1-15-9008/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated1-15-9008/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht 9. mai 2017, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number 1-15-9008
Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 7. aprilli 2017
määrus süüdimõistetu T.O suhtes
karistusejärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmise ja menetluskulude väljamõistmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu T.O (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 7. aprilli 2017 määrus osaliselt, s.o T.O-lt väljamõistetud menetluskulude osas.
2. Teha tühistatud osas uus otsustus, millega määrata OÜ-le Advokaadibüroo Matti
Reinsalu
makstava
riigi
õigusabi
tasu
suuruseks
T.O-le
määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 103 (ükssada
kolm) eurot 32 senti, sealhulgas käibemaks. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
3. Süüdimõistetu T.O määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi
vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik 1. Harju Maakohtu 25.11.2015 kohtuotsusega karistati T.O KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9 ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 2 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1
alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg kokku 3 päeva karistusaja hulka ning kandmisele kuulus 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.05.2015.
2. 13.03.2017 esitas Viru Vangla materjalid T.O-le karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
3. Viru Maakohtu 07.04.2017 määrusega jäeti T.O suhtes karistusjärgne
käitumiskontroll kohaldamata, kuna kinnipeetava puhul ei ole täidetud käitumiskontrolli kohaldamise formaalne eeldus, s.o kindla elukoha olemasolu. Sama määrusega mõisteti T.O-lt välja menetluskuludena riigituludesse 103,32 eurot kaitsjatasu vandeadvokaat Matti Reinsalu poolt õigusabi osutamise eest. Määruskaebus 4. Viru Maakohtu 07.04.2017 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu, kes palub maakohtu määruse tühistada. Süüdimõistetu toob välja, et toimunud istungil ei olnud temal määratud kaitsjast mitte mingisugust kasu ja kaitsja ei taotlenud süüdimõistetu osas ühtegi kergendavat asjaolu. Lihtsalt kohalviibimise eest sellise summa maksmine on koormav ja liiga palju. T.O on 100% töövõimetu ja pension on 150 eurot. Kaitsjatasu maksmine võib ajendada teda kuritegevuseks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5. Ringkonnakohus, olles tutvunud maakohtu määruse ja esitatud kaebusega leiab, et Viru
Maakohtu 07.04.2017 määrus tuleb tühistada osaliselt, s.o väljamõistetud menetluskulude osas. 6. Maakohtu määrusega jäeti T.O suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.
Karistusjärgse käitumiskontrolli materjalide maakohtusse saatmisel taotles süüdimõistetu kaitsja määramist. Kaitsja määrati T.O-le Viru Maakohtu 16.03.2017. määrusega ning riigi õigusabi osutamise võttis 16.03.2017 vastu M. Reinsalu.
7. Menetluskulude väljamõistmine karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata jätmisel on
reguleerimata otsesõnu kriminaalmenetluse seaduses, kuid selle kohta on olemas vastav Riigikohtu praktika. VangS § 762 lg 2 kohaselt saadab vangla materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli
kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab KarS § 871
lõike 1 punktides 1 ja 2 või lõikes 2
sätestatud tingimustele. Seega alustab käitumiskontrolli kohaldamise menetlust alati riik kindlate formaalsete aluste olemasolul süüdimõistetu tahtest sõltumatult. Mingit võimalust kõnealuse menetluse vältimiseks süüdimõistetul ei ole. Samas on selge, et käitumiskontrolli menetluse tulemiks võivad olla süüdimõistetud isiku põhiõiguste uued riived. Seetõttu ei saa
taunida süüdistatava soovi kaasata menetlusse kaitsja. Lisaks ei pruugi menetluskulud piirduda vaid kaitsekuludega. Selles menetluses võivad tekkida menetluskulud ka sõltumata
süüdimõistetu tahtest. Võttes arvesse, et menetluskulude hüvitamine selles menetluses on seadusega reguleerimata ja lähtudes KrMS § 2 p-st 4, leiab kolleegium, et olukorras, kus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata,
kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik. (RKKKm nr 3-1-1-1-16, p 9.2-9.3) Seega on nimetatud olukord kohaldatav ka käesolevas menetluses, kuna T.O suhtes
jäi karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata ning KrMS § 2 p-st 4 tulenevalt jäävad tekkinud menetluskulud summas 103,32 eurot Eesti Vabariigi kanda. 8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb Viru Maakohtu 7. aprilli 2017 määrus tühistada osaliselt, s.o väljamõistetud menetluskulude osas, ning teha
uus lahend, millega jäetakse kaitsjatasu summas 103,32 eurot Eesti Vabariigi kanda. T.O määruskaebus tuleb rahuldada. 2
/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/
Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Mati Kartau 3