2-17-5887/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

8. mai 2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5887 Tsiviilasi

Xxxx hagi Xxxx vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind

20 300 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Xxxx (registrikood xxxx), seaduslik esindaja Xxxx Kostja Xxxx (isikukood xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xxxx’ult Xxxx kasuks põhivõlgnevus 10 000 eurot, intress 300 eurot ja sissnõutavaks muutunud viivis 10 000 eurot.

3. Jätta menetluskulud Xxxx’u kanda.

4. Määrata kindlaks Xxxx maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Xxxx’ult Xxxx kasuks välja menetluskulud 900 eurot.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole Xxxx. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. Hageja ja kostja vahel 12.04.2014 sõlmitud laenuleping, kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine (laenusumma tagastamata jätmine).

Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lgst 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et kohus ei nõustu hageja viivisenõudega summas 54 200 eurot, mis on arvestatud perioodi 24.04.2014 kuni 12.04.1017 eest ja viivisemääraga 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p-s 3 on pooled kokku leppinud intressimääras 36% aastas. Eelpool toodust tulenevalt on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 36% aastas, s.o ca 0,09% päevas iga viivitatud päeva eest. Kohtu arvutuste kohaselt on seega perioodi 24.04.2014 kuni 12.04.1017 eest hagejal õigus kostjalt nõuda viivist summas 10 691,51 eurot. Kuivõrd hageja nõuab viivist põhisumma, s.o 10 000 euro ulatuses, siis leiab kohus, et see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Menetluskulud

2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 900 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS §

138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohus peab riigilõivu 900 euro väljamõistmist kostjalt põhjendatuks.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik