2-16-129906/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-129906 Tsiviilasi

Aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI hagi Xxxx’i vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Tsiviilasja hind 839,45 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja aktsiaselts CREDITINFO EESTI (registrikood 1025613), lepinguline esindaja Triin Reinmaa Kostja Xxxx (isikukood xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xxxx’ilt aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI kasuks põhivõlgnevus 736,91 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 29,73 eurot ja alates 09.05.2017 viivis põhinõudelt (736,91 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud Xxxx’i kanda.

4. Määrata kindlaks aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xxxx’ilt aktsiaseltsi CREDITINFO EESTI kasuks välja menetluskulud 240 eurot.

5. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Xxxx’il aktsiaseltsile CREDITINFO EESTI tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (240 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping, mille alusel kostja kasutas hageja portaalis xxxx teenuseid, kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine (arvete nr 427347 ja nr 429699 tasumata jätmine).

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lgst 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 165 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS §

144 p 1). Kohus peab riigilõivu 175 euro väljamõistmist kostjalt põhjendatuks. Juhindudes TsMS §

175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu summas 65 eurot põhjendatuks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude jaotuse alusel riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 65 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik