1-09-14309/64 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-09-14309 1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. mai 2017, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-14309 (09240101380) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist, Ilona Berezina, Jelena Muttonen. Tõlk Svetlana Hamaza Asi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse

kriminaalhooldusametnik

Anastassia Bõstrova

erakorraline ettekanne nr 8-3/29752-1 S.M-i suhtes Hooldusalune S.M

Elukoht: xxx; isikukood: XXX ilma ;

kodakondsuseta haridus; emakeel: vene keel; ; põhi töökoht puudub. Varasemad karistused: varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: - 13.09.2011 Viru Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1, 2, 3, 4 ega järgi, KarS § 68 lg 1 alusel rahalise karistus

summas 412,80 eurot. 16.08.2016 Viru Maakohtu

määrusega asendati mõisetud karistus 43 tunni üldkasuliku tööga.

Istungil osalenud isikud Kriminaalhooldusametnik Viktoria Semjonova

Kriminaalhooldusalune S.M

Kohtuistungi toimumise ajad 18.10.2016, 25.10.2016, 26.04.2017 ja 08.05.2015 RESOLUTSIOON

Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Narva esinduse erakorraline

ettekann nr 8-3/29752- e 1 S.M-i suhtes karistuse täitmisele pööramise kohta.

1-09-14309 2

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata S.M-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja

13.09.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-14309 mõistetud ärakandmata

karistus, 412 (nelisada kaksteist ja 80 senti, mis on asendatud Viru Maakohtu 16. ) aug

. usti 2016 määrusega vangistusega 43 (nelikümmend kolm) päeva täitmisele

KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus S.M-ile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks S.M-i vanglasse saabumise aeg.

Kui süüdimõistetu ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust S.M kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Na päeva rva kohtumajale 15 jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Maakohus tuvastas

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.09.2011 kohtuotsusega nr 1-09-14309 tunnistati S.M-i süüdi KarS § 263 p 1, 2, 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 480 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 07.04.2009.a kuni 09.04.2009.a, 10.09.2011.a kuni 13.09.2011.a, s.o 7 (seitse) päeva, millele vastab rahalise karistuse 21 miinimumpäevamäära

ja lõplikuks karistuseks mõisteti rahaline karistus 129 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 412 eurot ja

80 senti. Kohtuotsus jõustus 29.09.2011.

10.02.2016 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Riigi Tugiteenuste Keskuse avaldus S.M-ile asenduskaristuse määramiseks.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.08.2016 määrusega rahuldati Riigi Tugiteenuste Keskuse

avaldus S.M-ile asenduskaristuse kohaldamiseks. S.M-ile asendati Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.09.2011 kohtuotsusega nr 1-09-14309 mõistetud rahaline karistus 129 päevamäära, so 412 eurot 80 senti 43 päeva vangistusega. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 43 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 4

kuud kohtumääruse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati S.M-i

üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi

vastavalt KarS § 75 lg s 1 sätestatule. Ta on kohustatud: 1) -

elama aadressil xxx; 2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elu- - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa , töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6)

1-09-14309 3

Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtumäärus jõustus 21.09.2016.

13.10.2016 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne nr 8-3/29752-1 S.M-i suhtes ettepanekuga pöörata karistus täitmisele.

Erakorralisest ettekandest nähtub, et on rikkunud kontrollnõudeid ning S.M jätnud registreerimisele ilmumata 30.09.2016 ja 11.10.2016. S.M-ile on saadetud

kaks kutset, millele S.M

ei reageerinud. 11.10.2016 külastas kriminaalhooldusametnik S.M-i elukohta aadressil xxx, kuid fonoluku kaudu keegi ei vastanud.

Samuti kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt jäi süüdimõistetu sooritamata

üldkasuliku töö täies mahus. Seisuga 13.10.2016 S.M ei ole ühtegi tundi üldkasulikku tööd sooritanud.

S.M-ilt ei ole saanud võtta seletusi, kuna hooldusalune ei ilmu registreerimisele.

Juhindudes KarS § 69 lg 6, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata S.M-ile

mõistetud karistus täitmisele.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik ettekandes esitatud taotluse juurde ning palus pöörata otsusega mõistetud S.M-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja 13.09.2011 karistuse

täitmisele.

Kriminaalhooldusalune S.M nõustus sellega, et tal polnud ühtegi mõjuvat

põhjust kriminaalhooldusosakonda mitteilmumiseks ja lisaks rikkus ta ka kohustust küsida luba kriminaalhooldusametnikult Eesti Vabariigist lahkumiseks.

Maakohtu seisukoht

Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud ära menetlusosalised, on kohus seisukohal, et

kriminaalhooldusametniku ettepanek S.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada

.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda

kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva

seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele

mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel

arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune S.M

ei ole ilmunud

kriminaalhooldusosakonda ja teostanud k d. Kohus leiab, et ühtegi tundi üldkasulik u töö asjaolu, et isik kandis alates 16.10.2016 6-kuulist vangistust Läti Vabariigis on mõjuv põhjus üldkasuliku töö Sellisele seisukohale on jõudnud ka Riigikohus enda otsuses mittetegemiseks.

1-09-14309 4

nr 3-1-1-61- ta oma varasemat 13 punktis 9.2, mille kohaselt kolleegium ei näe põhjust muu

praktikat, mille kohaselt juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 74 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu,

tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte (vt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 5. augusti 1997. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-3-24-97 p 1).

Kolleegium on seisukohal, et viibimine välisriigi kinnipidamisasutuses on mõjuv põhjus,

mille tõttu ei ole süüdlasel tema tahtest mitteolenevatel põhjustel registreerimiskohustusele

alluda. Käesoleval juhul pole aga kriminaalhooldusalune ilmunud enne Läti Vabariigis

vabaduskaotuslikku karistuse kandmisele asumist, s.o 30.09.2016 ja 11.10.2016

kriminaalhooldusosakonda omata selleks mõjuvat põhjust. Seda, et kriminaalhooldusalusel

puudus mõjuv põhjus eeltoodud kuupäevadel ilmumiseks kriminaalhooldusosakonda tunnistas ka S.M ise kohtuistungil.

Seega on põhjendatud erakorralise ettekande rahuldamine ja karistuse täitmisele pööramine. Kohus otsustades karistuse täitmisele pööramise põhjendatuse üle arvestab ka seda, et lisaks eeltoodud rikkumistele on S.M rikkunud ka kohustust ada eelnev luba Eesti sa Vabariigist lahkumiseks ning ta ei ilmunud ka eelmisele kohtuistungile vabatahtlikult olles

kohtukutse isiklikult kätte saanud. Seega kriminaalhooldusalune on enda varasema käitumisega näidanud seda, et tema suhtes pole võimalik teostada kriminaalhooldust ja seega

tuleb pöörata talle mõistetud karistus täitmisele, sest kriminaalhooldusalune on tahtlikult

rikkunud talle määratud kohustusi. Eluliselt usutav pole see, et S.M ei saanud

aru talle saadetud kutsete sisust ning kui isegi jaatada seda võimalust, siis vastavasisulise

soovi korral oleks ta leidnud võimaluse, et kutse talle tõlgitakse pöördudes

kriminaalhooldusosakonda. Käesoleval juhul ei ole ta aga kordagi pöördunud eeltoodud asutusse, mis näitab kohtu hinnangul seda, et tegemist on isikuga, kelle puhul pole võimalik edukalt teostada kriminaalhooldust.

KarS § 69 lg 6 alusel pöörab kohus S.M-ile Viru Maakohtu Narva kohtumaja

13.09.2011 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-14309 mõistetud ärakandmata karistuse, 412 (nelisada kaksteist) ja 80 senti, mis on asendatud Viru Maakohtu 16. augusti 2016 määrusega vangistusega 43 (nelikümmend kolm) päeva täitmisele.

Kohus teeb määruse ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. tuginedes eeltoodule

/allkirjastatud digitaalselt/

Mari-Liis Avikson Kohtunik