3-15-1434/26 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.05.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1434

Haldusasi

XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 04.05.2015 otsuse

nr 815937/3 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks vaadata pensioni ümberarvutamise

taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja v.adv Edith Sassian

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Silvia

Azojan

Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet,

esindaja Aare Hõbe ja Katrin Pärn

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.11.2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

11.04.2017 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.11.2015

otsus haldusasjas nr 3-15-1434 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.06.2017, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-1434

2(11)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX vabastati politseiteenistusest 31.12.2009, s.o politseiteenistuse seaduse (PolTS)

kehtivuse viimasel päeval. Sotsiaalkindlustusamet on määranud talle PolTS alusel

politseiametniku pensioni alates 01.01.2010, s.o teenistusest vabastamise päevale järgnevast

päevast.

2. XX esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 19.01.2015 taotluse väljastada talle

andmed pensioni ümberarvutamiseks vastavalt Riigikohtu 06.01.2015 otsusele nr 3-4-1-18-14.

PPA selgitas XX-le 19.02.2015 vastuses, et tema pension ei kuulu ümberarvutamisele, kuid

väljastas siiski järgmised andmed: keskkriminaalpolitsei ülemkomissari ametikohast oleks

01.01.2010 saanud tõenäoliselt juhtivkriminaalametniku ametikoht; 01.01.2013 seisuga oleks

sellele ametikohale vastava põhitöö nimetuseks olnud juhtivkriminaalametnik (põhitöö nr

313) palgaastmega 13 ja palgamääraga 1468 eurot; ülemkomissari ametinimetus oleks politsei

ja piirivalve seaduse (PPVS) § 116 lg 1 järgi vastavuses politseimajori teenistusastmega;

politseimajori teenistusastmetasu olnuks 92 eurot.

3. XX esitas SKA-le 27.02.2015 taotluse politseiametniku pensioni ümberarvutamiseks

vastavalt Riigikohtu 06.01.2015 otsusele nr 3-4-1-18-14.

Sotsiaalkindlustusamet otsustas 04.05.2015 otsusega nr 815937/3 XX pensioni mitte ümber

arvutada ning jätkata talle pensioni maksmist endises suuruses. Riigikohtu 06.01.2015 otsus nr

3-4-1-18-14 laieneb isikutele, kes pensioneerusid 01.01.2010-31.12.2012 ja kelle suhtes kehtis

pensioneerumise ajal PPVS regulatsioon, mille kohaselt pidi isikule määratud pension

suurenema koos ametipalga tõusuga.

4. XX esitas Tallinna Halduskohtule 05.06.2015 kaebuse SKA 04.05.2015 otsuse

tühistamiseks ning SKA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus pensioni ümberarvutamiseks

uuesti läbi. Samuti palus kaebaja jätta kohaldamata ja tunnistada põhiseaduse (PS) §-dega 10,

12 ja 32 vastuolus olevaks PPVS § 117 lg-d 7 ja 8 ning politsei- ja piirivalve seaduse

rakendamise seaduse (PPVSRS) § 63 p 49 osas, milles need ei võimalda politseinikele, kes

pensioneerusid perioodil 01.01.2010-31.12.2012, määratud pensione tõsta lähtuvalt sarnast

tööd tegevate politseinike ametipalkadest alates 01.01.2013.

1) Kaebaja pensioneerumise aeg langeb perioodi, mille suhtes kehtivad Riigikohtu otsuse nr

3-4-1-18-14 seisukohad. Kaebajal oli PolTS alusel õiguspärane ootus pensioneeruda 60-

aastaseks saamisel ning teenida seni oma ametikohal. 01.01.2010 kehtima hakanud PPVS

kehtestas uue piirvanuse ja kaebaja pidi pensioneeruma alates 01.01.2010, seega ajal, mil

kehtis Vabariigi Valitsuse 20.07.2009 määrusega nr 127 vähendatud ametipalk. Riigikohtu

otsustest tuleneb, et olukorras, kus politseiametnikele on määratud pension vähendatud

ametipalga alusel, on põhjendatud pensionide ümberarvutamine hiljem kehtestatud kõrgema

ametipalga järgi ja alles seejärel tuleb kohaldada pensionide indekseerimist. Pensionide

indekseerimine ei ole tasakaalustanud 01.01.2013 seisuga ebavõrdsust, mille tekitas pensioni

määramine 8% vähendatud palga alusel.

2) Seadusandja on algselt soovinud pensioni ümberarvutamise sätestada ka PolTS alusel

määratud pensioni puhul (PPVS 06.05.2009 vastu võetud redaktsiooni § 100, § 106 ja § 117 lg

6). PPVSRS eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks koheldakse isikuid, kelle viimane tööpäev

3-15-1434

3(11)

langes PolTS kehtivuse viimasele päevale, kuid kes pensioneerusid PPVS kehtima

hakkamisel, erinevalt PPVS kehtivuse ajal pensionile jäänud politseiametnikest.

5. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata. Isikule, kes on vabastatud

politseiteenistusest enne PPVS jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli

tekkinud PolTS alusel õigus politseiametniku pensionile, kuid kellele on pension veel

määramata, määratakse politseiametniku pension teenistusest vabastamise päeval kehtinud

PolTS alusel (PPVS § 117 lg 8). Kaebaja vabastati politseiteenistusest 31.12.2009 ja tema

vabastamise ajal kehtis PolTS, mille alusel talle pension ka määrati. PPVS § 117 lg 7 kohaselt

ei kuulu politseiametniku pension, mis on määratud PolTS alusel, ümberarvutamisele PPVS

alusel. PolTS alusel määratud pensionid kuuluvad alates 2010. aastast indekseerimisele.

Kaebaja pensioni ümberarvutamiseks puudub seaduslik alus.

6. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Politseiteenistuse piirvanuse langetamine ei välistanud kaebaja teenistuse jätkumist

vastavalt PPVS § 96 lg-le 3. Kaebaja ei esitanud avaldust teenistuse jätkamiseks ning ta

lahkus omal soovil.

2) PolTS järgi vastas politseiametniku ametiastmele üks kindel palgaaste. Kaebaja oli

ülemkomissar ning sellele vastas 7. palgaaste. PPVS sätestas juhtidele ja spetsialistidele

vastavalt põhigruppidele palgaastmete vahemikud. Kaebaja ametikoht oleks tõenäoliselt

kuulunud PPVS järgi juhtivspetsialisti põhigruppi ning tema palgaaste võinuks olla vahemikus

9-14. Pole võimalik konkreetselt öelda, milline oleks olnud kaebaja palgaaste 01.01.2010

seisuga. Enne 01.01.2010 politseiteenistusest lahkunud politseiametnike pensioni arvestatakse

sel ajal kehtinud PolTS alusel. Kõigi varem Politseiametis ja Piirivalveametis tehtud tööde

vastavusse viimine PPA-s tehtavate töödega ja nendega seotud palgaastmetega ei ole

võimalik, kuna ühendasutuses on töö oluliselt ümber korraldatud. PolTS alusel oli 10 ja PPVS

alusel on 17 palgaastet. Ilma kõigi tööde eraldi üle vaatamiseta ei ole võimalik öelda, millisele

PPVS palgaastmele oleks vastanud PolTS palgaaste, kuid kaebaja 7. palgaaste PolTS alusel ei

oleks olnud võrdne PPVS 7. palgaastmega.

3) Kui PolTS alusel määratud pension oleks tulnud ümber arvutada tulenevalt palgamäärade

muutumisest 2013. aastal, oleks tulnud ümber arvutada ka kõik enne 01.01.2010 määratud

pensionid, olenemata politseiametniku teenistusest lahkumise kuupäevast. PPVS § 117 lg-te 7

ja 8 ning PPVSRS § 63 p 49 põhiseadusevastaseks tunnistamise taotlus ei ole põhjendatud.

7. Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2015 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Vaidlust pole selles, et kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri on kehtiv ning tema

viimane teenistuses oleku päev oli 31.12.2009. Kaebaja väitel tingis tema teenistusest

vabastamise asjaolu, et PPVS jõustumisel langetati teenistuse piirvanust spetsialisti puhul

senise 60 aasta asemel 55 aastani. Kaebaja töötas spetsialisti ametikohal ning ta oli PPVS

jõustumise ajal 58 aastat vana. Kaebaja väide, et talle ei pakutud PPVS jõustumisega seoses

piirvanuse täitumisel võimalust teenistusaega pikendada, ei oma enam tähendust. Kuna

teenistusest vabastamise vaidlustamise võimalused on ammendunud, ei saa kaebaja tugineda

asjaolule, et teenistusest lahkumine ei olnud kooskõlas tema tegeliku tahtega. Ta on ise

esitanud avalduse teenistusest lahkumiseks alates 31.12.2009 ning tema vabastamise aluseks

oli ATS v.r § 114 (vabastamine ametniku algatusel). Samuti ei ole praeguse vaidluse esemeks

piirvanuse langetamine ega kaebaja õigustatud ootus teenida kuni 60. eluaastani.

2) Vaidlust pole ka selles, et kaebaja pension arvutati PolTS alusel, pensioni arvutamise

aluseks on võetud ametikoht enne PPVS jõustumist ning seejuures lähtuti 01.07.2009

vähendatud ametipalgast. Kaebaja ametipalk Keskkriminaalpolitsei ülemkomissarina vähenes

8% (umbes 100 eurot). Kaebajale määrati alates 01.01.2010 pension summas 873,16 eurot

3-15-1434

4(11)

(13 662 krooni) ning seda on indekseeritud 01.04.2012, 01.04.2013, 01.04.2014 ja

01.04.2015. Pensioni maksmine ja indekseerimine on toimunud kehtiva haldusakti alusel.

Vaidlust pole selles, et kaebaja jäi pensionile 01.01.2010.

3) PPVS § 117 lg 8 sätestab: „Isikule, kes on vabastatud politseiteenistusest enne politsei ja

piirivalve seaduse jõustumist ning kellel teenistusest vabastamise päevaks oli tekkinud

politseiteenistuse seaduse alusel õigus politseiametniku pensionile, kuid kellele on pension

veel määramata, määratakse politseiametniku pension teenistusest vabastamise päeval

kehtinud politseiteenistuse seaduse alusel.“

PPVS võeti algses redaktsioonis (RT I 2009, 26, 159) vastu 06.05.2009 ning see sisaldas §

106 lg-t 1 järgmises sõnastuses: „Politseiametniku pensioni arvutamise aluseks olnud

palgamäära, teenistusastmetasu või töövõime kaotuse protsendi muutumisel arvutatakse

pension ümber.“

PPVS § 106 lg 1 sätestas 01.01.2010-31.12.2012 kehtinud redaktsioonis: „Politseiametniku

pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära, teenistusastmetasu või töövõime kaotuse

protsendi muutumisel arvutatakse pension ümber, välja arvatud § 100 lõikes 2, § 114 lõigetes

7 ja 8 ning § 117 lõigetes 7 ja 8 nimetatud pension.“

Alates 01.01.2013 kehtiva PPVS § 106 lg 1 kohaselt ei arvutata perioodil 01.01.2010-

31.12.2012 pensioneerunud politseinikele määratud pensioni ametipalga muutumisel ümber,

vaid indekseeritakse iga aasta 1. aprillil. Selle sätte kohaselt ei olnud nendele isikutele

määratud pensioni edaspidine suurenemine enam sõltuvuses ametipalgast, vaid indeksist.

Riigikohus leidis otsuses nr 3-4-1-18-14, et süsteemimuudatusega välistati alates 01.01.2010

pensioneerunud politseinikele 01.01.2013 ametipalkade tõusust tulenev soodne mõju, ning

pidas seadusandja käitumist sõnamurdlikuks ja erineval ajal pensionile jäävate politseinike

erinevat kohtlemist põhjendamatuks.

Seega lähtuti kuni 31.12.2012 politseinikele, kes pensioneerusid perioodil 01.01.2010-

31.12.2012, määratud pensionide suurendamisel üldjuhul nn ümberarvutamise süsteemist.

PPVS § 106 lg 1 tegi selge erandi PolTS alusel määratud pensionide puhul, nähes juba alates

2010. aastast ette indekseerimise (viide PPVS § 117 lg-le 7).

PPVS § 117 lg 7 sätestab: „Politseiametniku pension, mis on määratud politseiteenistuse

seaduse alusel, ei kuulu ümberarvutamisele politsei ja piirivalveseaduse alusel.

Politseiteenistuse seaduse alusel määratud politseiametnike pensionid kuuluvad alates 2010.

aastast indekseerimisele iga kalendriaasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse §

26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava pensioniindeksiga.“

PPVS § 117 lg 7 kehtestati sellises sõnastuses PPVSRS § 63 p-ga 49. Esialgu (RT I

2009,26,159) olid rakendussätted järgmised. PPVS § 117 lg 5 sätestas: „Enne käesoleva

seaduse jõustumist politseiametnikule politseiteenistuse seaduse alusel määratud pensioni

puhul on pensioni arvutamise aluseks pensioni määramise või ümberarvutamise hetkel

kehtinud politseiametniku ametikohale vastav ametipalk ning seda pensioni käesoleva seaduse

§ 106 alusel ümber ei arvutata.“ PPVS § 117 lg 6 sätestas: „Enne käesoleva seaduse

jõustumist politseiametnikule politseiteenistuse seaduse alusel määratud või ümberarvutatud

pensioni võib pensioniõigusliku isiku avalduse alusel määrata uuesti käesolevas seaduses

sätestatud uutel alustel. Käesolevast seadusest tulenevast õigusest teavitab politseiasutus isikut

kahe kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates.“

4) Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-18-14 vaadeldud asjas oli kaebaja teenistuses ja jäi pensionile

PPVS kehtivuse ajal, s.o pärast 01.01.2010. Riigikohus leidis, et kuna kaebaja oli ka pärast

PPVS jõustumist teenistuses ja pensioneerus PPVS kehtivuse ajal, kehtis tema töötamise ja

pensionile jäämise ajal regulatsioon, mille kohaselt pidi talle määratud pension edaspidi

3-15-1434

5(11)

suurenema endiselt koos ametipalga tõusuga. Praeguses asjas lõppes kaebaja teenistussuhe

enne PPVS kehtima hakkamist, st PolTS kehtivuse ajal, temale pensioni määramine ja

pensionile jäämise algus langesid PPVS kehtivusaega. Eelkirjeldatud olukorrast erinevalt ei

olnud kaebaja PPVS kehtivusajal teenistuses ning tema töötamist ei ole kunagi reguleerinud

PPVS. Seega ei ole kaebaja isikuks, keda on peetud silmas Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-18-14.

SKA otsuse tegemise ajal ei näinud kehtiv õigus ega ka kohtupraktika ette kaebaja pensioni

ümberarvutamist.

5) Ametipension kui rahaliselt hinnatav õigus on omandipõhiõiguse, õiguspärase ootuse ja

võrdsuspõhiõiguse kaitsealas.

6) Kaebaja on toonud välja, et 01.01.2009-30.06.2009 oli tema ametipalk 19 800 krooni

(1265,45 eurot), mis koosnes 7. palgaastme tasust (18 000 krooni) ja jälitustasust 10%. Alates

01.07.2009 oli 7. palgaastme määraks 16 560 krooni (1058,38 eurot), millele lisandus 10%

lisatasu, palk oli 18 216 krooni (1164,21 eurot). PPA 17.02.2015 kirja lisaks olevas tabelis

toodud andmetest nähtuvalt on kaebaja ametipalk, millest pension arvutatakse, 1215,44 eurot

ning pensioni määramise ajal oli ametipalk 1164,22 eurot. Kaebaja taotlusel PPA poolt

esitatud hüpoteetilistel andmetel olnuks palgamäär 01.01.2013 seisuga 1468 eurot ja

teenistusastmetasu 92 eurot. Kaebajal on õigus selles, et kui tema pensioni saaks vastavalt

01.01.2013 muudetud palkadele ümber arvutada, võiks pension suureneda. Seega on

omandipõhiõiguse riive võimalik. Samuti mõjutab kaebaja varalist sfääri asjaolu, et pension

määrati vähendatud ametipalga järgi. Kaebaja ei ole aga vaidlustanud seda, et 2009. aastal

vähendatud palka enne seadusemuudatusi ning indekseerimisele üleminekut ei tõstetud ega

taastatud n-ö kriisieelsele tasemele.

7) Omandipõhiõiguse riivet on oluline hinnata õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kontekstis.

Õiguspärase ootuse tekkimise üle otsustamiseks tuleb selgitada, kas kaebaja sai loota sellele,

et 01.01.2013 ametipalkade tõus toob kaasa ka tema pensioni tõusu.

8) Kaebaja jäi pensionile olukorras, kus PPVS-i rakendussätted välistasid sõnaselgelt tema

pensioni ümberarvutamise politseiametnike ametipalkade muutumisel. Seega ei olnud kaebaja

asunud oma õigusi realiseerima selliste normide kehtivuse ajal, mis oleksid loonud usalduse,

et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi.

PolTS nägi ümberarvutamise ette kogu selle kehtivuse ajal, st valdava osa ajast, mil kaebaja

oli politseiteenistuses. PPVS võeti vastu 06.05.2009 ning juba selle algne redaktsioon välistas

PolTS alusel määratud pensionide ümberarvutamise (PPVS § 106 lg 1 koostoimes § 117 lg-ga

5). Pensioni puudutavaid rakendussätteid muudeti 26.11.2009 vastu võetud ja 01.01.2010

jõustunud PPVSRS-ga (§ 63 p 49). Sellega kehtestati PPVS § 117 lg 7, mis selgelt välistas nii

ümberarvutamise kui ka vahepealses regulatsioonis (PPVS § 117 lg-s 6) ette nähtud võimaluse

pensionide uueks määramiseks.

Õiguspärast ootust pensionide ümberarvutamise jätkamiseks ei saanud luua ka PPVS § 117 lg

6. Selles nähti ette pensioni uuesti määramise võimalus ametniku avalduse alusel

(üksikjuhtumil), mitte aga astmepalga muutumisest tingitud üleüldist ümberarvutamist.

Kaebajal võis küll PolTS ja PPVS sõnastuse alusel kuni 26.11.2009 olla veendumus, et juba

määratud pensioni võidakse uuesti määrata, kuid mitte selles, et 01.01.2010 pensioneerumisel

hakatakse PolTS alusel määratavat pensioni ka edaspidi ümber arvutama.

9) Kuna teenistuse piirvanuse langetamise regulatsioon ja ka pensioni ümberarvutamise

lõpetamist ette näinud PPVS § 117 lg 5 olid vastu võetud ning kaebajale eelduslikult umbes

pool aastat teada, oli ta saanud hakata arvestama muudatustega õiguses. Asjaolu, et

26.11.2009 vastu võetud PPVSRS-ga asendati ümberarvutamise skeem indekseerimisega, ei

saanud mõjutada 06.05.2009 vastu võetud sätete alusel tekkinud teadmist ümberarvutamise

lõpetamise kohta.

3-15-1434

6(11)

10) Teenistusest lahkumise otsuse tegi kaebaja ajal, mil PPVS regulatsioon oli talle teada ning

ka PPVSRS vastu võetud. Kaebaja esitas teenistusest lahkumise avalduse 09.12.2009.

PPVSRS avaldati Riigi Teatajas siiski alles 22.12.2009. ATS v.r § 114 lg 3 sätestas, et

ametnik saab teenistusest vabastamiseks esitatud avaldusest loobuda tema vabastamise õigust

omava isiku või ametiasutuse nõusolekul. Kaebaja ei ole väitnud, et ta oleks soovinud oma

tahteavaldust tagasi võtta ning sellest oleks keeldutud. Seega lahkus kaebaja teenistusest

teadmisega, et talle määratakse pension PolTS alusel ning pensioni ei hakata ümber arvutama,

vaid indekseerima. Seejuures ei võimalda indekseerimine (erinevalt ümberarvutamisest)

pensioni vähendada, vaid see võib ainult suureneda või jääda samale tasemele.

11) Kaebaja väitel tingis teenistusest lahkumise piirvanuse langetamine. See seos on usutav,

kuid lahkumisavaldusest ja käskkirjast nähtuvalt lahkus kaebaja omal soovil ning vabastamise

aluseks ei olnud PolTS ega PPVS sätted, mis näevad ette teenistusest vabastamise piirvanuse

täitumisel. PPVS § 96 lg 3 sätestab piirvanuse tõttu vabastamist välistades, et PPA peadirektor

võib pikendada politseiametniku teenistusaega ühe aasta kaupa kuni vanaduspensioniea

saabumiseni. Pooled on PPVS § 96 lg 3 kohaldamise osas erineval seisukohal selles, kas

pikendamise võimalust tuleb pakkuda või taotleda. PPVS eelnõu (519 SE) seletuskirja järgi

toimub teenistusaja pikendamine ametniku motiveeritud taotluse alusel ja eeldusel, et nii tema

tervislik seisund kui ka kvalifikatsioon võimaldavad teenistust jätkata. Seega on piirvanusesse

jõudnud ametniku enda ülesanne näidata üles soovi teenistusaega pikendada, esitades vastava

avalduse. Kuna tegemist on peadirektori kaalutlusotsusega, ei ole kindlust, kas kaebaja

avaldus oleks rahuldatud, kuid õiguslikult oli kaebajal võimalus taotleda teenistuse jätkamist

ning minna pensionile PPVS kehtivuse ajal. Kaebaja ei esitanud sellist avaldust.

12) Kaebaja on küll isik, kes jäi sarnaselt kohtuasja nr 3-4-1-18-14 asjaoludega pensionile

PPVS kehtivuse ajal (01.01.2010), kuid viidatud olukorrast erinevalt ei saanud ta PPVS

jõustumisel arvestada, et tema pensioni arvutamise aluseks olev ametipalk on seotud

ümberarvutamise süsteemiga. Kaebaja oli olukorras, mida reguleerivad PPVS § 117 lg-d 7 ja

8 ning § 106 lg 1 (01.01.2010-31.12.2013 kehtinud redaktsioonis). Kaebaja suhtes ei olnud

ümberarvutamise süsteem kunagi kehtinud, kuid tema puhul rakendus indekseerimine juba

aastast 2010. Indekseerimise süsteem rakendus ilma, et samal ajal oleksid ametipalgad

muutunud. Seega puudus seadusandja lubadus jätkata ümberarvutamist. PPVSRS eelnõu (519

SE II-2) seletuskirja kohaselt on muudatuste eesmärk muuta pensioniregulatsioon selgemaks

ja õiglasemaks, vältides kardinaalselt erinevale regulatsioonile üleminekut. Muudatuste

kohaselt fikseeritakse juba pensioni saavate isikute pension 2009. a lõpu seisuga, pensionit ei

viida uutele alustele ega arvestata ümber politseiametniku ametipalga või teenistusastmetasu

muutumisel. Pensioni muutumine seatakse sõltuvusse riikliku pensionikindlustuse indeksist.

13) Eelnenu põhjal asus kohus seisukohale, et kaebajal ei saanud selgelt sõnastatud

regulatsiooni (ümberarvutamise lõpetamine PolTS alusel määratud pensionide puhul) ning

tema teenistusest vabastamise asjaolude pinnalt tekkida õiguspärast ootust, et talle PolTS

alusel määratud pensioni hakatakse ümber arvutama PPVS kehtivuse ajal ametipalkade

muutumisel.

14) Kaebaja väitel on ümberarvutamise välistamine loonud politseipensioni saajate vahel

ebavõrdse olukorra. Kaebaja toob välja, et talle määrati pension 8% vähendatud ametipalga

järgi, kuid seda vahet ei ole suudetud indekseerimisega tasandada; aastatel 2010 ja 2011

pensioni suurus ei muutunud ning aastal 2012 muutus pension 4,4%.

15) Praegusel juhul on üheks isikute grupiks kaebaja ja teised politseiametniku pensioni

saavad isikud, kellele on pension määratud PolTS alusel vähendatud ametipalgast või kelle

pension on palga vähendamisel ümber arvutatud. Nende pensioni ümberarvutamine lõpetati

PPVS jõustumisel (kusjuures ametipalkade tõusu ei toimunud), kuid pensioni hakati

3-15-1434

7(11)

indekseerima ning indekseerimise läbi võimaldati pensioni suurendada või jätta samale

tasemele, kuid mitte vähendada. Kehtiv õigus ei võimalda nende isikute pensioni

ümberarvutamist 01.01.2013 ametipalkade tõusu korral.

Kaebaja grupiga võrreldavaks saab pidada isikute gruppi, kellele määrati pension PPVS alusel

01.01.2010-31.12.2012 samuti vähendatud ametipalgast lähtudes, kuid kellele on Riigikohtu

otsusega

nr

3-4-1-18-14

võimaldatud

01.01.2013

palkade

muutumisest

tulenevat

ümberarvutamist.

16) PPVSRS seletuskirja sõnastus võimaldab mõista, et ümberarvutamise säilitamine ka

PolTS alusel määratud pensioni saajatele tähendaks pensionäride omavahelist põhjendamatult

ebavõrdset kohtlemist, eripensionide põhjendamatut suurenemist, teenistuses olevate

politseiametnike palgamäärade ning seeläbi sotsiaalsete garantiide olulist vähendamist.

Seletuskirjast nähtuvad kahetised eesmärgid. Ühelt poolt on tagatud, et pensioni saavate

isikute olukord ei halvene ning tagatakse stabiilsus sõltumata politseiametnike palkade

muutumisest ning muudatustest struktuuris ja põhiülesannetes. Teisalt suurendaks

ümberarvutamise jätkamine riigieelarve kulu umbes 14 miljonit krooni (894 568 eurot) aastas.

Kohtupraktikas ei ole peetud ilmselgelt ebamõistlikuks ega asjakohatuks erinevat kohtlemist,

mille eesmärk on garanteerida laiaulatusliku reformi abil nii konkreetsete ametipensionide kui

ka riigi pensionisüsteemi jätkusuutlikkus, mis hõlmab isikute võimalikult võrdset kohtlemist

pensioniskeemides ning pensionide osakaalu vähendamist riigieelarves. Riigi raha kokkuhoiu

eesmärk ning vajadus tagada võrdsus ja stabiilsus pensionisuhetes õigustab erinevat

kohtlemist ka praegusel juhul.

17) Pole vaidlust, et PolTS alusel ja PPVS alusel pensioneeruvate isikute pensioni

indekseerimise lähtepositsioon on erinev. PolTS alusel on pension määratud langetatud

palgalt, kuid PPVS kehtivuse ajal pensioneerunutele on Riigikohtu otsusega tagatud

ühetaoline lähtepositsioon sõltumata pensioneerumise hetkest ning see erineb PolTS alusel

pensionile jäänute omast.

Ebavõrdset kohtlemist ei ole tekkinud nende politseiametnike vahel, kelle pension määrati

PolTS alusel. Nende pension on määratud vähendatud palga alusel või palga muutumisel

ümber arvutatud. Erineva kohtlemise argument saab kõne alla tulla võrdluses nendega, kelle

pension on määratud vähendatud ametipalgast lähtudes, kuid PPVS alusel.

Loobumine võimalusest pensionisaaja avalduse alusel pensioni uuesti määrata, on PPVSRS

seletuskirja kohaselt aidanud vältida pensionisaajate erinevat kohtlemist. Kuna PPVS järgi

ümberarvutamisel antaks PolTS alusel teenistuses olnud isikute tööle hinnang uutel ja

varasemast erinevatel alustel, viiks see olukorrani, kus varasemalt samalt astmelt pensionile

läinud ametnike töö sisulisel hindamisel ja uue skeemiga vastavusse viimisel satuksid

pensionisaajad erinevasse olukorda, mis looks täiendavat ebavõrdsust pensioneerunud

ametnike vahel. Täiendava ebavõrdsuse tekkimine ei saa olla muudatuse põhiseaduspärane

järelm.

18) Kaebaja ja temaga samasse gruppi kuuluvad isikud (pension määrati vähendatud palkadest

lähtudes PolTS alusel) on sarnases olukorras PPVS alusel 01.01.2010-31.12.2012 vähendatud

palkadest lähtudes arvutatud pensioni saanutega. Samas eristab neid asjaolu, et kaebaja grupi

pensione hakati indekseerima kohe ning reaalselt saavutati 4,4% suurune pensionitõus enne

01.01.2013. Kui kaebaja grupi pensione oleks ümber arvutatud 01.01.2013 palgatõusust

lähtuvalt, oleksid nad sattunud põhjendamatusse eelisseisu põhjusel, et nende pension oli

indekseerimise läbi juba suurenenud.

Asjaolu, et seadusandja kavandatud kasulik mõju ei realiseerunud PolTS alusel

pensioneerunute suhtes kohe, vaid alles indekseerimise kolmandal aastal, mil indeks kujunes

3-15-1434

8(11)

suuremaks kui 1, ei viita vähendatud palga alusel pensioneerunute põhjendamatult

ebavõrdsele kohtlemisele. Seadusandja tahe oli suunatud sellele, et pensioni saavate isikute

olukord ei halveneks ega sõltuks tulevikus toimuvatest struktuurimuudatustest ning

muudatustest ametnike ülesannetes. Indeksi väärtus sõltub aga riigi majandusseisundist

tervikuna. Veenev on PPA seisukoht, et PolTS alusel pensionile jäänute hulgas on väga

erineval ajal pensionile jäänud isikuid ning ülesanded on ajas muutunud. PPVS aegsete

ametikohtadega vastavusse viimine võinuks ajalist mõõdet arvestades luua isikute vahel

täiendavat ebavõrdsust ja ebaselgust ning vaidlusi.

19) Erinev kohtlemine on tingitud sellest, et kaebaja gruppi kuuluvad isikud olid juba

pensionisaajad, kuid võrreldava grupi isikud olid teenistuses ka PPVS kehtivuse ajal. Asjaolu,

et kaebaja pensioni määramine toimus eelnevalt kirjeldatud õiguslike ja faktiliste asjaolude

kogumi tõttu 01.01.2010 (PPVS kehtivuse ajal), ei tingi tema suuremat sarnasust isikutega,

kes olid teenistuses ja pensioneerusid PPVS ajal, vaid ta kuulub isikute hulka, kes

pensioneerusid PolTS alusel.

20) Kaebaja osutatud sätted, mis välistavad tema pensioni ümberarvutamise 01.01.2013

politseiametnike palkade muutumisest lähtuvalt, ei ole rikkunud tema omandipõhiõigust

koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega ega toonud kaasa põhiseadusevastast ebavõrdset

kohtlemist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. XX palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus.

Samuti palub kaebaja jätta PPVS § 117 lg-d 7 ja 8 ning PPVSRS § 63 p 49 kohaldamata ja

tunnistada need osaliselt PS-ga vastuolus olevaks.

1) Kaebaja taotles kaebuses ja ka 28.07.2015 seisukohas asja arutamist kohtuistungil. Asja

arutamine kirjalikus menetluses ei olnud õige. Kohtu seisukohad ja tõlgendused on kaebajale

üllatuslikud, kaebaja ei nõustu nendega ning jääb oma varasemate seisukohtade juurde.

2) Politseiametnike palgamäärasid vähendati alates 01.07.2009 ning see pidi olema ajutise

iseloomuga. 06.05.2009 vastu võetud, 20.05.2009 välja kuulutatud ja 01.01.2010 jõustuma

pidanud PPVS algne redaktsioon sisaldas § 106 lg-t 1, mis nägi ette, et politseiametniku

pensioni arvutamise aluseks olnud palgamäära või teenistusastmetasu muutumisel arvutatakse

pension ümber. Palgamäära vähendamise mõju pensionile püüti tasakaalustada PolTS § 211 ja

PPVS § 117 lg 6 kaudu. PolTS nägi ümberarvutamise ette kogu selle kehtivuse ajal. Kuigi

PPVS ei olnud veel jõustunud, kehtestas siseminister 08.12.2009 käskkirjaga nr 116 „Politsei-

ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna ning teabeturbe büroo struktuur ja teenistujate

koosseis“ uue struktuuri (kriminaalpolitseiosakond endise Keskkriminaalpolitsei asemele) ja

uue koosseisu. Kaebaja oli teadlik, et alates 01.01.2010 tema teenistuskohta enam ei ole.

Kaebaja esitas 09.12.2009 avalduse teenistusest lahkumiseks ja ta vabastati 16.12.2009

käskkirjaga teenistusest. Need toimingud tehti ajal, kui oli teada siseministri käskkiri uue

struktuuriüksuse kohta, oli avaldatud PPVS esimene redaktsioon ja oli lootus, et vähendatud

ametipalga taastamisel arvutatakse pension ümber ning põhimõtteliselt säilitatakse PolTS §-s

211 sätestatud pensioni ümberarvutamise põhimõtted. PPVSRS avaldati Riigi Teatajas alles

22.12.2009. Tegemist oli pühade-eelse ajaga (23.12.2009 oli lühendatud tööpäev ja

24.12.2009-27.12.2009 olid puhkepäevad). Ilmselt lootusetu oleks arvata, et kaebaja oleks

saanud korraldada enne aasta lõppu ca 3,5 tööpäevaga oma 09.12.2009 avalduse tagasivõtmise

ja 16.12.2009 käskkirja tühistamise. Sellises õiguslikult ja eluliselt väga keerulises

situatsioonis ei ole õiglane panna isikule vastutust seadusandluse ebakindluse eest ja

tagantjärele väita, et isik pidi sedavõrd lühikese aja jooksul oma õigustest ja nende kaitsmise

võimalusest aru saama.

3-15-1434

9(11)

3) Pensioni ümberarvutamise regulatsiooni muutmise puhul tuleb võrrelda neid isikuid, kes

pensioneerusid pärast 01.07.2009 palgamäära vähendamist. Kohtu viide seletuskirjale ja

asjaolule, et pension tuleks ümber arvutada 1300 pensionäri puhul, ei ole seotud praeguse

kaebusega. Nende isikute suhtes, kes pensioneerusid vähendatud palga kehtimise ajal, ei ole

õiglane kohaldada pensioni indekseerimist. Perioodil 01.01.2010-31.12.2012 pensioneerunud

politseinike pensionide indekseerimine on õiglane alates 01.01.2013. Politseiametist

pensioneerus 31.12.2009 ainult 6 inimest. Nende isikute pensionide ümberarvutamine ei too

kaasa suurt koormust riigieelarvele. Lõhe kaebaja praeguse pensioni ja võimaliku pensioni

vahel võrreldes nendega, kellele määrati pension sama palgaastme järgi perioodil 2010-2012,

on ebamõistlikult suur. Alates 01.01.2013 on kaebaja pension 258,42 euro võrra väiksem.

Sellist pensionilõhet samal ajal pensioneerunud politseinike puhul ei saa pidada õigustatuks.

Kohane pole rääkida tegelikust indekseerimisest aastatel 2010 ja 2011, sest neil aastatel oli

pensioniindeks 1 ning pensioni suurus ei muutunud. 01.01.2013 seisuga tõusid pensionid

4,4% võrra, kuid kaebaja pension oli arvestatud 8% vähendatud ametipalgast. Ei ole õiglane

kohelda erinevalt isikuid, kelle viimane teenistuspäev politseis oli 31.12.2009, kuid kes

pensioneerusid 01.01.2010, võrreldes nendega, kelle viimane teenistuspäev oli näiteks

01.01.2010 ja kes pensioneerusid näiteks 02.01.2010. Perioodil 01.01.2010-31.12.2012

pensioneerunud isikute õigused taastas Riigikohus otsusega nr 3-4-1-18-14.

4) Kaebaja ei nõustu kohtu tõlgendusega PPVS § 96 lg-le 3. Seaduses ei määratletud

piirvanusesse jõudnud ametniku kohustust esitada ametisse jäämise pikendamiseks omal

initsiatiivil motiveeritud taotlus. Kohtu viidatud PPVS eelnõu seletuskiri ei saa asendada ega

täiendada seadust. Tuleb arvestada, et 01.01.2010 loodi täiesti uus asutus ning seaduse

täideviimiseks puudusid paljud rakendusaktid (ametijuhendid, põhitööde kirjeldused,

ametnikele esitatavad nõuded). Kohatu on heita kaebajale ette, et ta ei esitanud seoses

piirvanusesse jõudmisega taotlust ametisse jäämise pikendamiseks. Kaebajal ei olnud sellist

kohustust.

5) PPVS § 117 lg-d 7 ja 8 ning PPVSRS § 63 p 49 on osaliselt PS-ga vastuolus ning kaebajal

on õigus taotleda pensioni ümberarvutamist. Ümberarvutamist ei pea kohaldama alates

01.01.2010, vaid alates 27.02.2015, mil kaebaja esitas SKA-le taotluse pensioni

ümberarvutamiseks.

9. Sotsiaalkindlustusamet

ning

Politsei-

ja

Piirivalveamet

paluvad

jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uue

otsusega

kaebuse

rahuldamiseks.

Ringkonnakohus

vaatas

apellatsioonkaebuse

läbi

kohtuistungil, mistõttu ei saa otsuse tühistamist tingida ka väide menetlusvea kohta.

11. Kaebuse rahuldamine oleks võimalik üksnes juhul, kui kohus jätaks PPVS § 117 lg-d 7

ja 8 ning PPVSRS § 63 p 49 PS-ga vastuolu tõttu kohaldamata. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu seisukoha ja põhjendustega, et viidatud sätted ei ole PS-ga vastuolus ning HKMS

§ 201 lg-le 4 tuginedes ei pea vajalikuks halduskohtu vastavaid põhjendusi korrata.

12. Kaebaja esitas SKA-le taotluse ja halduskohtule kaebuse ajendatuna Riigikohtu

06.01.2015 otsusest nr 3-4-1-18-14, milles Riigikohtu üldkogu hindas PPVS § 106 lg 1 ning

PPVS muutmise seaduse § 1 p 4 põhiseaduspärasust osas, milles need ei võimaldanud

politseinikele, kes pensioneerusid 01.01.2010-01.01.2013, määratud pensione tõsta lähtuvalt

sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 01.01.2013. Riigikohtu halduskolleegium

lahendas pärast apelleeritava halduskohtu otsuse tegemist 09.03.2017 otsusega nr 3-3-1-66-16

3-15-1434

10(11)

praeguse asjaga sarnast vaidlust kaebajate suhtes, kellele laieneb PPVS § 117 lg 7, ning jättis

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamata.

13. Ringkonnakohus juhib tähelepanu viidatud lahendi p-dele 14 ja 15. Nimelt asus

Riigikohus seisukohale, et PPVS § 117 lg-s 7 kasutatud formuleeringuga „politseiametniku

pension, mis on määratud politseiteenistuse seaduse alusel“ peetakse silmas mitte ainult PolTS

alusel nii arvutatud kui ka määratud pensione, vaid ka pensione, mis on küll määratud PPVS

alusel, kuid mille arvutamisel kohaldati PPVS § 100 lg 2 kohaselt politseiteenistuse seadust.

Riigikohus märkis, et lisaks PPVS § 100 lg-s 2 sätestatud erandile on ka teine erand, mis

mõjutab võrdlusgruppide moodustamist, ning viitas PPVS § 117 lg-le 8. Riigikohus pidas

võrreldavateks gruppideks politseiametnikke, kellele määrati pension enne 01.01.2010

kehtinud palgast lähtuvalt (esimene grupp), ja politseiametnikke, kellele määrati pension

01.01.2010 ja hiljem kehtinud palgast lähtuvalt (teine grupp). Teise gruppi kuuluvad isikud

langevad valdavas osas kokku isikutega, kes kuuluvad asjas nr 3-4-1-18-14 moodustatud

gruppidesse. Nende gruppide õiguslik seisund erineb selle poolest, et PPVS § 117 lg 7 välistab

esimese grupi pensioni ümberarvutamise ja näeb ette selle indekseerimise. Teise grupi puhul

tuleb üldkogu otsuse kohaselt pension ümber arvutada 01.01.2013 kehtima hakanud

ametipalga alusel.

14. Eelnenust nähtub, et ehkki asjas nr 3-3-1-66-16 kaebuse esitanud isikutele ei laienenud

PPVS § 117 lg 7 kõrval ka lg 8, moodustas Riigikohus võrreldavad grupid selliselt, et

esimesse gruppi kuuluvad muu hulgas ka need politseiametnikud, kellele laieneb PPVS § 117

lg 8. Kaebaja, kellele määrati pension enne 01.01.2010 kehtinud palgast lähtuvalt, kuulub

esimesse

gruppi,

kelle

puhul

Riigikohus

ei

tuvastanud

regulatsiooni

vastuolu

omandipõhiõigusega koostoimes õiguspärase ootuse põhimõttega ega võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumist. Kolleegium leidis, et kaebajad, kes kasutasid mitu aastat neile PPVS §

117 lg-ga 7 antud hüve – pensioni indekseerimist ‒ , ei saa enam tugineda PolTS § 211 lg-ga 5

antud õiguspärasele ootusele, et nende pension tuleb ümber arvutada (p 18) ning seadusandja

ei andnud neile 01.01.2010 jõustunud PPVS § 106 lg-ga 1 õiguspärast ootust, et pension

arvutatakse ümber (p 20). Samuti leidis kolleegium, et kaebajate erinevat kohtlemist võrreldes

teise võrdlusgrupiga õigustab juba see, et kaebajatelt võeti juba 2010. aastast õiguspärane

ootus, et pension arvutatakse ümber, ning nende pensione hakati indekseerima. Lisaks

õigustavad erinevat kohtlemist PPVS jõustumisega politseiametnike teenistuse korralduses ja

palgakorralduses ning pensioni arvutamise aluses tehtud olulised muudatused (p 22).

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks Riigikohtu põhjalikku analüüsi siinkohal korrata.

15. Halduskohus on moodustanud apelleeritavas otsuses sisuliselt samasugused võrreldavad

grupid (politseiametniku pensioni saavad isikud, kellele on pension määratud PolTS alusel

vähendatud ametipalgast või kelle pension on palga vähendamisel ümber arvutatud (esimene

grupp), ning isikud, kellele määrati pension PPVS alusel 01.01.2010-31.12.2012 samuti

vähendatud ametipalgast lähtudes (teine grupp)) ning jõudnud Riigikohtuga samale

järeldusele, et esimesse gruppi kuuluv kaebaja ei saanud loota sellele, et 01.01.2013

ametipalkade tõus toob kaasa ka tema pensioni tõusu, ning nende gruppide erinev kohtlemine

on põhjendatud.

16. Kaebaja kirjeldatud asjaolud (01.07.2009 politseiametnike ametipalkade vähendamine,

piirvanuse vähendamine, 08.12.2009 käskkirjaga uues struktuuris kaebaja teenistuskoha

kaotamine, 09.12.2009 teenistusest lahkumise avalduse esitamine, 16.12.2009 käskkirjaga

PolTS kehtivuse viimasel päeval (31.12.2009) teenistusest vabastamine ja pensioni

määramine alates PPVS kehtima hakkamise esimesest päevast) ei ole sellised, mille tõttu

tuleks teda eristada nendest politseiametnikest, kes ei ole olnud PPVS kehtivuse ajal

politseiteenistuses, ning kohelda teda võrdselt nendega, kes olid PPVS kehtivuse ajal

politseiteenistuses. Ehkki kaebajale on määratud pension alates 01.01.2010 ning vähendatud

3-15-1434

11(11)

palgast lähtudes, ei ole ta erinevas olukorras võrreldes nende politseiametnikega, kellele enne

01.01.2010 määratud pension arvutati palga vähendamisel ümber ning hakati alates 2010.

aastast indekseerima vähendatud pensioni. Küsimus sellest, kas kaebaja saanuks või pidanuks

tegema toonases õiguslikus ja faktilises olukorras oma õigusliku positsiooni parandamiseks

midagi teisiti, nt jätma teenistusest lahkumise avalduse esitamata ja taotlema seoses uue

piirvanuse

täitumisega

teenistusaja

pikendamist,

ei

ole

vaadeldavate

normide

põhiseaduspärasuse üle otsustamisel määrava tähtsusega.

17. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja kulud

HKMS § 109 lg 1 alusel samuti vastustaja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets