eurot ilma käibemaksuta, seega lepingu 1 alusel kuulunuks töö

1 lõpetamisel hageja poolt täiendavalt tasumisele 16 886,33 eurot ilma käibemaksuta. Tööde

lõpetamiseks kujunes tööde lõpetamise maksumuseks ilma käibemaksuta 51 800,00 eurot ehk

34 913,67 eurot enam, kui kostjaga sõlmitud lepingu 1 alusel tasuda tulnuks. Kuivõrd osaliselt

kattis töö 1 maksumuse kallinemise PRIA-lt projekti raames saadud toetus, kallines hageja

jaoks töö 1. lõpetamine kokku 5 200,67 euro võrra. Nimetatud töö 1 kallinemisest tulenev

kahju on 4 662,20 euro ulatuses kaetud hageja poolt kostjale lepingu 1 alusel esitatud

viivistasu ehk leppetrahvi arvel. Seega on töö 1 kallinemisest tulenev kahju kostja poolt

hüvitamata 538,47 euro ulatuses. Vastavalt lepingule 2 oli kostja poolt teostamisele kuuluva

töö 2 kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 235 043,70 eurot.

5. Lepingu 2 alusel teostas kostja viimased tööd 2013. aasta juunikuus, millised on akteeritud

01.07.2013 seisuga. Nimetatud akti kohaselt oli 01.07.2013 akteeritud lepingu 2 alusel töid

maksumuses 126 466,14 eurot ilma käibemaksuta, seega lepingu 2 alusel kuulunuks töö 2

lõpetamisel hageja poolt täiendavalt tasumisele 108 577,56 eurot ilma käibemaksuta. Tööde

lõpetamiseks XxxxOÜ-ga uue töövõtulepingu kohaselt kujunes tööde lõpetamise

maksumuseks ilma käibemaksuta 134 757,71 eurot ehk 26 180,15 eurot enam, kui kostjaga

sõlmitud lepingu 2 alusel tasuda tulnuks. Seega kallines hageja jaoks töö 2 lõpetamine 26

180,15 euro võrra. Nimetatud töö 2 kallinemisest tulenev kahju on 14 171,54 euro ulatuses

kaetud hageja poolt kostjale lepingu 2 alusel esitatud viivistasu ehk leppetrahvi arvel

(arvestades, et esialgselt esitatud leppetrahvist summas 15 160,32 eurot on tsiviilasjas nr 2-13-

51899 tehtud kohtuotsusega arvestatud maha 988,78 eurot). Seega on töö 2 kallinemisest

tulenev kahju kostja poolt hüvitamata 12 008,61 euro ulatuses. Kokku on lepingu 1 ja lepingu

2 rikkumisega tekitatud kahju summas 12 547,08 eurot.

6. 29.10.2015 sõlmisid MTÜ Xxxx ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas

MTÜ Xxxx hagejale nõude kostja vastu summas 14 447,79 eurot. Hageja poolt omandatud

nõue tuleneb kostja poolt MTÜ Xxxx ja kostja vahel 12.09.2012 sõlmitud ehituse

töövõtulepingu nr XXXXrikkumise tagajärjel MTÜ-le Xxxx tekitatud kahjust. 12.09.2012

sõlmisid MTÜ Xxxx tellijana ja kostja töövõtjana ehituse töövõtulepingu nr XXXXMTÜ

Xxxx Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks asukohaga Xxxx küla

Xxxxmaakonnas (edaspidi leping 3). Vastavalt lepingu punktile 5.2 oli töö valmimise

lõpptähtaeg 34 nädalat, seega 08.05.2013. 28.06.2013 sõlmisid MTÜ Xxxx ja kostja lepingu

lisa nr 4, millega pikendati töö valmimise lõpptähtaega 31.10.2013. Nimetatud lisa kohaselt

pidid 2013. aasta juunis toimuma muuhulgas hoone katuse, põranda ehitustööd ja elektritööd.

16.09.2013 esitas MTÜ Xxxx kostjale 12.09.2013 dateeringut kandva hoiatuse lepingu

ülesütlemise kohta, kuna kostja oli alates juunist 2013 olulises viivituses töö teostamisega,

millest tulenevalt oli MTÜ-l Xxxx põhjendatud alus kahelda töö tähtaegses valmimises.

MTÜ-l Xxxx oli oluline ja põhjendatud huvi töö tähtaegse valmimise vastu, kuna lepingu

objektiks olevat tööde teostamist rahastati 80% ulatuses PRIA kaudu rahastatava projekti

raames ning rahastatav projekt tuli ellu viia kahe aasta jooksul rahastamisotsuse tegemise

päevast arvates. MTÜ Xxxx nõudis kostjalt viivitamatult töö teostamise jätkamist ning andis

kuni 18.09.2013 tähtaja esitada ja kirjeldada MTÜ-le Xxxx kostja poolt kasutusele võetavad

abinõud ja meetmed, mis tõendavad ning tagavad töö valmimise hiljemalt 20.10.2013. MTÜ

Xxxx andis teada, et eelnimetatud nõude mittekohase täitmise korral ütleb MTÜ Xxxx

lepingu alates 19.09.2013 erakorraliselt üles ning nõuab kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist. MTÜ Xxxx hoiatuse sai kostja kätte 16.09.2013.

7. Kuivõrd kostja MTÜ Xxxx 12.09.2013 hoiatuses esitatud nõuet ei täitnud luges MTÜ Xxxx

lepingu alates 19.09.2013 erakorraliselt ülesöelduks. Pärast kostjaga sõlmitud lepingu 3

lõpetamist esitas MTÜ Xxxx hinnapakkumise esitamise ettepanekud kolmele pakkujale

teostamata jäänud tööde lõpetamiseks. Odavaima hinnapakkumise tööde lõpetamiseks tegi

XxxxOÜ, pakkudes tööde lõpetamise hinnaks 105 752,80 eurot ilma käibemaksuta.

Nimetatud pakkujaga sõlmis MTÜ Xxxx 25.10.2013 töövõtulepingu nr 25/10/13. akti

kohaselt oli 01.07.2013 akteeritud töid maksumuses 142 265,14 eurot. Vastavalt lepingule 3

oli kostja poolt teostamisele kuuluvate tööde kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 226

858,48 eurot, seega kuulunuks tööde lõpetamisel MTÜ Xxxx poolt täiendavalt tasumisele 84

593,34 eurot. Tööde lõpetamiseks XxxxOÜ-ga uue töövõtulepingu kohaselt kujunes tööde

lõpetamise maksumuseks ilma käibemaksuta 105 752,80 eurot ehk 21 159,46 eurot enam, kui

kostjaga sõlmitud lepingu alusel tasuda tulnuks. Kuivõrd osaliselt kattis tööde maksumuse

kallinemise PRIA-lt projekti raames saadud toetus, kallines MTÜ Xxxx jaoks tööde

lõpetamine kokku 14 447,79 euro võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju

26 994,87 eurot ning menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

8. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ei

vastuta hageja ja MTÜ-le Xxxx kostjaga sõlmitud lepingute ülesütlemisest ja kolmandate

isikutega asenduslepingute sõlmimisest tekkinud kahju eest, kuna hagejal ja MTÜ-l Xxxx

puudus alus lepingute erakorraliseks ülesütlemiseks. Hageja leiab ebaõigesti, et Harju

Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsustega tsiviilasjas nr 2-13-51899 on

tuvastatud kostja poolt lepingute 1 ja 2 rikkumine, mis andis hagejale õiguse lepingud

erakorraliselt üles öelda. Ringkonnakohus tühistas 12.06.2015 kohtuotsusega maakohtu

20.11.2014 otsuse osaliselt põhivõlgnevuse, viiviste suuruse ja menetluskulude jaotise osas ja

tegi asjas uue otsuse, millega mõistis lepingust 1 tuleneva müügihinna maksmise kohustuse

täitmiseks hagejalt kostja kasuks välja põhivõlgnevuse 11 148,38 eurot ja viivise 10 190,08

eurot. Ringkonnakohus leidis, et kostja viivitas juhtimiskilbi tarnimisega 106 päeva, kuna ta

pidanuks tarnima juhtimiskilbi hiljemalt 13.05.2013, kuid tarnis selle 27.08.2013. Seadmete

paigaldamise kohustuse osas leidis ringkonnakohus, et kostja ei saanud seda kohustust

tähtaegselt

täita,

kuna

hageja

rikkus

enda

kohustusi

teostada

jõukaabli

vedu

külmutusagregaadi juurde ja valmistada ette külmutusseadmete paigaldamiseks vajalikud

kohad.

9. Kohtud ei ole tuvastanud, et hagejal oli õigus lepingud erakorraliselt üles öelda. Kostja

poolt juhtimiskilbi tarnimisega viivitamine ei saanud olla lepingu 1 erakorralise ülesütlemise

aluseks, kuna hageja esitas kostjale hoiatuse lepingu 1 ülesütlemise kohta 12.09.2013 pärast

seda, kui kostja oli enda kohustuse juba täitnud. Samuti ei saanud olla lepingu 1 erakorralise

ülesütlemise põhjuseks kostja poolt seadmete paigaldamise kohustuse täitmata jätmine, kuna

kostja ei saanud täita seda kohustust hagejast tuleneva asjaolu tõttu. Kuna hageja ei võinud

kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada ega lepingut 1 kostjast tuleneval põhjusel

erakorraliselt üles öelda, ei ole hageja 12.09.2013 hoiatusel lepingu 1 ülesütlemise kohta

õiguslikke tagajärgi. Hageja ja kolmanda isiku vaheline asendustehing ei ole sõlmitud täpselt

samadel tingimustel kui leping 1. Hageja ja kostja vahel 5.06.2012 sõlmitud lepingu 1 p 5.1

kohaselt garanteerib töövõtja külmutusseadmete kvaliteetse töö 12 kuu jooksul alates

üleandmis-vastuvõtmisakti allakirjutamise momendist. Hageja ja Xxxx OÜ vahel 20.02.2014

sõlmitud lepingu p 11.1 kohaselt on garantiiperiood töövõtja poolt paigaldatud seadmetele,

ehitusele ja paigaldustöödele 24 kuud. Seega andis Xxxx OÜ hagejale kaks korda pikema

garantii kui kostja. Kuna töövõtja poolt tööle antava garantii pikkus mõjutab lepingu hinda

(mida pikem garantii, seda kõrgem hind), ei ole hageja sõlminud asenduslepingut täpselt

samadel tingimustel kui kostjaga sõlmitud lepingus 1 kokku lepitud.

10. Hagejal puudus alus lepingu 2 erakorraliseks ülesütlemiseks. Õiguslikult väär on hageja

seisukoht, et poolte vahel sõlmitud töövõtuleping on lõppenud ülesütlemisega. Üles saab

öelda üksnes kestvuslepinguid ning kuna töövõtuleping ei ole kestvusleping, ei saa seda üles

öelda. Lepingu 2 erakorralisel ülesütlemisel ei ole õiguslikke tagajärgi ka seetõttu, et hagejal

ei olnud VÕS § 101 lg 3 kohaselt õigust kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada. Kostja

peatas VÕS § 111 lg 1 alusel lepingust 2 tulenevate kohustuste täitmise, kuna hageja jättis

9.08.2013 arve nr 70 osaliselt tasumata. Kuna kostjal oli õigus enda kohustuse täitmisest

keelduda, ei võinud hageja kostja poolsele kohustuse rikkumisele tugineda ega sellest

tulenevalt kostja suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada.

11. MTÜ-l Xxxx puudus alus lepingut 3 kostjast tuleneval põhjusel erakorraliselt üles öelda.

Hageja on märkinud, et hageja esitas kostjale 12.09.2013 hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta.

Kuivõrd kostja MTÜ Xxxx 12.09.2013 hoiatuses esitatud nõuet ei täitnud, luges MTÜ Xxxx

lepingu alates 19.09.2013 erakorraliselt ülesöelduks. Kostja leiab, et hoiatuses viidatud põhjus

ei andnud hagejale alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja ja MTÜ Xxxx

pikendasid 28.06.2013 sõlmitud lepingu 3 lisas nr 4 ehitustööde teostamise tähtaega kuni

31.10.2013. Lepingu 3 p-i 6.6 järgi ei loeta vahetähtaegade mittejärgimist töövõtja poolseks

lepingutingimuste rikkumiseks, mis annaks tellijale õiguse lepinguliste või seadusest

tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamiseks. Kuna lepingu 3 pooled on p-s 6.6 välistanud

hageja poolt õiguskaitsevahendite rakendamise, kui kostja ei järgi vahetähtaegu, ei kuulu

kohaldamisele hagiavalduses viidatud lepingu 3 p 11.5, mille kohaselt on ühe poole poolt

lepingutingimuste rikkumise korral teisel poolel õigus kasutada kõiki lepingus ja seaduses

sätestatud õiguskaitsevahendeid (sh õigus lepingust taganeda).

12. MTÜ-l Xxxx ei olnud nõude loovutamise ajal kostja vastu kahju hüvitamise nõuet, kuna

Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 26.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51897 kostja ja

MTÜ Xxxx vahel sõlmitud kompromissi, millega MTÜ Xxxx kohustus tasuma kostjale 6 200

eurot ja mõlemad pooled kinnitasid, et neil ei ole pärast kompromissi kinnitamist teineteise

vastu nõudeid, mis tulenevad 5.06.2012 ja 12.09.2012 poolte vahel sõlmitud lepingutest.

Kuna MTÜ Xxxx kinnitas kompromissis, et tal puuduvad kostja vastu nõuded, puudub

hagejal alus nõuda kostjalt MTÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamist. Hageja ei ole MTÜ-lt

Xxxx omandatud kahjunõude esitamisel võtnud arvesse MTÜ Xxxx poolt lepingu 3 alusel

kostja vastu esitatud 3 107,65 euro suurust leppetrahvinõuet. VÕS § 161 lg-st 2 tulenevalt

võib kahjustatud lepingupool nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist osas,

mida leppetrahv ei katnud. Kostja nõudis MTÜ-lt Xxxx tsiviilasjas nr 2-13-51897

põhivõlgnevuse 18 945,60 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 824,13 eurot ja viivise, mis ei ole hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud, kuid mitte rohkem kui 3 729,18 eurot, tasumist. Hageja tasaarvestas kostja nõude

muuhulgas lepingu 3 alusel esitatud leppetrahvinõudega 3 107,65 euro suuruses summas.

13. Harju Maakohus rahuldas 26.11.2014 kohtuotsusega hageja nõude osaliselt, mõistes

MTÜ-lt Xxxx kostja kasuks välja põhivõlgnevus 4 416 eurot, viivise summas 192,10 eurot ja

viivise põhinõudelt (4 416 eurot) alates 02.11.2013 kuni põhinõude kohase täitmiseni 0,15%

päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 3 729,18 eurot. Kohus leidis, et kostja oli enda

kohustuste täitmisega viivituses 117 päeva, mille eest oli MTÜ-l Xxxx õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi kokku 3 107,65 euro suuruses summas. Kohus luges MTÜ Xxxx leppetrahvi

nõude kostja nõudega tasaarvestatuks. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 26.05.2015

määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51897 kostja ja MTÜ Xxxx vahel sõlmitud kompromissi,

millega MTÜ Xxxx kohustus tasuma kostjale 6200 eurot. Kuna kompromissi sõlmimisel on

arvesse võetud, et MTÜ-l Xxxx oli kostja vastu 3 107,65 euro suurune leppetrahvinõue, tuleb

see summa MTÜ Xxxx kahjunõudest maha arvestada.

VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

14. TÜ Xxxx esitas kohtule vastuhagi, milles palub MTÜ-lt Xxxx välja mõista põhivõlgnevus

64 916,02 eurot ja viivis 10 083,98 eurot. Pooled sõlmisid 12.09.2012 töövõtulepingu nr L12-

09-12/1, millega vastuhageja kohustus ehitama Xxxxkülas kala esmavastuvõtu ja

esmajahutushoone. Töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks ostis vastuhageja

12.07.2013 sõlmitud müügilepinguga AS-lt Xxxxerinevas mõõdus ja koguses ning erinevate

omadustega sandwich-paneele hinnaga kokku 64 916,02 eurot. AS Xxxxesitas vastuhagejale

paneelide eest kokku 64 916,02 euro tasumiseks kaks arvet - 15.07.2013 arve nr 228 ja

13.08.2013 arve nr 271. Vastuhageja on AS Xxxxarved tasunud. AS Xxxxtarnis vastuhageja

ostetud paneelid 12.-13.08.2013 Xxxx ehitusobjektile. Pärast seda, kui vastukostja ütles

vastuhagejaga sõlmitud töövõtulepingu 19.09.2013 üles, jäid paneelid vastukostja valdusse.

Vastukostja kasutas vastuhageja poolt AS-lt Xxxxostetud paneele Xxxx ehitusobjektil kala

esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitusel. Vastukostja ei ole paneelide eest vastuhagejale

tasunud.

15. Kuna töövõtuleping ei ole kestvusleping, ei saa seda üles öelda. Seetõttu tuleb vastukostja

poolne töövõtulepingu erakorraline ülesütlemine lugeda lepingust taganemiseks. Juhul, kui

tellijal on õigus töövõtulepingust taganeda, kohalduvad lepingust taganemise üldsätted. Kuna

AS Xxxxtarnis 12.-13.08.2013 Xxxx ehitusobjektile vastuhageja ostetud paneelid, mille eest

vastukostja ei ole vastuhagejale tasunud, oli vastukostja kohustatud need paneelid

töövõtulepingust taganemise järel vastuhagejale tagastama. Vastukostja ei tagastanud paneele

vastuhagejale, vaid kasutas neid Xxxx ehitusobjektil kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone

ehitusel. Seega ei ole vastukostjal võimalik paneele vastuhagejale tagastada ja ta peab nende

hariliku väärtuse (so ostuhinna) vastuhagejale hüvitama. Seega on vastukostja kohustatud

hüvitama vastuhagejale paneelide väärtuse 64 916,02 eurot.

16. Juhul, kui kohus leiab, et vastukostja ei ole töövõtulepingu alusel kohustatud hagejale AS-

lt Xxxxostetud ja Xxxx ehitusobjektile tarnitud paneelide eest tasuma, on vastuhagejal

vastukostja vastu VÕS § 1037 lg 1 alusel paneelide väärtuse hüvitamise nõue summas 64

916,02 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et vastukostja ei ole VÕS § 1037 lg 1 alusel kohustatud

paneelide väärtust vastuhagejale hüvitama, on vastuhagejal vastukostja vastu VÕS § 1043 ja §

1045 lg 1 p 5 alusel kahju hüvitamise nõue. Kuna vastuhageja kaotas AS-lt Xxxxostetud ja

Xxxx ehitusobjektile tarnitud paneelide suhtes vastukostja õigusvastase tegevuse tagajärjel

omandi, on vastukostja kohustatud sellega tekitatud kahju vastuhagejale hüvitama. Kuna

vastukostja rikub raha maksmise kohustust, nõuab vastuhageja temalt vastavalt VÕS § 113

lõikele 1 lisaks kohustuse täitmisele ka viivist 10 083,98 euro suuruses summas. Vastuhageja

palub jätta hagimenetluse kulud täies ulatuses vastukostja kanda.

VASTUHAGI KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

17. Vastukostja vastuhagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vastukostja

märgib, et vastuhageja nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Vastuhageja on küll esitanud

tõendid selle kohta, et ta on AS-lt Xxxxostnud erinevas mõõdus, koguses ja omadustega

sandwich-paneele, kuid vastuhageja ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks vastukostja

seotust eelnimetatud paneelidega. Vastuhagile ei ole lisatud ühtegi tõendit paneelide

vastukostjale üleandmise kohta. Seega ei ole vastuhagis esitatud nõue tõendatud põhi- ega ka

alternatiivsel alusel.

18. Täiendavalt märgib vastukostja, et 12.09.2012 töövõtulepingu nr XXXXkohaselt oli

ehitustööde teostamiseks ette nähtud kokku 1334 m2 ulatuses sandwich-paneele. Nimetatud

koguses on vastukostja vastuhagejale ka paneelide eest tasunud, milline asjaolu nähtub ka

12.06.2015 Tallinna Ringkonnakohtu otsusest tsiviilasja nr 2-13-51899. Vastukostja palub

jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulude täies ulatuses vastuhageja

kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

19. Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

Vastuhagiavaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

20. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teisest lõikest

tulenevalt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Pooled ei vaidle järgmiste õiguslikku tähendust omavate oluliste asjaolude üle, mis kohus

loeb tuvastatuks:

1. pooled sõlmisid 05.06.2012 lepingu nr L12-06-05/2 (leping 1) külmutusseadmete ning

materjalide tarneks ja paigalduseks kogumaksumusega koos käibemaksuga 291

165,60 eurot;

2. lepingu 1 punkti 4.4 kohaselt oli lõplik tööde valmimise tähtaeg 34 nädalat pärast

lepingu sõlmimist, so hiljemalt 29.01.2013 ning seadmete tarne tähtajaks oli lepingu 1

punkti 4.1 kohaselt 28 nädalat (18.12.2012);

3. 12.09.2012 sõlmisid pooled ehituse töövõtulepingu nr XXXX(edaspidi nimetatud

leping 2) MTÜ Xxxx Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks

asukohaga Xxxx küla, Xxxxmaakonnas, mille kohaselt oli töö I2 üldmaksumuseks

235 043,70 eurot, millele lisandus käibemaks 20%;

4. vastavalt lepingu I2 punktile 5.2 oli töö 2 valmimise lõpptähtaeg 34 nädalat arvates

lepingu allakirjutamise momendist, so 08.05.2013;

5. MTÜ Xxxx ja kostja sõlmisid 12.09.2012 ehituse töövõtulepingu nr xxxx MTÜ Xxxx

Kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks;

6. 29.10.2015 sõlmisid MTÜ Xxxx ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel

loovutas MTÜ Xxxx hagejale 12.09.2015 töövõtulepingust nr XXXXtuleneva nõude

kostja vastu summas 14 447,79 eurot.

21. Hageja nõuab kostjalt lepingute rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Pooled ei vaidle

selle üle, et 12.09.2012 sõlmisid pooled töövõtulepingu (leping 1) ning samuti ei ole

vaidlust sellest, et leping 3, so MTÜ Xxxx ja TÜ Xxxx vahel 12.09.2019 sõlmitud leping on

töövõtuleping (vt 25.01.2017 korraldava kohtuistungi protokoll (tl 71). Pooltel on vaidlus

selles kas 05.06.2012 sõlmitud lepingu näol on tegemist müügi- või töövõtulepinguga. Kohus

on seisukohal, et lepingu 1 puhul on tegemist müügilepinguga VÕS § 208 mõttes. Kohtu

hinnangul on külmutusseadmete paigaldamine kõrvalteenus, mida müüja osutab ostjale seoses

müügilepinguga. VÕS 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale

üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 2 järgi käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka

lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis

teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas

peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole

kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.

Õiguskirjanduse kohaselt juhul, kui asja paigaldas müüja või kolmas isik müüja ülesandel, siis

sellisel juhul vastutab müüa tekkinud puuduste eest müügi- ja mitte töövõtulepingu

põhimõtete kohaselt. Seaduse kohaselt on tegemist müügilepingust tuleneva kõrvalkohustuse,

mitte kombineeritud lepingu või eraldi töövõtulepinguga (vt Võlaõigusseadus II.

Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2007. Komm 3.6 § 217, lk 47).

22. Kahju hüvitamise aluse tellijale (hagejale) annab VÕS § 115 lg 1, mille järgi, kui võlgnik

rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele. Sellise nõude võib VÕS § 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks

antud täiendava tähtaja möödumist ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega

andmata, kui kahju hüvitamine puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik. Seega on

VÕS § 115 lg 1 kohaldamise esmane eeldus mingi kohustuse rikkumine kostja poolt. Sellest

tulenevalt tuleb hinnata kas kostja rikkus lepinguid 1, 2 ja 3 ning kas esinevad muud kahju

hüvitamise eeldused.

23. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-173-12, p-is 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg

1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised

üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27):

•

kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

•

kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS §

103 lg 1 järgi vabandatav;

•

hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

•

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

•

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

•

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

24. Käesoleval juhul vaidlus puudub selles, et lepingute 1, 2 ja 3 täitmine on võimatu, kuna

hageja on tellinud asendustäitmise. Hageja leiab, et kostja on rikkunud nii poolte kui MTÜ

Xxxx ja kostja vahel sõlmitud lepinguid, mille tulemusel on tekkinud kahju hagejaga sõlmitud

lepingute alusel kokku 12 547,08 eurot ja MTÜ Xxxx ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel

14 447,97 eurot. Kahju tuleneb hageja ja MTÜ Xxxx poolt lepingutest taganemise tagajärjel

sõlmitud uute tööde lõpetamise lepingute kallinemisest. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud

lepingute rikkumine on tõendatud tsiviilasjas nr 2-13-51899 tehtud lahendiga. Kostja on

seisukohal, et hageja leiab ebaõigesti, et Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu

kohtuotsustega tsiviilasjas nr 2-13-51899 on tuvastatud kostja poolt lepingute 1 ja 2.

rikkumine ning kohtud ei ole tuvastanud, et hagejal oli õigus lepingud erakorraliselt üles

öelda.

25. Kohus leiab, et kostja poolne lepingute nr 1 ja 2 rikkumine on tõendatud tsiviilasjas nr 2-

13-51899 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, mille kohaselt oli kostja viivituses nii lepingu 1

kui ka lepingu 2 täitmisega ning seetõttu tekkis hagejal kostja vastu alus leppetrahvi nõude

esitamiseks (vt tl 62-63, I kd). Samuti on kostja ise tunnistanud 25.01.2017 toimunud

korraldaval kohtuistungil, et kostja kindlasti ei väida seda, et kostja ei ole viivitanud, kuid see

ei olnud selline rikkumine, mis oleks andnud hagejale õiguse lepingust taganeda (tl 71

pöördel, I kd).

26. Järgmisena analüüsib kohus, kas kostja poolne tähtagade ületamine andis aluse lepingutest

nr 1, 2 ja 3 taganemiseks või mitte. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kohtud ei ole

tuvastanud, et hagejal oli õigus lepingud erakorraliselt üles öelda. Riigikohus on märkinud, et

VÕS § 655 lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal üles öelda sõltumata sellest, kas

töövõtja on lepingut rikkunud. VÕS § 655 lg 1 teist lauset tuleb kohaldada siis, kui

töövõtulepingut ei ole rikutud. VÕS § 655 ei sätesta tasu saamist juba tehtud töö eest ning ei

ole seetõttu asjakohane (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-09, p 14). Kui

töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul

kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted (vt ka Riigikohtu 21.09.2011 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-64-11, p 12). Töövõtulepingut ei saa kohustuse rikkumise tõttu VÕS §

196 lg 1 alusel üles öelda, sest tegemist ei ole kestvuslepinguga. Üles saab öelda üksnes

kestvuslepinguid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-126-13, p 13). Samuti ei saa müügilepingut (so

lepingut nr 1) üles öelda.

27. Kohus loeb Riigikohtu praktikale tuginedes lepingutest 1, 2 ja 3 ülesütlemise lepingust

taganemise avaldusena (vt Riigikohtu 05.06.2013 otsus nr 3-2-1-59-13, p 14). Seega tuleb

kohtul tuvastada, kas eeldused lepingutest 1, 2 ja 3 taganemiseks olid täidetud või mitte ja

kas hageja avaldust võiks tõlgendada lepingutest nr 1, 2 ja 3 taganemise avaldusena. VÕS §

188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või

lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud

õiguste ja kohustuste kehtivust.

28. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kohus lepingutest 1, 2 ja 3 ülesütlemist avaldust lepingutest

1 ja 2 taganemise avaldusena. Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemise kehtivuseks

peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele

õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed)

eeldused,

st

taganemiseks

peab

olema

seda

õigustav

põhjus,

eelkõige

oluline

lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-

11, p 28).

29. 12.09.2013 hoiatuste kohaselt andis hageja teada, et juhul, kui kostja ei jätka viivitamatult

töö teostamist ega esita 18.09.2013 hagejale töö teostamise graafikut, mis tagaks töö lõpliku

valmimise ning hagejale üleandmise hiljemalt 20.10.2013, ütleb kostja lepingud 1 ja 2 alates

19.09.2013 erakorraliselt üles (tl 39-42, I kd). Nimetatud hoiatustes andis hageja kostjale

teada, et lepingute ülesütlemisel esitab hageja kostjale lepingute rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamis nõuded. Hoiatused on saadetud kostjale e-postiaadressile xxxx@xxxx.ee

16.09.2013 ning lugemisteatise kohaselt sai kostja hoiatused kätte 16.09.2013 (tl 43-44, I kd).

MTÜ Xxxx edastas 16.09.2013 e-kirjaga kostjale hoiatuse, milles nõudis viivitamatult töö

teostamise jätkamist ning andis kuni 18.09.2013 tähtaja esitada ja kirjeldada MTÜ-le Xxxx

kostja poolt kasutusele võetavad abinõud ja meetmed, mis tõendavad ning tagavad töö

valmimise hiljemalt 20.10.2013 (tl 129-130, I kd). Nimetatud hoiatuses andis MTÜ Xxxx

teada, et eelnimetatud nõude mittekohase täitmise korral ütleb MTÜ Xxxx lepingu alates

19.09.2013 erakorraliselt üles. Lugemisteatise kohaselt sai kostja MTÜ Xxxx hoiatuse sai

kostja lugemisteatise kohaselt kätte 16.09.2013 (tl 43-44, I kd).

30. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et e-kirja kättesaamist tõendava lugemisteatega on

tõendamist leidnud, et kostja on lepingutest 1, 2 ja 3 taganemise avalduse 16.09.2013 kätte

saanud (tl 43-44 I kd). Taganemine on kindlale isikule suunatud ühepoolne vastuvõtmist

vajav tahteavaldus, mis jõustub kättesaamisega TsÜS § 69 lg 1 kohaselt. Seega tuleb lugeda

tahteavaldused kostja poolt kättesaamisega kehtivaks. Seega on täidetud lepingute nr 1, 2 ja 3

taganemise formaalne eeldus. Järgmisena kohus analüüsib kas on täidetud ka lepingutest 1, 2

ja 3 taganemise materiaalsed eeldused.

31. Kostja esitas taganemisavaldusele vastuväite, mille kohaselt ei saanud juhtimiskilbi

tarnimisega viivitamine olla lepingu 1 erakorralise ülesütlemise aluseks, kuna hageja esitas

kostjale hoiatuse lepingu 1 ülesütlemise kohta 12.09.2013, so pärast seda kui kostja oli enda

kohustuse juba täitnud. Kohus leiab, et ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et käesoleva

tsiviilasja kostja pidanuks tarnima juhtimiskilbi hiljemalt 13.05.2013, kuid tarnis selle

27.08.2013. Sellest tulenevalt oli hageja juhtimiskilbi tarnega viivituses 106 päeva. Samuti

leidis ringkonnakohus, et hageja ei saanud enda lepingust 1 tulenevaid kohustusi tähtaegselt

täita, kuna kostja ei olnud lepingu 1 punkti 3.2 rikkudes teostanud jõukaabli vedu

peakülmutusagregaadi juurde ega valmistanud ette kohti külmutusseadmete jaoks (tl 62, I kd).

Samuti on ringkonnakohtu otsusega tuvastatud, et kostja ei olnud õigustatud arvestama

lepingu 1 alusel leppetrahvi seadmete paigaldamisega viivitamise eest, kuivõrd hageja

nimetatud kohustuse täitmine sõltus kostja poolt lepinguliste kohustuste täitmisest lepingu 1

järgi (tl 63, I kd). Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja poolt juhtimiskilbi tarnimisega

viivitamine olla lepingu 1 erakorralise ülesütlemise aluseks, kuna hageja esitas hoiatuse

lepingu ülesütlemise kohta 12.09.2013, so pärast kostja poolt kohustuse täitmist. Samuti

nõustub kohus kostja seisukohaga, et samuti ei saanud olla lepingu 1 erakorralise ülesütlemise

põhjuseks kostja poolt seadmete paigaldamise kohustuse täitmata jätmine, kuna kostja ei

saanud täita seda kohustust hagejast tuleneva asjaolu tõttu. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või

võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt

õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast

tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Eeltoodust tulenevalt ei ole

kostja toime pannud olulisi lepingu 1 rikkumisi ning seega ei ole täidetud müügilepingust

(so lepingust 1) taganemise materiaalsed eeldused. Tulenevalt selles ei ole lepingust nr 1

taganemine kehtiv ning täidetud ei ole lepingust nr 1 tulenev kahju hüvitamise eeldus. Seega

ei tule edasi analüüsida lepingust 1 tulenevaid kahju hüvitamise eeldusi.

32. Järgmisena võtab kohus seisukoha kas on täidetud lepingust nr 2 taganemise materiaalsed

eeldused. Kohus tuvastas eelnevalt, et vastavalt lepingu 2 p-le 5.2 oli MTÜ Xxxx Kala

esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehituse valmimise tähtaeg 34 nädalat arvates lepingu

allakirjutamise momendist, so 08.05.2013. Kostja peatas lepingust nr 2 kohustuste täitmise,

kuna hageja jättis arve 09.08.2013 nr 70 osalisel tasumata. 25.01.2017 toimunud

kohtuistungil seletas kostja, et kostja kindlasti ei viivitanud, see on tõendatud ka

ringkonnakohtu otsusega aga see ei olnud selline rikkumine, mis oleks andnud hagejale

õiguse lepingust taganeda (tl 71 pöördel, II kd). Ringkonnakohtu otsusega on tuvastatud, et

hageja leidis, et lepingus 2 ettenähtud tööde lõpptähtaeg lükkus edasi vähemalt 116 päeva

põhjusel, et kostja tasus hageja poolt esitatud arveid hilinemisega. Samuti on ringkonnakohus

märkinud, et siiski ei võimalda hageja leitu, et arve aluseks olev akt on omakäeliselt mõlema

poole poolt allkirjastatud 13.09.2012, arve muutunud sissenõutavaks 20.09.2012 ja kostja on

arve tasumisega 31.10.2012 viivitanud 40 päeva, õigustada hageja poolt lepingu 2 lõpptähtaja

ületamist (tl 63, I kd). Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu otsusega tõendatud, et hageja

arvete tasumisega hilinemine ei õigusta kostja poolset tähtaegade ületamist. Seega kohus

leiab, et tegemist on kostja poolt olulise lepingu 2 rikkumisega. Seega on täidetud lepingu 2

taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused.

33. Järgmisena kohus analüüsib kas on täidetud lepingust 3 taganemise materiaalsed

eeldused. 12.09.2012 sõlmisid MTÜ Xxxx ja kostja lepingu 3 MTÜ Xxxx Kala

esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitamiseks, mille p 5.2 kohaselt oli tööde valmimise

tähtaeg 08.05.2013. 28.06.2013 sõlmisid Xxxx ja kostja lepingu lisa 4, millega pikendati töö

valmimise tähtaega 31. oktoobrini 2013. 16.09.2013 esitas MTÜ Xxxx kostjale 12.09.2013

dateeringut kandva hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostja oli alates juunist 2013

olulises viivituses töö teostamisega, millest tulenevalt oli MTÜ-l Xxxx põhjendatud alus

kahelda töö tähtaegses valmimises. MTÜ Xxxx andis kuni 18.09.2013 tähtaja esitada ja

kirjeldada MTÜ-le Xxxx kostja poolt kasutusele võetavad abinõud ja meetmed, mis

tõendavad ning tagavad töö valmimise hiljemalt 20.10.2013. Hoiatuses märgitud tähtajaks

kostja MTÜ Xxxx nõudeid ei täitnud, samuti ei taotlenud kostja MTÜ-lt Xxxx täiendavat

tähtaega tööde tähtaegset valmimist tagavate abinõude ja meetmete esitamiseks. 29.10.2015

sõlmisid MTÜ Xxxx ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille alusel loovutas MTÜ Xxxx

hagejale nõude kostja vastu summas 14 447,79 eurot.

34. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oli tulenevalt lepingust 3 olulises

viivituses tööde teostamisega. Lepingu 3 p 6.6 kohaselt vahetähtaegade mittejärgimist ei loeta

töövõtja poolseks lepingutingimuste rikkumiseks, mis annaks tellijale õiguse lepinguliste või

seadusest

tulenevate

õiguskaitsevahendite

rakendamiseks.

Vahetähtaegades

mittekinnipidamine ei anna töövõtjale õigust ületada töö üleandmise-vastuvõtmise

lõpptähtaega (tl 117, I kd). Seega on kohus seisukohal, et hoiatuses märgitud põhjus ei

andnud hagejale alust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus nõustub kostja

13.04.2017 kohtuistungil väljendatud seisukohaga, et Xxxx ütles lepingu üles enne

kokkulepitud tööde teostamise tähtaja saabumist kuigi lepingu 3 järgi ei olnud õigust

õiguskaitsevahendeid rakendada (tl 89 pöördel, II kd). Tulenevalt eeltoodust on

töövõtulepingust 3 taganemine on tühine.

35. Järgmisena võtab kohus seisukoha kas 19.09.2013 ülesütlemist on alust käsitleda VÕS §

655 lg 1 tuleneva ülesütlemisena. VÕS § 655 lg 1 võimaldab tellijal töövõtulepingu igal ajal

üles öelda sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud. VÕS § 655 lg 1 teist lauset

tuleb kohaldada siis, kui töövõtulepingut ei ole rikutud. Kostja on seisukohal, et Xxxxi puhul

ei ole alust VÕS § 655 lg 1 tuleneva ülesütlemisena käsitleda, kuna kostja ja Xxxx vahel ei

ole enam nõudeid mis tulenevad vaidlusalustest lepingutest. Tallinna Ringkonnakohus

kinnitas 26.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-51897 kostja ja MTÜ Xxxx vahel sõlmitud

kompromissi, millega mõlemad pooled kinnitasid, et neil ei ole pärast kompromissi

kinnitamist teineteise vastu nõudeid, mis tulenevad 5.06.2012 ja 12.09.2012 poolte vahel

sõlmitud lepingutest (tl 8-10, II kd). Sellest tulenevalt nõustub kohus kostjaga, et kuna MTÜ

Xxxx kinnitas kompromissis, et tal puuduvad kostja vastu nõuded, puudub hagejal alus nõuda

kostjalt MTÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamist. MTÜ-l Xxxx ei olnud nõude loovutamise

ajal enam nõuet kostja vastu mida loovutada hagejale.

36. Eeltoodust tulenevalt leidis tuvastamist asjaolu, et täidetud on üksnes lepingust nr 2

taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. VÕS § 135 lg 1 sätestab, et kui kahjustatud

lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu,

millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti

(asendustehing),

võib

kahjustatud

lepingupool

kohustust

rikkunud

lepingupoolelt

kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.

VÕS § 135 lg 2 on kahjuhüvitise arvutamist lihtsustav säte.

37. Kohus leiab, et kostja vastutab lepingu rikkumise eest, kuna rikkumine ei ole VÕS § 103

lg 1 järgi vabandatav. Kohtule esitatud hinnapakkumisega on tõendatud, et lepingust 2

tuleneva töö 2 lõpetamiseks esitas XxxxOÜ hinnapakkumise summas 134 757,71eurot ilma

käibemaksuta, mis oli kolmest pakkumisest kõige odavam (tl 89, I kd). Samuti on tõendatud,

et hageja sõlmis XxxxOÜ-ga 08.11.2013 töövõtulepingu nr 25/10/13 (tl 90-99, I kd). Poolte

vahel sõlmitud lepingu 2 kohaselt oli kostja poolt teostamisele kuuluva töö 2

kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 235 043,70 eurot. Lepingu 2 alusel teostas kostja

viimased tööd 2013. aasta juunikuus, millised on akteeritud 01.07.2013 seisuga. Nimetatud

akti kohaselt oli 01.07.2013 akteeritud lepingu 2 alusel töid maksumuses 126 466,14 eurot

ilma käibemaksuta. Sellest tulenevalt oleks kuulunud lepingu 2 alusel töö 2 lõpetamisel

hageja poolt täiendavalt tasumisele 108 577,56 eurot ilma käibemaksuta. Kostja poolt

lõpetamata tööde teostamiseks XxxxOÜ-ga sõlmitud uue töövõtulepingu alusel kujunes

tööde lõpetamise maksumuseks ilma käibemaksuta 134 757,71 eurot ehk 26 180,15 eurot

enam, kui kostjaga sõlmitud lepingu 2 alusel tasuda tulnuks.

38. Seega kallines hageja jaoks töö 2 lõpetamine 26 180,15 euro võrra. Nimetatud töö 2

kallinemisest tulenev kahju on 14 171,54 euro ulatuses kaetud hageja poolt kostjale lepingu 2

alusel esitatud viivistasu ehk leppetrahvi arvel (arvestades, et esialgselt esitatud leppetrahvist

summas 15 160,32 eurot on tsiviilasjas nr 2-13-51899 tehtud kohtuotsusega arvestatud maha

988,78 eurot). Seega on töö 2 kallinemisest tulenev kahju kostja poolt hüvitamata 12 008,61

euro ulatuses. Õiguskirjanduse kohaselt on kahju konkreetne arvutamine VÕS § 135 lg-s 1

sätestatud reegli järgi võimalik üksnes juhul, kui asendustehing on tehtud mõistlikul viisil ja

mõistliku aja jooksul pärast taganemist. Et asendustehing oleks tehtud mõistlikul viisil, peab

see olema tehtud esialgse lepinguga võimalikult samaväärsetel tingimustel, mida antud

asjaoludel on mõistlikult võimalik saavutada. Asendustehingu tingimused ei pea olema

identsed algse lepinguga, oluline on, et see oleks tegelikult tehtud selle lepingu asendamiseks,

millest taganeti, ning, et seda saaks ka mõistlikuks asenduseks pidada (vt Võlaõigusseadus I.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, § 135 komm, lk 716). Kohtu hinnangul on eelpool

nimetud asendustehing tehtud mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul pärast taganemist.

Kohus tuvastas juba eelnevalt, et hageja valis asendustehingu kolme pakkuja hulgast ning

hageja valis kolmest odavaima variandi. Samuti on tõendatud, et uus leping sõlmiti selle

lepingu asendamiseks millest hageja taganes.

39. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise

kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kahju ei

kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte

eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4

kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on

kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Kohus leiab, et kostja rikkumise ja tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Juhul, kui kostja ei

oleks lepingut 2 rikkunud, ei oleks hageja lepingust taganenud ning hageja ei oleks pidanud

sõlmima uue töövõtjaga uut töövõtulepingut. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et

hagejale on tekkinud uue lepingu sõlmimisega kahju 12 008,61 eurot ja nimetatud summa

kuulub kostjalt välja mõistmisele.

40. Järgmisena analüüsib kohus vastuhagiavaldust. TÜ Xxxx esitas kohtule vastuhagi, milles

palub MTÜ-lt Xxxx välja mõista põhivõlg 64 916,02 eurot ja viivis 10 083,98 eurot.

Vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele. Vastuhagi esmane nõue on esitatud VÕS

§ 189 alusel. Alternatiivselt on vastuhageja esitanud vastukostja vastu VÕS § 1037 lg 1

alusel paneelide väärtuse hüvitamise nõude ning teise alternatiivina kahju hüvitamise nõude

VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel.

41. Esmalt analüüsib kohus VÕS § 189 alusel esitatud nõuet. Riigikohus on märkinud, et kui

töövõtulepingut on oluliselt rikutud, on tellijal õigus töövõtulepingust taganeda. Sellisel juhul

kohalduvad asjas lepingust taganemise üldsätted (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-59-13, p 14).

VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta

tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut.

Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui: 1)

tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu

seisneb teenuse saamises või asja kasutamises; 2) lepingupool on üleantud eseme ära

tarvitanud, võõrandanud, koormanud kolmanda isiku õigusega või ümber töötanud; 3) üleantu

on hävinud.

42. Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et on täidetud lepingust 2 taganemise

formaalsed ja materiaalsed eeldused. Seega tuleb vastuhagi hageja nõue lahendada VÕS §

189 alusel. Vastuhagi hageja leiab, et kuna AS Xxxxtarnis 12-13.08.2013 Xxxx

ehitusobjektile vastuhageja ostetud paneelid, mille eest vastukostja ei ole vastuhagejale

tasunud, oli vastukostja kohustatud need paneelid töövõtulepingus taganemise järel

vastuhagejale tagastama.

43. Kohtule esitatud müügilepinguga on tõendamist leidnud, et vastuhagi hageja ostis

12.07.2013 AS-lt Xxxxerinevas mõõdus ja koguses ning erinevate omadustega sandwich

paneele kokku summas 64 916,02 eurot (tl 30-34, II kd). Samuti on tõendamist leidnud, et AS

Xxxxesitas paneelide eest tasumiseks 15.07.2013 arve nr 228 ja 13.08.2013 arve nr 271 (tl 34-

35, II kd) ning vastuhagi hageja tasus kahe arve eest kokku 64 916,02 euro (tl 36-43, II kd).

Kohus leiab, et vastuhagi hageja ei ole tõendanud müügilepingus märgitud koguses paneelide

üleandmist vastuhagi kostjale. Vastuhagi kostja leiab, et vastuhagi hageja ei ole

ehitusobjektile tarninud sandwich-paneele rohkem kui lepingu 2 alusel oli ette nähtud, so

1334 m².

44. Kohus leiab, et Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2015 otsusega on tõendatud, et vastuhagi

kostja on vastuhagi hagejale lepingust 2 tulenevate paneelide eest tasunud (tl 55 ja 63, I kd).

Kohus kuulas 25.01.2017 üle tunnistaja Xxxxvastuhagi kostjale paneelide üleandmise osas.

Tunnistaja Xxxxandis ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta millal paneelid objektile tarniti. See oli

suve lõpp, ilmselt august. Paneele toodi ühe korra. Tunnistaja ei tea objektil kasutatavate

paneelide mahtu (tl 74-76; II kd). Samuti ei osanud tunnistaja Xxxxanda ütlusi paneelide

mahu ega tarnimise aja kohta. Tunnistaja Xxxxandis ütlusi selle kohta, et võimalik, et oli üks

tarne, ei olnud tarnimishetkel kohal. Kas need olid ühel või kahel päeval tulnud, ei oska öelda

(tl 93, II kd). Tunnistaja Xxxxei kontrollinud kas paneelide maht vastas lepingule. Mais

paneele ei olnud, võis olla juuni-juuli äkki (tl 94, II kd).

45. Seega ei ole tõendamist leidnud, et vastuhagi hageja on tarninud ja üle andnud vastuhagi

kostjale täiendavaid paneele summas 64 916,02 eurot. Asjaolu, et hinnapakkumises lepitud

paneelide maht on akteeritud 1. juulil, ei tõenda seda, et selleks kuupäevaks pidi paneelide

maht vastavalt lepingule 2 olemas olema. Samuti ei tõenda juulis paneelide akteerimine

asjaolu, et augustis toodi ja anti vastuhagi kostjale üle täiendavad paneelid summas 64 916,02

eurot. Tulenevalt asjaolust, et paneelide tarnimine ja üleandmine summas 64 916,02 eurot on

tõendamata ei tule analüüsida vastuhagis esitatud alternatiivseid aluseid paneelide hüvitamise

nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUD

46. Kohus leiab, et hagiavalduse osas tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel

vaidluse asjaolusid arvestades täielikult poolte endi kanda. Tulenevalt asjaolust, et kohus

rahuldab osaliselt hagi, siis on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagiavalduse menetluskulud jätta vastuhagi kostja kanda.

47. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kooskõlas TsMS § 174

lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik