1-16-9232/26 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-16-9232

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 09.05.2017.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-16-9232

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Ave Mõistlik

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid N.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu N.T (XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 02.05.2017.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada N.T karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 17.04.2018.a, millest esimeseks 3 (kolmeks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada N.T katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – Xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada N.T suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida

alkoholismivastane ravikuur (võimalik läbida programm „Kainem ja tervem Eesti“,

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik, asukoht: Paldiski mnt 52, Tallinn;

telefon: 617 2582; e-post: kte@regionaalhaigla.ee), esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 1 (ühe) kuu jooksul peale vanglast vabanemist;

5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

4. N.T-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

5. N.T vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks

Vanglale, prokurörile,

Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja N.T-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 18.04.2017.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava N.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 30.11.2016.a kohtuotsusega tunnistati N.T süüdi KarS § 199 lg 1 ja § 424 järgi ning karistati teda KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 5 kuu ja 29-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 21.10.2016.a ja lõpp on 17.04.2018.a.

N.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas viibib esimest korda.

Vangistuse ajal distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega.

3 N.T kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava sa sõnul on N.T läbisaamine pereliikmetega alati hea olnud. Lähivõrgustik on isa sõnul

seaduskuulekas. Kinnipeetav soovib vabaneda elektroonilise järelevalve alla ja

vabanemisjärgselt elama asuda aadressile xxxx. Nimetatud aadressil asub isale kuuluv korter,

kus praegu elab isa üksinda. Isa on nõus kinnipeetava elama asumisega nimetatud aadressile.

Kinnipeetav on selles korteris ka varem elanud. Tegemist on mugavustega korteriga, kus on

toimiv elektrisüsteem ja koht elektroonilise valve seadme paigutamiseks. Isa andis allkirja,

millega kinnitas nõusolekut elektroonilise valve seadme paigutamiseks oma korterisse ja teda

tutvustati sellega seotud nõuetega. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgne töökoht. Isa on valmis kinnipeetavat oma võimaluste piires vajadusel materiaalselt toetama.

N.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

Abiprokurör Kersti Reinuste esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab

N.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur ei pea vajalikuks Vangla põhjendusi siinkohal uuesti üle korrata. Abiprokurör toetab N.T-le katseaja määramist kuni karistusaja lõpuni ja selleks ajaks KarS § 75 lg-s 1 toodud käitumiskontrollile allutamist, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Samuti toetab abiprokurör vangla ettepanekut allutada N.T elektroonilisele

valvele. Prokuratuur ei soovi N.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse

läbivaatamisest (istungist) osa võtta.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava arvamuse, leiab, et N.T võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik N.T

isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on talle mõistetud karistusest

ära kandnud rohkem kui 6 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne,

mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohus usub, et esmakordne vangistus on

pannud N.T mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna esitatud materjalide kohaselt on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik jätkab alkoholi liigtarvitamist, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka

kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtest alkoholiprobleemiga tegelemiseks ning soovi pöörduda vastavale ravile. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist.

Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna

kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise

järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab N.T tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli

ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas N.T-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning

4 on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on

võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on N.T olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning N.T on nõustunud ka

kriminaalhooldusega, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu

korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele

õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/