3-15-393/26 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

09.05.2017, Tartu

Haldusasja number

3-15-393

Haldusasi

Kasepõllu OÜ kaebus Luunja valla kohustamiseks

andma

haldusakt

Kasepõllu

maaüksuse

detailplaneeringu mittekehtestamise kohta või

Keskkonnaametile koos kehtestatud detailplaneeringuga

taotluse esitamiseks ehituskeeluvööndi vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Luunja valla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Kasepõllu OÜ

Vastustaja Luunja vald

RESOLUTSIOON

1. Jätta Luunja valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a

otsus muutmata.

2. Välja mõista Luunja vallalt 780 eurot Kasepõllu OÜ kasuks apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulude katteks. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 08.06.2017 (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kasepõllu OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Luunja valla kohustamiseks andma

haldusakt Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu mittekehtestamise kohta või

Keskkonnaametile ehituskeeluvööndi vähendamiseks taotluse esitamiseks.

Kaebuse kohaselt kuulub Kasepõllu OÜ-le maaüksus asukohaga Sirgu küla, Luunja vald,

Tartumaa. Luunja Vallavolikogu 25.05.2006. a otsusega nr 5-14.1 algatati maaüksuse

detailplaneering ja 03.08.2007. a vallavalitsuse korraldusega nr 305 võeti see vastu ning

suunati avalikule väljapanekule. Aastatel 2009–2010 viidi läbi keskkonnamõju strateegiline

hindamine, mille aruande Keskkonnaamet kiitis heaks 19.04.2010. Kaebaja omandas

vaidlusaluse maaüksuse kevadel 2014 ning hakkas vastustajalt nõudma detailplaneeringu

menetluse jätkamist. Looduskaitseseaduse (LKS) § 40 lg 3 eeldab kalda ehituskeeluvööndi

vähendamiseks Keskkonnaameti nõusolekut, kuid Keskkonnaamet 21.11.2014. a vastuskirjas

Luunja Vallavalitsusele väljendas vastuseisu ehituskeeluvööndi vähendamisele, misjärel

detailplaneeringu menetlemine vastustaja poolt sisuliselt seiskus. Keskkonnaamet ei

välistanud 05.01.2015. a vastuskirjas kaebajale nõusoleku andmist, kuid ei ole ka ise mingit

haldusakti nõusoleku mitteandmise kohta koostanud, viidates vallapoolse ametliku taotluse

puudumisele.

Kaebaja esitas vastustajale 20.01.2015 taotluse kas toimingu sooritamiseks või haldusakti

andmiseks, kuid vastustaja keeldus 02.02.2015 kirjaga nr 7-2/118-1 nii toimingu sooritamisest

kui ka haldusakti andmisest, väites, et detailplaneeringu menetlemine käib edasi ning

ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust vald esitada ei kavatse.

Vastustaja teab kaebaja vajadusi seoses detailplaneeringuga, kuid ignoreerib neid, jätkates

otsustamatuse ja tegevusetuse kursil. Ehituskeeluvööndi vähendamiseta ei ole detailplaneering

mõistlikus mahus realiseeritav, mis tähendab, et vastustaja sisuliselt oma viimase vastusega

keeldus detailplaneeringu kehtestamisest. Keeldumist ei ole aga vormistatud haldusakti

vormis, mistõttu ei ole kaebajal võimalik kohtusse pöörduda tühistamiskaebusega. Vastustaja

tegevus, mis väljendub nii põhjendamatus viivitamises detailplaneeringu menetluse lõpule

viimisega kui ka tegevusetuses (keeldutakse toimingu sooritamisest või akti andmisest), on

õigusvastane.

Kaebaja eesmärgiks on detailplaneeringu realiseerimine keskkonnamõju hindamise aruande

alternatiivis III kirjeldatud kujul. Vastustaja on aga põhjustanud olukorra, kus haldusmenetlus

võiks jääda kestma igavesti. Vastustaja keeldub ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemisest,

mis muudab detailplaneeringu kehtestamise kaebajale vastuvõetaval kujul võimatuks.

Vastustaja käitumine on pahatahtlik ja lubamatu ning vald rikub eesmärgipärase ja efektiivse

haldusmenetluse läbiviimise nõudeid.

HALDUSKOHTU LAHEND

2. Tartu Halduskohus rahuldas 26.01.2016. a otsusega Kasepõllu OÜ kaebuse (resolutsiooni

p 1), kohustas Luunja valda otsustama Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine

või kehtestamata jätmine hiljemalt 01.06.2016 (resolutsiooni p 2) ja mõistis Luunja vallalt

Kasepõllu OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 2144,17 eurot, ülejäänud osas jättis

halduskohus menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3).

Halduskohtu otsuse kohaselt on planeerimismenetlus kestnud üheksa aastat ja kaheksa kuud,

kuid planeeringut ei ole kehtestatud ega otsustatud planeeringumenetluse lõpetamine

planeeringut kehtestamata. Planeerimismenetluse algatamise ajal ja kuni 30.06.2015 kehtinud

planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 kohaselt on vaidlusaluse planeeringuga seotud tegevuste

korraldamine Luunja valla ülesandeks.

Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu menetlust tuleb hinnata planeerimisseaduse vana

redaktsiooni sätete alusel ning seal ei ole ette nähtud tähtaegu planeerimismenetluse erinevate

toimingute tegemiseks ega sätestatud planeerimismenetlusele tervikuna lubatud maksimaalset

tähtaega. Seetõttu ei saa vahetult seaduse normi järgi otsustada, kas menetluse kestvus on

olnud ülemäärane. Kehtiva PlanS § 139 lg 2 näeb ette, et detailplaneeringu kehtestamise või

kehtestamata jätmise otsus tuleb teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu

algatamisest arvates.

Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu menetlus on olnud seotud asjaoludega, mis on

pikendanud menetlust vastustaja tegevusest otseselt sõltumata. Kui planeering võeti vastu

Luunja Vallavalitsuse 03.08.2007. a korraldusega nr 305, siis planeeringu avaliku väljapaneku

järgselt selgus vajadus teostada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille järel maatüki

omanik kaotas huvi planeerimismenetluse jätkamise vastu ja võõrandas kinnistu kaebajale

2014. a kevadel. Sellele on järgnenud ka detailplaneeringu uue lahenduse koostamine.

Kehtivas planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringumenetluse maksimaalset tähtaega

enam kui kolmekordselt ületav menetluse kestvus on ülemäärane. Luunja vald on menetluse

korraldamisel olnud passiivne ega ole läbi viinud toiminguid, mis oleks suunatud menetluse

lõpetamisele mõistliku aja jooksul. Seetõttu on vastustaja tegevus planeeringumenetluse

korraldamisel tervikuna õigusvastane menetluse ebamõistliku kestvuse tõttu. Viivitus

menetluses riivab oluliselt kaebaja õigust omandit kasutada ja käsutada, samuti

ettevõtlusvabadust.

Kaebaja õiguste riivet leevendab asjaolu, et kinnistu omandamise ajal 2014. a pidi kaebajale

2006. a alanud planeerimismenetlusega seonduv teada olema ning eeldatavalt lähtus kaebaja

sellest nii kinnistu omandamise kui ka kinnistu müügihinna kokkuleppe sõlmimisel. Eelnev ei

võta aga Kasepõllu OÜ-lt õigust sellele, et talle kuuluvat kinnisasja puudutav

detailplaneeringumenetlus viidaks läbi õiguspäraselt ja mõistliku aja jooksul.

Kasepõllu OÜ on 2014 ja 2015 ning ka kohtumenetluse ajal pidanud vastustajaga

kirjavahetust, et vastustaja jätkaks menetlustoimingutega, mis on vajalikud detailplaneeringu

kehtestamiseks või keelduks planeeringu kehtestamisest. 29.09.2015 menetlusdokumendis

selgitas vastustaja võimalust jätkata planeerimismenetlust planeeringulahenduse alternatiiv II

järgi. 30.12.2015 menetlusdokumendis teatas vastustaja, et arendaja on planeerijale suuliselt

teatanud valmisolekust jätkata menetlust planeeringulahenduse alternatiiv II muudetud

variandi järgi. Samas ei ole kaebaja vastanud vastustaja sellekohasele 29.09.2015 kirjalikule

ettepanekule, milles vastustaja andis kaebajale vastamiseks 30-päevase tähtaja.

Kohus saab teha haldusorganile ettekirjutuse kindla sisuga haldusakti andmiseks üksnes juhul,

kui vastustajal puudub võimalus teistsuguse sisuga õiguspärase haldusakti andmiseks.

Planeerimisseadusega kohalikule omavalitsusele selleks pandud ülesannetest ja kohaliku elu

korraldamise kohustusest tulenevalt on vastustajal planeerimismenetluses avar kaalutlusruum.

Välistada ei saa, et lisaks kaebuse nõudes nimetatud sisuga haldusaktile saab vastustaja

otsustada planeeringumenetluse jätkamise või lõpetamise teistsugusel õiguspärasel viisil.

Seetõttu ei saa kohus kohustada vastustajat kaebuses nimetatud sisuga haldusaktide

andmiseks.

Eeltoodud asjaoludel, pidades silmas, et kaebaja huviks on planeerimismenetluse lõpule

viimine, kaebaja peab menetluse lõpetamise mõistlikuks tähtajaks 30 päeva,

planeerimismenetluses ei ole ette näha vajadust eriliselt ajamahukate toimingute tegemiseks,

erinevaid võimalikke planeeringulahendusi on tutvustatud ka avalikkusele, võib esineda

vajadus alternatiiv II planeeringulahenduse muudatuse täpsustamiseks, on võimalik teha

vastustajale ettekirjutus otsustada Kasepõllu maaüksuse detailplaneeringu kehtestamine või

kehtestamata jätmine hiljemalt 01.06.2016.

Kaebaja menetluskulud moodustavad kulu õigusabile 2194,17 eurot ja kaebuse esitamisel

tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta

summana. Kuna taotluse esitas vandeadvokaat, ei kontrolli kohus omal initsiatiivil taotluse

asjaolusid täpsemalt ja lähtub menetluskulude väljamõistmisel taotluses nimetatud summast.

Osa menetluskulude nimekirjas toodud õigusabikuludest ei ole põhjendatud ja vajalikud.

Kaebuse ja selle nõudega seonduvaks ei saa pidada 06.03.2015 kaebaja esindaja tutvumist

pool tundi külaseltsi pöördumisega. Ülejäänud osas on kaebaja kulud õigusabile menetluse

kestvust, asjas tõusetunud menetluslikke ja sisulisi küsimusi ning asja läbivaatamise tõttu

istungil, põhjendatud ja vajalikud. Seega tuleb Luunja vallalt Kasepõllu OÜ kasuks

menetluskulude katteks välja mõista 2129,17 eurot õigusabikulu ja 15 eurot riigilõivu katteks.

Ülejäänud osas jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Luunja vald esitas Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles

palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ning

menetluskulud jätta kaebaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga Luunja Vallavalitsuse

passiivsuse kohta planeeringu menetlemisel. Halduskohtu selline seisukoht ei ole kooskõlas

asjas kogutud tõenditega ja halduskohtu tuvastatud asjaoludega.

Planeeringut on võimalik menetleda siis, kui selle menetlemist taotletakse.

Planeerimisseaduse varasem redaktsioon ei näinud ette tähtaegu planeerimismenetluse

kestvuse kohta. Samas ei näinud seadus ette tähtaegu kinnisasja omanikule. Kinnisasja

omanikul ei lasunud kohustust aktiivselt kinnisasja planeeringuga tegelemiseks.

Kirjavahetusest kaebaja ja vallavalitsuse vahel nähtub, et uus kinnisasja omanik esitas uue

detailplaneeringu eskiislahenduse 13.06.2014 ja vallavalitsus tegeles aktiivselt planeeringu

menetlemisega. Vallavalitus rõhutas kirjades, et Emajõe ehituskeeluala vähendamiseks peavad

esinema erandlikud asjaolud. Selleks taotleti ka Keskkonnaametilt seisukohta. Vallavalitsus

märkis, et planeerimismenetluse lõpetamiseks puudub alus, sest peale kaebaja pakutud III

alternatiivi on võimalik edasi töötada alternatiiviga II.

Luunja vald on aktiivselt menetlenud planeeringut, selgitanud kaebajale ehituskeeluala

vähendamise õiguslikku regulatsiooni ja ka selle võimalikkust tulenevalt kaebaja esitatud

põhjendustest. Halduskohus esitas otsuses järelduse, mis on vastuolus faktliste asjaoludega ja

andis nendele faktilistele asjaoludele ebaõige hinnangu, mistõttu on kohtuotsus põhjendamata.

Menetluse kestvusele kulunud aega tuleb arvestada ajast kui uus kinnistu omanik esitas uue

planeeringu lahenduse ja uue eskiisjoonise 12.05.2014. Kaebus halduskohtule esitati

16.02.2015, s.o üheksa kuud peale uue planeeringulahenduse esitamist. Seetõttu ei ole õige

väide nagu oleks planeeringumenetlus kestnud üle üheksa aasta. Kohtuotsuse kohaselt on

planeeringu menetlemine veninud Luunja vallast otseselt sõltumata. Nimetatud asjaolust

johtuvalt on ebaõige järeldus nagu oleks Luunja vald olnud passiivne. Halduskohtu

seisukohad on vastuolulised ja seetõttu pole kohtuotsus arusaadav ning on põhjendamata.

Kohtuotsus ei ole sellisel kujul täidetav. Taotluse ehituskeeluvööndi vähendamiseks saab

esitada kui on otsustatud planeeringu vastuvõtmine. Vallale ei ole esitatud planeeringu

lähteseisukohti ja eskiislahendust. Kaebaja esitatud detailplaneeringu uus lahendus on Luunja

Vallavolikogu 26.06.2008. a määrusega 8-1 kehtestatud Luunja valla üldplaneeringuga

vastuolus ja käsitletav selle olulise muutmisena. Muuhulgas tuleb planeeringu tekstis esitada

planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu eesmärgid ning

planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Kui detailplaneeringuga taotletakse

üldplaneeringu muutmist kuulub detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste

vastava osa muutmise ettepanek. Sellele järgneb planeeringu koostöö ja

planeerimismenetlusse kaasamine ning seejärel planeeringu kooskõlastamine. Planeeringu

kooskõlastamise korraldab kohalik omavalitsus. Alles seejärel saab hakata kaaluma

planeeringu vastuvõtmist. Seega saab planeeringu kehtestamist kaaluda siis kui see on vastu

võetud, läbinud avalikustamise, vastatud on esitatud ettepanekutele, vajadusel on saadetud

kooskõlastamiseks maavanemale. Kaebaja ei ole esitanud planeeringut, mida saaks suunata

selle vastuvõtmise otsustamise kaalumiseks. Puudub üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava

osa muutmise ettepanek. Menetletavad planeeringu lähteseisukohad ja eskiislahendus

erinevad endise omaniku esitatud lahendusest ning seetõttu tuleb menetluses olevat lahendust

käsitleda uue planeeringuna, milline peab enne kehtestamist olema vastu võetud. Kuni

seaduse nõuetele vastavat detailplaneeringut pole esitatud ei saa selle vastu võtmist kaaluda ja

sellest tulenevalt ei saa ka selle kehtestamist kaaluda, mistõttu kohtuotsuses määratud tähtaja

järgimine ei ole reaalne.

Varem kehtinud planeerimisseadus ei näinud ette võimalust planeeringu menetlemise

lõpetamiseks ja planeeringumenetluse lõpetamise suhtes tuli kohaldada haldusmenetluse

seadust. Puudub võimalus detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks, kuna eelnevalt tuleb

läbida planeeringu vastuvõtmise etapp, mille käigus saab otsustada kas detailplaneering vastu

võtta või mitte. Planeeringu vastu võtmata jätmisel on menetlust võimalik jätkata muu

planeeringulahenduse alusel. Planeeringut on võimalik menetleda kahe erineva alternatiivi

vahel ja need on KSH toodud alternatiivid II ja III. Kaebaja esitas Luunja vallale skemaatilise

planeeringulahenduse, mis erineb nii alternatiivist II kui ka III. Taasesitatavas vormis pole

kaebaja oma selgesõnalist taotlust esitanud. See asjaolu ei võimalda planeerimismenetluses

konkreetseid seisukohti võtta ja venitab kogu menetlust ning takistab kohtuotsuse täitmist.

Menetluse venimine ei ole põhjustatud Luunja vallast, kuid halduskohus jättis selle asjaolu

tähelepanuta. Lisaks sellele on planeeringumenetluse lõpetamine isiku õigusi liigselt

kitsendav. Planeeringu vastu võtmata jätmisel on võimalik seda edasi menetleda teise

lahenduse alusel, planeeringu lõpetamisel tuleb alustada menetlust algusest peale.

4. Kasepõllu OÜ palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata

ja menetluskulud vastustaja kanda.

Vastuse kohaselt on õige, et kaebaja vahetas vastustajaga ehituskeeluvööndi vähendamise

küsimuses paar kirja, ent seda ei saa pidada eesmärgipäraseks ja efektiivseks haldusmenetluse

läbiviimiseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2 mõttes. Mainitud kirjavahetuse

tulemusena kujunes kaebaja jaoks väljapääsmatu olukord, kus vastustaja ei nõustunud

Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist taotlema ega ka andma haldusakti

detailplaneeringu mittekehtestamise kohta. Haldusorgani selline käitumine ei vasta

haldusmenetluse põhimõtetele ega eesmärkidele ning on õigusvastane. Passiivsus väljendus

vastustaja otsustamatuses. Vastustajale oli eelpool viidatud kirjavahetuse tulemusena teada,

millise küsimuse otsustamist ja mis põhjusel kaebaja haldusmenetluses nõuab. Ometi eiras

vastustaja kaebaja soovi ja otsustas jätta haldusmenetluse määramata ajaks lõpule viimata.

Sellise käitumise passiivseks kvalifitseerimine on liiga leebe määratlus ja apellatsioonkaebuse

vastav motiiv põhjendamatu.

Planeerimismenetlus on oma olemuselt pikk ja keerukas, et tagada võimalikult suur kaasatus

huvitatud isikutele ja avalikkusele tervikuna. Eesmärgiks on sealjuures elukeskkonna

parendamine ehk parima avaliku ruumi teke. Planeerimine saab oma eesmärki täita vaid juhul,

kui menetluse tulemusena esialgseid plaane ja lahendusi on võimalik muuta. Seega on

loomulik ja ühtlasi laialt levinud praktika, et menetluse käigus tekivad teatud muudatused

algsesse plaanimaterjali. Kui tegu ei ole detailplaneeringu põhilahendusi muutvate

muudatustega, siis seaduse järgi ei saa need muudatused märkimisväärset mõju menetluse

kestvusele omada. Esmatähtis pole kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise aspektist mitte

niivõrd menetluse venimine, vaid vastustaja soovimatus menetlus lõpule viia.

Apellatsioonkaebus on halduskohtu otsuse mittetäidetavuse osas silmakirjalik. Vastustaja on

senises menetluses väljendanud selget seisukohta, et ehituskeeluvööndi vähendamist tema

taotleda ei kavatse. See tähendab, et menetluse lõpule viimine saab toimuda üksnes

keeldumisega detailplaneeringu kehtestamisest kaebaja soovitud kujul ja mahus. Mingite

muude, st keeluvööndit mittevähendavate planeeringulahenduste kehtestamist kaebaja ei ole

soovinud ja on seda ka korduvalt ning sõnaselgelt vastustajale väljendanud. Detailplaneeringu

kehtestamisest keeldumise vormistamiseks ei ole vaja läbi viia ühtki aeganõudvat

menetlustoimingut, millele vastustaja apellatsioonkaebuses viitab. Kui vastustaja peaks oma

senist positsiooni muutma ja soovima planeeringut vastu võtta ning keeluvööndi vähendamist

taotleda, siis kaebaja ei näe probleemi kohtu seatud tähtaja rikkumises ega hakka selle alusel

vastustajale nõudeid esitama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Luunja valla apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 26.01.2016. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses toodud asjaolu

ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei pea vajalikuks neid

korrata. Seoses apellatsioonkaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

6. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohtu seisukoht

vastustaja passiivsuse kohta planeeringu menetlemisel ei ole kooskõlas haldusasjas tuvastatud

asjaoludega. Planeering võeti vastu Luunja Vallavalitsuse 03.08.2007. a korraldusega nr 305.

Seejärel tekkis vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimiseks. See, et kaebaja

pidi olema teadlik eelnevast planeerimismenetlusega seonduvast, kui ta soetas 2014. a-l

vaidlusaluse kinnistu, ei võta tal õigust nõuda, et talle kuuluvat kinnisasja puudutav

detailplaneeringu menetlus viidaks läbi mõistliku aja jooksul. Kaebaja on alates kinnisasja

omandamisest suhelnud vastustajaga, et vastustaja jätkaks menetlustoimingutega, mis on

vajalikud detailplaneeringu kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks. Samas ei ole

vastustaja mingit otsust vastu võtnud. Halduskohus on õigesti viidanud ka sellele, et kuigi sel

ajal kehtinud planeerimisseadus ei sätestanud tähtaega erinevate toimingute tegemiseks või

otsuste vastuvõtmiseks, siis ei ole veel võimalik väita, et vastustaja oleks viivitanud

detailplaneeringu menetlemisega. Praegune planeerimisseadus näeb ette detailplaneeringu

kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks ette kolmeaastase tähtaja detailplaneeringu

algatamisest arvates. Kuna praegusel momendil vaidlusaluse detailplaneeringu menetlus

ületab kehtivat tähtaega kolmekordselt, siis on halduskohus õigesti leidnud, et selline

menetluse kestus on ülemäärane. Halduskohtu seisukohad on kooskõlas ka RKHKo nr 3-3-1-

23-16 p-s 18 toodud seisukohaga, et planeeringust huvitatud isikul on õigus nõuda, et kohalik

omavalitsus viiks planeerimismenetluse lõpule mõistliku aja jooksul ning teeks läbikaalutud

ja põhjendatud otsuse. Antud juhul puuduvad planeerimismenetluse lõpuleviimist takistavad

asjaolud ja vastustaja oli kaebuse esitamise hetkeks ületanud mõistliku menetlusaja.

Ringkonnakohus peab vajalikuks ära märkida ka asjaolu, et vaatamata sellele, et vaidlustatud

kohtuotsus on tehtud 26.01.2016, ei ole ka sellest möödunud aja jooksul tehtud midagi

detailplaneeringu kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks. Vastustajal puudus igasugune

õiguspärane ootus arvata, et tema apellatsioonkaebus kuulub igal juhul rahuldamisele.

7. Vastustaja on apellatsioonkaebuses viidanud kaebaja detailplaneeringu uue lahenduse

vastuolule valla üldplaneeringuga. Kuna vastustaja on omaks võtnud, et planeeringu

kooskõlastamine on tema tegevus, siis on tal õigus nõuda kaebajalt oma detailplaneeringu

kooskõlla viimist kehtiva üldplaneeringuga, selle muutmise taotlemist või, kui kaebaja ei ole

nõus oma detailplaneeringu muutmisega, siis selle rahuldamata jätmist. Need asjaolud ei ole

aga käesoleva kaebuse esemeks, kuna praegusel juhul peab kohus andma oma hinnangu ainult

sellele, kas vastustaja on teinud omalt poolt kõik, et planeeringu menetlemine toimuks

mõistliku aja jooksul. Need detailid kuuluvad alles siis hindamisele, kui vastustaja on vastu

võtnud mingi lõpliku haldusakti kaebaja detailplaneeringu kohta ja näiteks sellega

mittenõustumisel detailplaneeringvaidlustatakse kohtus. Nagu juba eelpool märgitud nõustub

ringkonnakohus halduskohtuga, et kaebus kuulus rahuldamisele ja vastustajat tuleb kohustada

kaebaja detailplaneeringu kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks.

8. Vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad tema poolt

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

Kaebaja on taotlenud Luunja vallalt õigusabikulude väljamõistmist 1872 euro suuruses

summas. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Nagu nähtub haldusasja materjalidest, on kaebaja nõudnud

halduskohtumenetluses õigusabikulusid 16,75 tunni ulatuses ja apellatsioonimenetluses

14 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatuks ei saa lugeda õigusabikulude

kandmist apellatsioonimenetluses sellises ulatuses, kuna kaebaja esindaja esindas viimast ka

halduskohtus ja seega ei saa põhjendatuks pidada apellatsioonimenetluses õigusabikulusid

sellises ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse mahtu, peab ringkonnakohus

põhjendatuks apellatsioonimenetluses õigusabi 5 tunni ulatuses, so 780 eurot ja see summa

kuulub Luunja vallalt kaebaja kasuks väljamõistmisele. Ülejäänud osas jäävad õigusabikulud

kaebaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

Madis Ernits

Agu Timmi