3-17-610/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-610

Määruse kuupäev

9. mai 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

u kaebus kooseluseaduse rakendamiseks vajaliku

seaduse andmata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise

nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja

Resolutsioon

Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul

arvates määruse kättetoimetamisest.

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. esitas 14.03.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada Eesti

Vabariigi tegevusetuse, mille tulemusena puudub kooseluseaduse rakendamiseks vajalik

seadus, õigusvastasuse. Kaebaja sõlmis 11.08.2016.a kooselulepingu oma pikaajalise

elukaaslase Maarika Müürsepaga. Viru Vangla ei luba kaebajale pikaajalisi kokkusaamisi

Maarika Müürsepaga, kuna vangistusseaduse järgi ei ole kooseluleping aluseks pikaajalise

kokkusaamise võimaldamisel. Tuvastamiskaebuse esitamist põhjendab kaebaja kahjunõude

esitamise kavatsusega.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse

tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited

on tõendatud.

HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada

tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega

võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

3. RVastS § 7 lg 1 alusel võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui

kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 14 lg 1 kohaselt võib isik nõuda

õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui

kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse

aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata

jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma.

Praeguses asjas ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud mitmetel põhjustel. Kuna kaebaja

võimaliku kahju hüvitamise nõude muudab ilmselgelt perspektiivituks juba ühe põhjuse

esinemine, siis ei käsitle kohus lisaks määruse punktis 4 toodule muid põhjuseid, miks RVastS

§ 7 lg 1 või § 14 lg 1 kohaldamise eeldused ei ole praeguses asjas täidetud.

4. Kahju hüvitamist RVastS § 14 lg 1 alusel saab nõuda üksnes juhul, kui kahju on tekkinud

otseselt õigustloova akti alusel või õigustloova akti puudumise tõttu. Kui isiku suhtes on

antud haldusakt või sooritatud toiming, siis saab kahju hüvitamist nõuda RVastS § 7 ja 9

alusel (Ene Andresen. Riigivastutus. Tartu 2009. Lk 88).

Kaebaja väitel on talle kahju tekitatud sellega, et Viru Vangla ei luba kaebajale pikaajalisi

kokkusaamisi isikuga, kellega kaebaja on sõlminud kooselulepingu. See tähendab, et väidetav

kahju ei ole põhjuslikus seoses mitte õigustloova akti, vaid Viru Vangla haldusaktiga.

Õigustloova akti andmata jätmine kaebajale otseselt kahju põhjustanud ei ole.

Kaebajal on võimalik esitada pikaajalise kokkusaamise keelamisega tekitatud kahju

hüvitamise nõue või seda ettevalmistav tuvastamisnõue Viru Vangla vastu. Kuna kaebaja

eesmärk on pikaajalise kokkusaamise saavutamine, siis on kaebajal võimalik esitada ka

tõhusam nõue ehk keelduva haldusakti tühistamise või pikaajalise kokkusaamise lubamiseks

kohustamise nõue. Eeltoodud vaidluses saab kaebaja tugineda asjaolule, et pikaajalise

kokkusaamise keelamine kooselulepingu sõlminud isikutele on vastuolus Eesti Vabariigi

põhiseadusega.

Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja esitanud kohtule kaebuse pikaajalise kokkusaamise

taotluse rahuldamata jätmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes (kohtuasi 3-17-858).

Seetõttu ei suuna kohus kaebajat muutma oma nõuet praeguses kohtuasjas.

5. Kuna kaebaja hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, siis puudub kaebajal

tuvastamiskaebuse esitamise õigus. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

Kohtunik