1-16-9784/35 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-16-9784

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. mai 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-9784 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.U elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

M.U , isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, keskharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 06.11.2016 03.02.2018 ja lõpp Kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo

RESOLUTSIOON

Vabastada M.U temale Harj Maakohtu 08.11.2016 otsusega u mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 751 lg 3 p 1 M.U elektroonilise 2 määrata valve tähtajaks (kaks kuud. )

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata katseaeg alates käesoleva M.U-le k 03.02.2018. ohtumääruse jõustumisest kuni

Kohustada M.U katseajal - järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määra – tud alalises elukohas xxxx;

2

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldus- osakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada M.U katseajal 2, järgima KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- alluma elektroonilisele va

lvele, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Määrata M.U

kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vastavalt KarS § 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

Vabastada M.U karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must Võru osakonna (asukoht Lembitu 2a, 65608 ) kasuks 212,40 (kakssada kaksteist eurot ja 40 Võru senti, s.h on käibemaks 20%, s.o poolt määratud 35,40 eurot) eurot v.-adv. abi Kaja Kiilo korras süüdimõistetu itsjana osutatud õigusabi eest. M.U ka

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M.U-lt menetluskuluna kaitsjatasu

212,40 (kakssada kaksteist eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. abi Kaja Kiilo poolt osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada M.U tasuda

kaitsjatasu ositi 6 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust

igakuiselt 35,40 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti

arvelduskontole SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr

EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700080603 ning

selgitus: „M.U , 1-16-9784, kaitsjatasu osamakse Kui menetluskulude “. osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

3 Asjaolud

Viru Vangla esitas 30.03.2017 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava M.U id elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimis

i enne tähtaega vabastamiseks.

M.U Harju Maakohtu 08.11.2016 otsusega kriminaalasjas kannab käesoleval ajal nr 1-16-9784 , mille kohaselt ta 120 lg 1 talle mõistetud karistust tunnistati süüdi KarS § järgi ja mõisteti M.U tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p karistuseks 6 kuud vangistust.

2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem

karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks

mõisteti 1 aasta vangistust. KrMS § 238

lg 2 alusel vähendati M.U-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust M.U-le istetud karistuse Harju Maakohtu 12.01.2016 otsusega mõ ärakandmata osa – 28 päeva – võrra ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks 6 kuud

ja vangistust

karistuseks 1 aasta 2 kuud

mõisteti ja 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise aeg 06.11.2016.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest. Ka eelmine kuritegu oli kehaline väärkohtlemine ja ähvardamine. Mõlemad kuriteod on isik toime pannud

oma ema suhtes. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.

Väärteokorras on isikut 2 korral karistatud. Vangistuses on isikule 09.03.2017 koostatud individuaalne täimiskava, milles ettenähtud tegevusi ei ole veel läbi viidud.

Distsiplinaarkaristused kinnipeetaval vangistuse jooksul puuduvad.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 6 kuud ning kanda veel enam kui 8 kuud vangistust. jääb tal

Enne vangistust elas kinnipeetav koos emaga aadressil xxxx asuvas kahetoalises korteris. Peale

vabanemist naaseb samale elamispinnale. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise ta nõuetele. Isiku kuriteod on sooritatud ema suhtes, kes elab temaga samal elamispinnal, kuid ema

on andnud nõusoleku isiku naasmiseks tema juurde. Kinnipeetava isa on Valgevene kodanik,

ema Venemaa kodanik. Keskhariduse omandas kinnipeetav Tallinna 31. keskkoolis. Lisaks

omab ta väidetavalt tunnistusi lukksepa, puusepa, santehniku erialade kohta, mida on õppinud

kursustel. Riigikeelt isik ei valda. Kinnipeetava sissetulekuks enne vangistust olid töövõimetustoetus majanduslikult hästi ha ning ema pension. Kahekesi nad said kkama, millestki puudust ei olnud. TÄITIS’e andmetel isikul rahalisi nõu Isiku sõnul käis ta viimati deid ei ole. tööl (Kopli masinatehases) umbes kümme aastat tagasi, kus töötas ametlikult umbes kaks aastat.

Tööstaaži on isikul kokku umbes 30 aastat, millest palju aastaid on mitteametlikult tehtud juhutööd. Isikul puudub töövõime.

Kinnipeetava s on tema ema V S, abikaasa N M lähedastek ja täisealine poeg I C. Abikaasa ja poeg elavad eraldi, kuid kontakt nendega on olema kinnipeetava s. Isiku lähedaste arvamusel on

kuritegeliku käitumise peamiseks põhjuseks alkoholi tarvitamine. Vaatamata asjaolule, et

kuritegu oli sooritatud V S suhtes, ootab ema poega koju. Kinnipeetava ema on eakas, xxxx,

xxxx ja vajab abi. Isik on lt, talle on korduvalt käitunud oma lähisugulase suhtes hoolimatu

mõistetud selle eest kaks kriminaalkaristust, millest esimene oli 1 kuu vangistust 3 aastase katseajaga, kuid juba 9 kuud hiljem sooritas ta ema suhtes uue kuriteo. Isiku sõnul ei tarvitanud

4 ta vabaduses palju alkoholi. Kuna tal on raskusi kõndimisega, siis ta ise ei saanudki poes käia, et

endale alkoholi osta ja seda sai ta ainult siis, kui ema aeg-ajalt talle ise mõne õlle ostis. Väidetavalt ei olnud ta kummagi kuriteo sooritamise ajal joobes, oli enne seda joonud ära vaid

pudeli õlut. Vangla meditsiiniosakonna hinnangul puudub isikul alkoholisõltuvus. Isikul on diagnoositud krooniline haigus ta . Isikul puudub töövõime – kõnnib kepi najal, näeb ainult ühe silmaga. Kinnipeetav ei ole teinud eelnevast karistusest enda jaoks järeldusi ning kordab seetõttu oma vigu, mis viitab ka kasinale probleemide lahendamise oskusele. Pidevad konfliktid emaga

viitavad ka vähenenud empaatiavõimele.

ei ole määratud

M.U-le

käitumiskontrolli, kuid eelmise kriminaalkaristuse raames kohaldati kolmeaastast katseaega, mille ajal sooritas uue kuriteo. kinnipeetava ta Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus

poolt järgmise ägivaldse kuri 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 14%, v teo toimepanemise

tõenäosus Eeltoodust lähtudes toetab Viru Vangla M.U sama aja jooksul on 33%.

Kui kohus peab ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

võimalikuks M.U tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb Viru Vangla

ettepaneku määrata kinnipeetavale katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o

03.02.2018. Lisaks o

leks otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,5,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla

ettepaneku määrata 2 kuud.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses , kinnip märgib et eetava lähedaste arvamusel on

M.U kuritegeliku käitumise peamiseks põhjuseks alkoholi tarvitamine. Vaatamata asjaolule, et kuritegu oli sooritatud ema suhtes, ootab a poega koju. Elukoht peale em vanglast vabanemist on aadressil xxxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava ema V S. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava eakas ema üksi. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise

valve nõuetele. Kirjaliku nõusoleku, toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise

valve kohaldamist andis kinnipeetava ema V S, kellele on selgitatud elektroonilise valve

olemust. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval g ranteeritud töökoht. Ühe a aasta jooksul on isik toime pannud samalaadsed kuriteod. M on sooritatud ema õlemad kuriteod suhtes, kes elab temaga samal elamispinnal. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkoholi

tarvitamine. Kinnipeetav ei ole varem kriminaalhooldusel olnud. Lähedaste sõnade kohaselt

isikul on olnud probleem alkoholiga ning alkoholijoobes muutub ta agressiivseks. Vastavalt vangla materjalidele on isikul Kui kohus diagnoositud krooniline haigus, tal puudub töövõime.

peab võimalikuks M.U

tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku m katseaeg kuni karistusaja äärata talle ja käitumiskontroll

lõpuni, s leks otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,5,9 .o 03.02.2018. Lisaks o

sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud.

M.U kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabaneda elektroonilise valve alla. eks elama ema juurde. järele Ta läh Tüli on emaga tekkinud sellepärast, et tema poeg ei taha töötada, kolab ringi, korjab pudeleid ja ema kaitseb teda. See olukord pole muutunud, poeg praegu ka ei tööta ega õpi. Alkoholiga tal enam probleeme ei ole. Tal ei ole alkoholisõltuvust. Enne nende kuritegude toimepanemist oli ta alkoholi tarvitanud, jõi vaid ühe pudeli õlut. Õlu ei ole kange alkohol. Ta on nõus keeluga mitte tarvitada alkoholi. Ta ei

ole võimeline käima kriminaalhooldaja juures registreerimas . Ta saab käia ilma saatjata kriminaalhooldaja juures, kui poeg nõustub teda aitama. Abikaasa teda aidata ei saa, sest tal on laps invaliid. Kui poeg ei nõustu, s saab mõnikord kepiga iis saaks ka ema teda aidata, sest ema käia. Ta arvab, et suudab seda kohustust täita. Ta kahetseb muidugi, et kaks sellist ebameeldivat vahejuhtumit on emaga olnud. Mingeid võlgnevusi tal ei ole. Töötama ei ole ta võimeline. Ta käib kepiga, liikumine on raskendatud.

5 Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et M.U tingimisi ei soovi võtta osa enne tähtaega

vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 22.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks

neid korrata. Kinnipeetav M.U vangistuses käitumise positiivsed asjaolud –

distsiplinaarkaristuste puudumine jm - viitavad sellele, et süüdlane on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vangla iseloomustuse põhjal võib tema käitumist kogu vangistuse ajal hinnata nõuetekohaseks. Vabanedes on M.U olemas elektroonilise valve kohaldamise

nõuetele sobiv elukoht ning lähedaste toetus. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et M.U

omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada

seaduskuulekalt. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem

karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 03.02.2018. Ennetähtaegne vabastamine tähendab

sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega.

Käitumiskontrolli aja jooksul saaks jätkuvalt maandada M.U uute süütegude

toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 9 kuu jooksul ning kohaldada elektroonilist valvet 2 kuu jooksul ning isikule

määratakse katseaeg karistusaja lõpuni. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja samuti lisakohustuste panemisega,

mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud

kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseaja, elektroonilise valve ja

käitumiskontrolli kestuse ning kat . Lähtudes eeltoodust toetab seajaks kohustuste valikuosas prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, M.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

Kaitsja M.U nõustus nii vangla kui ka prokuröri koostatud arvamusega ja leidis, et

väärib karistuse kandmist leebematel tingimustel kui seda on vanglas karistuse kandmine. Formaalsetest eeldustest on täidetud KarS § 76 lg 1 p 1 tulenevad eeldused, isik on ära kandnud 1/3 mõistetud karistusest ja rohkem kui 4 kuud, mistõttu on tal võimalus taotleda vabastamist elektroonilise valve alla. Eeldused selleks on täidetud, ta on sellega ise nõus, tema elukoht vastab neile tingimustele, et elektroonilise valve seadet saab sinna paigaldada ja korteri omanik, tema ema, on nõus, et poeg asub sinna elama ja et korterisse paigaldatakse elektroonilise valve seadmed. Asja sisulise külje pealt on näha, et isik on 2 korral karistatud analoogsete tegude eest ja kahetsusväärselt on need toime pandud oma ema suhtes. M.U kahetseb neid tegusid. Kaitsjal ei ole alust arvat teisiti. M.U selgitas, milles on asi. Pigem a on probleem sotsiaalne. Kahtlemata ei õigusta see vägivalda ega ähvardamist. Vangistus, mis on päris pikk juba olnud, 06. mail saab 6 kuud, on oma eesmärgi täitnud ja edaspidi saaks mõjutada M.U õiguskuulekale teele naasma käitumiskontrolli ja täiendavate kohustustega. Vangistuses on ta näidanud ennast positiivselt, tal ei ole mitte ühtegi distsiplinaarkaristust,

iseloomustusest ei nähtu, et ta oleks ametnike suhtes ebaviisakalt käitunud. Tal on suhteliselt

paha tervis, ta lonkab, käib kepiga, näeb ühe silmaga, aga on ikkagi selle aja vastu pidanud.

Isikul on iseloomustusest nähtuvalt suureks probleemiks alkohol. Samas on meditsiiniosakond andnud arvamuse, et sõltuvust tal ikkagi ei ole. M.U vastas küsimusele, et ta on

võimeline mitte tarvitama alkoholi ja sai aru, et see tähendab mitte mingisugust alkoholi.

Alkoholi tarbimist saaks piirata vastava keelu kehtestamisega. Kaitsja ei nõustu prokuröri ja

vangla taotlusega kohaldada talle kohustusena ravile allutamist. Isik ise ei ole sellega nõus ja kaitsja toetab teda. Isik ei ole varasemalt kriminaalhooldusel olnud. Iseloomustusest nähtub, et ta

kannab esimest reaalset vangistust. Kuna ta on ennast pidanud, tema vanglas hästi üleval

tervislik seisund ei ole kõige parem ja tal on kodus eakas ema, siis toetab kaitsja M.U

tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Kaitsealune on

6

kinnitanud, et ta on võimeline kriminaalhoolduse nõudeid täitma ja käima kriminaalhooldaja juures.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, ku

tema kaitsja, rvamusega ning Viru ulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud prokuröri a Vangla poolt esitatud materjalidega, l kuulise eiab, et süüdimõistetu M.U võib 2

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on

selle mõj käitumine u potentsiaalselt tugev. M.U

vangistuses on olnud

nõutekohane, millele viitab eelkõige distsiplinaarkaristuste puudumine. Kohtu hinnangul saab

eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles

juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Vabaduses on kinnipeetaval olemas kindel elukoht ema juures, korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ema

on andnud oma kirjaliku nõusoleku selleks. Kuigi M.U on mõlemad kuriteod

toime pannud ema suhtes, ootab ema teda siiski koju, sest on eakas, ratastoolis ja vajab abi.

Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, samas

alkoholisõltuvust kinnipeetaval diagnoositud ei ole. Alkoholiga seonduvat uue kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul maandada, katseajaks kohustus määrates isikule

mitte tarvitada alkoholi. Vangla ja prokuratuur etavad M.U tingimisi to ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja

käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 03.02.2018. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest

kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus M.U viibib. Kohtu

arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava M.U

elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus leiab, et

M.U-le tuleb anda võimalus näidata seda, et tema väärtushinnangud on vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta suudab edaspidi vabaduses seaduskuulekalt

käituda ning kriminaalhooldaja järelevalve all kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi täita. Kohus määrab M.U-le katseaja ja käitumiskontrolli kuni tema karistusaja lõpuni,

s.o kuni 03.02.2018 ning paneb talle KarS § 75 lg 2 p 2,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab sel

le ära kergematel tingimustel.

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Kaja Kiilo, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub 236,40 rahuldamisele osaliselt. Kaitsja taotluse kohaselt osales ta kohtuistungil 02.05.2017 kell 11.00-

11.45 ning taotleb tasu 1 tunni eest. Kohtuistungi protokolli kohaselt algas kohtuistung kell

11. 1. 00 ning lõppes 1 40. Justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 1 lg 4

kohaselt kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini

ümardamise põhimõttel. Tasu arvestamisel lähtutakse menetlusosalistele teatavaks tehtud

kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud kohtuistungi lõpu kellaajast. Eeltoodust tulenevalt on kaitsjal õigus kohtuistungil osalemise eest saada tasu 0,5 tunni eest, s.o summas 20

7

eurot, mitte 1 tunni eest summas 40 eurot nagu taotluses märgitud. Eeltoodust tulenevalt

vähendab kohus väljamõistmisele kuuluvat tasu ning leiab, et tasutaotlus on põhjendatud osaliselt summas 212,40 eurot. Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub

väljamõistmisele kinnipeetavalt. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldab kohus

M.U tasuda menetluskulu ositi 6 kuu jooksul

, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 35,40 eurot.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik