2-16-9064/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 08. mail 2017

tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-16-9064

Kohtuasi

AS Xxxxhagi AB “LIETUVOS DRAUDIMAS” EESTI

FILIAALI vastu 50 000 euro kahju ja viivise välja

mõistmiseks

Tsiviilasja hind

64 450 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx)

lepingulised esindajad vandeadvokaat Anto Variku ja Mark

Obolenski

Kostja: AB “LIETUVOS DRAUDIMAS” EESTI FILIAAL

(registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141 Tallinn

11314), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marika Oksaar

Kohtuistungi aeg

29. märts 2017

Resolutsioon

Jätta AS Xxxxhagi AB “LIETUVOS DRAUDIMAS” EESTI

FILIAALI

vastu

50 000

euro

kahju

ja

viivise

väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täies ulatuses AS Xxxxkanda

Välja mõista AS-lt Xxxxmenetluskulu 6256,25 (kuus tuhat

kakssada

viiskümmend

kuus

eurot)

AB

„Lietuvos

Draudimas“ Eesti filiaali kasuks

Välja mõista AS-lt Xxxxviivise alates menetluskulude

hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras AB „Lietuvos Draudimas“ Eesti filiaali kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hagiavalduse nõue ja asjaolud

1. AS Xxxx(edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis:

1) tuvastada, et Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali Sõidukikindlustuse

tingimuste T749 punktid 9.5. ja 11.4. ei ole saanud Akciné draudimo bendrové "Gjensidige"

Eesti filiaali ja AS XXXX(reg. nr. xxxx) vahel 06.12.2014.a. sõlmitud sõiduki

kaskokindlustuslepingu osaks;

2) alternatiivselt tuvastada Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali ja AS

Xxxxvahel

06.12.2014.a

sõlmitud

sõiduki

kaskokindlustuslepingu

osaks

olevate

„Sõidukikindlustuse tingimuste T749“ punktide 9.5. ja 11.4. tühisus;

3) välja mõista Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt ja AB “LIETUVOS

DRAUDIMAS” EESTI FILIAALILT solidaarselt AS Xxxxkasuks kahjuhüvitisena 50 000,00

eurot;

4) välja mõista Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt ja AB “LIETUVOS

DRAUDIMAS” EESTI FILIAALILT solidaarselt AS Xxxxkasuks viivis 0,03% päevas

põhinõudest 50 000,00 eurot alates 10. juunist 2015.a kuni hagi esitamiseni 09. juunini 2016.a

summas 5475,00 eurot;

5) välja mõista Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt ja AB “LIETUVOS

DRAUDIMAS” EESTI FILIAALILT solidaarselt AS XXXXkasuks viivis 0,03% päevas

põhinõudest 50 000,00 eurot alates 10. juunist 2016.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edaspidi

0,03% päevas alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

2. 29.03.2017 kohtuistungil loobus hageja haginõuetest kostja Akciné draudimo bendrové

"Gjensidige" Eesti filiaali vastu ja kohus lõpetas 10.04.2017 kohtumäärusega menetluse hageja

hagis Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali vastu.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal

(kuni 22. aprillini 2016.a ärinimega UAB DK „PZU Lietuva“ Eesti filiaal 06.12.2014 sõiduauto

kaskokindlustuslepingu Lexus RX450 (reg.nr xxxx, VIN kood XXXX) (edaspidi sõiduk) suhtes,

mille alusel ja järgselt väljastati hagejale kindlustuspoliis nr. XXXX(edaspidi poliis). Poliisi

osaks olid sõidukikindlustuse tingimused T749 ja kindlustuslepingute üldtingimused. Poliisi

kindlustuse perioodiks on märgitud 06.12.2014 kell 10:24 kuni 05.12.2015.a kell 23:59.

4. 20.05.2015 toimus Tallinnas Paldiski mnt 96 lähistel sõidukiga liiklusõnnetus, mille tagajärjel

sõitis auto teelt välja vastu posti. Liiklusõnnetuse kui kindlustusjuhtumi toimumisest teavitas

hageja kostjat samal päeval. Liiklusõnnetuse tagajärjel tunnistati sõiduk tehniliselt hävinenuks

(st. taastamisele mittekuuluvaks). Sõidukil oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kehtiv

kaskokindlustusleping ja kindlustuskaitse. Kindlustusriskiks on muuhulgas õnnetusjuhtum (sh

liiklusõnnetus, sõiduki osade kahjustumine). Eeltoodust tulenevalt on hagi faktiliseks aluseks

olev kindlustusjuhtum kaetud kindlustuslepingu alusel kostja poolt ülevõetud riskiga, kuna

kindlustusjuhtum toimus liiklusõnnetuse tagajärjel.

5. Kostja otsustas 09.06.2015 tehtud otsusega nr. 2015/061976 mitte lugeda sõidukile, mille

omanikuks on AS NORDEA FINANCE ESTONIA, tekkinud kahju kindlustusjuhtumiks

vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste punktidele 9.5 ja 11.4 ja mitte hüvitada sõiduki

hävimisest tekkinud kahju. Otsuse põhjenduste kohaselt sõidukikindlustuse tingimuste T749

punkt 9.5. sätestab, et sõiduki juhil peab olema vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus. Sõidukikindlustuse tingimuste T749 punkt 11.4. sätestab, et hea usu ja

mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt ei hüvita kindlustusandja tekkinud kahju, kui sõidukijuht oli

liiklusõnnetuse toimumise ajal joobes või juhtimisõiguseta.

6. Hageja on seisukohal, et kostja on liiklusõnnetuse kahjujuhtumiks lugemata jätmisel oluliselt

eiranud Riigikohtu seisukohti tsiviilasjas nr. 3-2-1-163-15, milles kolleegium leidis, et juhiloa

kehtivuse lõppemine ei ole juhtimisõiguse puudumine LKindlS § 48 lg 2 p 4 mõttes.

Kaskokindlustuslepingu sõidukikindlustuse tingimuste T749“ (tüüptingimuste) punktid 9.5. ja

11.4. on üllatuslikud ega ole saanud lepingu osaks. Kindlustusjuhtumi määratlemisel on

keelatud nimetada tingimusi, millal kindlustusjuhtumiga tegemist ei ole. Kindlustusandjal ei ole

lubatud tugineda sellisele tüüptingimusele, mis võrreldes poliisis kokkulepitud kindlustusriskiga

kitsendab kindlustusandjale soodsal viisil oluliselt kindlustusjuhtumi mõistet. Käesoleval

juhul on kostja peitnud hoolsuskohustust reguleerivatesse sätetesse kindlustusriskide

välistused, st. andnud teatud hoolsusnõuete järgimisele või järgimata jätmisele kindlustusriski

mõjutava sisu. Hageja ei osanud ega saanudki mõistlikult ette näha ega ka lepinguga tutvumisel

mõista, et kostja poolt kindlustatavate riskide sisu ja ülevõtmine on lisaks ajakohasele

peatükile reguleeritud peatükis, mis reguleerib kindlustusriski kontrolli (mitte kindlustusriski

ennast). Kõnealune rikkumine ei saa olla aluseks kahjujuhtumi kindlustusjuhtumiks

mittelugemisele, vaid kahju hüvitise piiramisele. Sõidukit juhtinud isiku juhtimisloa olemasolu

või selle puudumine ei ole ega saanud olla põhjuslikus seoses kindlustusjuhtumi toimumisega.

Sõidukikindlustuse tingimuste T749 p. 9.5. ja p. 11.4. on vastuolus VÕS § 127 lg-ga 2 ja 3

kahju hüvitamise üldregulatsiooniga, VÕS § 445 lg 3 punktiga 2 ja punktiga 3 ja VÕS § 452

lg 2 punktiga 1 ja punktiga 2, millest kõrvalekaldumine ei ole lubatud.

7. Kuna sõiduk hävis liiklusõnnetuse tagajärjel, siis tuleb kostjal hüvitada hagejale sõiduki

turuväärtus

19.05.2015

seisuga

50 000,00

eurot

ja

väljamaksega

viivitamise

eest

kindlustuslepingute üldtingimuste p. 15.7 alusel viivis 0,03% tasumata kindlustushüvitisest iga

viivitatud päeva eest. Arvestades, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 09.06.2015

otsuse kättesaamisega, sattus kostja kindlustushüvitise väljamaksmisega viivitusse alates

10.06.2015. Viivis kuni hagi esitamiseni 09.06.2016 on 365 päeva eest põhisummalt 50 000,00

eurot 15,00 eurot päevas kokku 5475,00 eurot. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist ka

TsMS § 367 alusel 0,03% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast 10.06.2016 kuni

kohustuse täieliku täitmiseni.

Kostja vastuväited

8. Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt sõlmis hageja kostjaga sõiduki

kaskokindlustuse lepingu Premium Kindlustusmaakler OÜ vahendusel ja hagejat esindas

lepingu sõlmimisel Xxxx. Kindlustuslepingu osaks on sõidukikindlustuse tingimused T749,

mis kehtivad alates 17.02.2014 ja kindlustuslepingute üldtingimused, kehtivad alates

30.05.2013, millele on lepingu sõlmimise protsessis viidanud kindlustusmaakler ning mis on

märgitud kindlustuspoliisile. Hagejaga sõlmitud kindlustuslepingus leppisid kostja ja hageja

kokku, et hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt ei hüvita kindlustusandja kahju, kui

sõidukijuht oli liiklusõnnetuse toimumise ajal joobes või juhtimisõiguseta.

9. 20.05.2015 toimus sõidukiga Tallinnas Paldiski mnt 96 lähedal liiklusõnnetus, sõiduk sõitis

Xxxxjuhtimisel valgustatud sirgelt ja laialt (ühes sõidusuunas neli rida, kogulaiusega 13,8 m)

teelt välja, purustades tee ääres asuva metallposti. Xxxxoli alates 10.01.2014 juhtimisõigus ära

võetud Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 4-13-4293 ning Põhja Prefektuuri väärteootsusega

nr 2317,13,010426 alates 10.02.2014. Xxxxoli juba eelnevalt viiel korral karistatud

sõidukiiruse ületamise eest ja ta suhtub liiklusohutusse ning liikluskorraldusse äärmiselt

üleolevalt. Seega ei olnud 20.05.2015 Xxxxpõhjustatud liiklusõnnetus ootamatu ega

ettenägematu.

10. Tingimuste p 9.5 kohaselt peab sõiduki juhil olema vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus. Hageja rikkus kindlustuslepingut sellega, et andis sõiduki juhtimise üle isikule,

kellel puudus juhtimisõigus. Xxxx rikkus teadlikult ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, mille

järgimise kohustus on ka kindlustuslepingus eraldi selgesõnaliselt sätestatud. Xxxx sellise

tegevuse eest vastutab hageja tingimuste p 10.1 alusel kui enda tegevuse eest. Hageja on

olnud raskelt hooletu ning soodustas oma käitumisega oluliselt hagis nõutava kahju

tekkimise võimalikkust. Seetõttu tuleb juhul, kui hageja nõue oleks põhjendatud, hüvitist VÕS

§ 139 alusel vähendada kuni nullini.

11. Kindlustuslepingud on suunatud õiguspärase käitumise motiveerimisele. Seepärast ei

kindlustata juhtimisõiguseta sõitmise võimalike negatiivsete tagajärgede vastu, kuivõrd see

oleks vastuolus liiklusseaduse eesmärgiga tagada liiklusohutus. Juhtimisõigus võetakse isikult

ära vaid juhul, kui ta on liiklusohtlik ning kujutab endast märgavalt suuremat kahju

tekitamise riski. Järelikult tähendab juhtimisõiguse puudumine automaatselt oluliselt

suuremat liiklusõnnetuse riski, st esineb põhjuslik seos ning kahju hüvitamisest keeldumine

on põhjendatud. Kindlustuslepingus tähendab juhtimisõiguse puudumine olukorda, mis

mõjutab kindlustusandja otsust leping sõlmida. Juhtimisõiguseta isikuga seotud risk ei ole

hinnatav, kuna juhtimisõiguse puudumise korral puudub kontrollitud info juhi oskuste,

teadmise ja isikuomaduste kohta. Tingimuste punkti 11.4 välistus on mõistlik ja vajalik ega

saa olla keskmisele liiklejale ega keskmisele sõidukikindlustuse kindlustusvõtjale üllatuslik.

Mõistlik ja heauskne kindlustusvõtja ei saa eeldada, et sõidukikindlustus katab

juhtimisõiguseta isiku poolt kahju tekitamise riski.

12. Kuivõrd hageja sõlmis lepingu professionaalse kindlustusnõustaja vahendusel, siis ta pidi

olema teadlik, et juhtimisõiguseta juhtimisega kaasnevat riski kostja kindlustusleping ei kata.

Kostja eeldas kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja seaduskuulekust. Kuivõrd

tegemist on tavapäratu olukorraga ning riski suurust mõjutava olulise asjaoluga, oleks hageja

pidanud kindlustuslepingu sõlmimisel kostjat sellest informeerima. Kui kostja oleks teadnud,

et sõidukit hakkab kasutama (juhtima) isik, kellel puudub juhtimisõigus, ei oleks

kindlustuslepingut sõlmitud. Kindlustuslepingu sõlmimine ei tähenda, et kindlustusvõtja ei

peaks enam järgima käibes vajalikku hoolt. Käibes vajalikuks hooleks tuleb lugeda seaduse

nõuete täitmist.

13. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduki turuväärtus vahetult enne liiklusõnnetust 45 000 – 50 000

eurot. Riiklikult tunnustatud ekspert hinnangu kohaselt on sõiduki avariijärgne turuväärtus

ca 20 000 eurot. Tingimuste p 13.2.5 ja VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb nimetatud summa

sõiduki liiklusõnnetuse eelsest turuväärtusest maha arvestada. Kindlustuspoliisi kohaselt oli

omavastutus 200 eurot, seega juhul, kui hagi oleks õiguslikult põhjendatud, on maksimaalne

võimalik kindlustushüvitis 29 800 eurot, millest tuleks maha arvata võimalikud hüvitise

vähendused hageja rikkumiste tõttu. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige ka hageja

viivisearvestus ning viivisenõue osaliselt alusetu ka juhul, kui kostjal oleks hageja ees

täitmata kohustusi.

14. Hagejal ei ole kindlustuslepingu kohaselt õigus nõuda täitmist endale. Sõiduki omanik

(soodustatud isik) on AS Nordea Finance Estonia. VÕS § 425 lg 1 kohaselt on soodustatud

isikul kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud

rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule.

Kohtuotsuse põhjendused

15. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

• 06.12.2014 sõlmisid hageja ja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal

Kindlustusmaakler OÜ vahendusel kaskokindlustuslepingu Lexus RX450 (reg.nr xxxx, VIN

kood XXXX), omanik AS Nordea Finance Estonia, kindlustamiseks perioodil 06.12.2014-

05.12.2015;

• hagejale väljastati kindlustuspoliis nr XXXX, lepingu osaks olid sõidukikindlustuse tingimused

T749 ja kindlustuslepingute üldtingimused, kindlustusriskiks on muuhulgas õnnetusjuhtum (sh

liiklusõnnetus, sõiduki osade kahjustumine);

• 20.05.2015 toimus Tallinnas Paldiski mnt 96 lähistel sõidukiga liiklusõnnetus, mille tagajärjel

sõitis auto teelt välja vastu posti, sõidukit juhtis Lexust Xxxx, kellel puudus vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus;

• liiklusõnnetuse tagajärjel tunnistati sõiduk tehniliselt hävinenuks, sõiduki turuväärtus oli

vahetult enne liiklusõnnetust 50 000 eurot ning sõiduki jäänuk jäi hagejale;

• sõidukil oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kehtiv kaskokindlustusleping, kostja otsustas

09.06.2015 otsusega nr 2015/061976 mitte hüvitada sõiduki hävimisest tekkinud kahju.

16. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kohustus hagejale liiklusõnnetusega

põhjustatud kahju hüvitada.

17. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik

(kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud

kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul

kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub

tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.

18. Kindlustusandja

õigus

keelduda

kindlustushüvitise

maksmisest

põhineb

lisaks

kindlustuslepingu osaks oleva sõidukikindlustuse tingimuste T749 ja üldtingimuste ka VÕS

§ 440 lg-le 1 ja §-le 444.

19. Kindlustuslepingu osaks oleva sõidukikindlustuse tingimuste T749, kehtivad alates

17.02.2014 (lk 19-25), lepingu tingimuste p 9.5 kohaselt peab sõiduki juhil olema vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja p 11.4 sätestab, et hea usu ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtuvalt ei hüvita kindlustusandja kahju, kui sõidukijuht oli liiklusõnnetuse

toimumise ajal joobes või juhtimisõiguseta. Seega on pooled kokku leppinud, et

juhtimisõiguseta sõidukijuhi põhjustatud kahju ei hüvitata.

20. Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 4-13-4293 (lk 75-81) on tõendatud, et Xxxxlt oli

juhtimisõigus ära võetud alates 10.01.2014 ja PPA Põhja Prefektuuri väärteo otsusega nr

2317,13,010426 (lk 82-83) on tõendatud et Xxxxlt oli juhtimisõigus ära võetud alates

10.02.2014. Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt oli Xxxx otsusele eelnevalt juba viiel korral

karistatud sõidukiiruse ületamise eest ja otsuses oli märgitud, et Xxxx suhtub liiklusohutusse

ning liikluskorraldusse üldse äärmiselt üleolevalt, rikkudes liiklusseadust teadlikult ja

tahtlikult ohtlikult ning eitades varasemalt karistamist. Nimetatud menetluse kestel pani Xxxx

toime uue väärteo, mille eest temalt uuesti juhtimisõigus ära võeti. Kuna Xxxx oli enda

juhtimisõiguse puudumisest teadlik, kuid asus sellest hoolimata sõidukit juhtima, siis rikkus ta

teadlikult ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, mille järgimise kohustus on sätestatud

kindlustuslepingu tingimuste p-s 9.1. Xxxx sellise tegevuse eest vastutab hageja tingimuste p

10.1 alusel kui enda tegevuse eest.

21. Kuivõrd Xxxx oli juhtimisõigus korduvalt ära võetud ning tema liiklusohtlikkus on mitmes

väärteomenetluses tuvastatud, ei olnud 20.05.2015 Xxxx põhjustatud liiklusõnnetus ootamatu

ega ettenägematu.

22. Kohus on seisukohal, et kostja tüüptingimused on kooskõlas liiklusseaduse (LS) § 90 lg-ga 2,

mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki omanik, valdaja või juht lubada mootorsõidukit juhtima

isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole

vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 94 lg 1 sätestab,

et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus

ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole

juhtimiselt kõrvaldatud. Kuivõrd sõiduki juhtimisõiguse nõue tuleneb nii lepingutingimustest

kui ka liiklusseadusest, siis ei saanud selline tingimus olla hagejale üllatuslik, vaid vastupidi

mõistlikule ja heausksele liiklejale peab see olema selge ja ootuspärane.

23. Samadel põhjustel ei ole tüüptingimus vastuolus VÕS § 42 lg-ga 1 ja 2 ning on lepingu osaks

erinevalt VÕS § 37 lg-st 3 ja §-st 41 sätestatust. Kohus nõustub kostjaga, et

kindlustuslepingu sõlmimine ei tähenda, et kindlustusvõtja ei pea järgima käibes vajalikku

hoolt ja võib sõidukit juhtida ilma juhtimisõiguseta. Käibes vajalikuks hooleks tuleb lugeda

seaduse nõuete täitmist. Kostja on väitnud, et ta eeldas lepingu sõlmimisel hagejalt

seaduskuulekat, hoolsat ja heauskset käitumist ja oli valmis võtma enda kanda riskid, mis

võivad realiseeruda käibes vajaliku hoolsuse järgimisel. Kohus on seisukohal, et käesolevas

asjas erinevad vaidluse asjaolud hageja viidatud Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-163-

15 esile toodud vaidluse asjaoludest, kuivõrd juhtimisõiguse äravõtmist ei saa samastada

juhiloa kehtivuse lõppemisega.

24. Kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KindlTS) detsembris 2014 kehtinud redaktsiooni § 129

lg 1 kohaselt on kindlustusmaaklerlus isiku poolt kindlustusvõtja huvides vahendusega

tegelemine

eesmärgiga

pakkuda

tema

kindlustushuvile

ja

nõudmistele

vastavat

kindlustuslepingut. KindlTS § 141 lg 1 kohaselt peab kindlustusmaakler muu hulgas iga kord

enne kindlustuslepingu sõlmimist selgitama kliendi antud teabe alusel välja tema

kindlustushuvi ning nõudmised kindlustuslepingule; soovitama kliendile kindlustuslepingut,

mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele; põhjendama kliendile

antud nõuandeid ja soovitusi; tutvustama sõlmitava kindlustuslepingu tingimusi, eelkõige

kindlustusmaksete suurust ning lepinguga seotud piiranguid ja välistusi.

25. Premium Kindlustusmaakler OÜ e-kirjaga (lk 63) ja sõidukikindlustuspakkumisega (lk 64-71)

on tõendatud, et hagejat esindas kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusmaakler. Premium

Kindlustusmaakleri OÜ pakkumisest nähtuvalt on hagejale koostatud pakkumine vastavalt

hageja kindlustushuvidele ning kindlustuslepingu nõudmiste ja andmete alusel, mille on

hageja maaklerile edastanud. Maakler on palunud teatada hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks

ka kindlustushuvi või nõudmiste muutumisest, andmete muutumisest ja riskiasjaoludest,

samuti on tehtud ettepanek, võtta ühendust selgituste saamiseks juhul kui kindlustusvõtja

soovib täiendavaid selgitusi kindlustuslepingute üldtingimuste, lisariskide, piirangute,

välistuste, hüvitamispõhimõtete ja muude lepingutingimuste kohta. Hagiavalduse asjaoludest

nähtuvalt ei ole hageja kindlustusmaaklerilt täiendavaid selgitusi kindlustuslepingu

tingimuste kohta küsinud. Kuivõrd hageja sõlmis lepingu professionaalse kindlustusnõustaja

vahendusel, siis ta pidi olema teadlik, et juhtimisõiguseta juhtimisega kaasnevat riski kostja

kindlustusleping ei kata. TsÜS § 123 lg 1 kohaselt tuleb lähtuda esindaja teadmisest.

26. Kindlustuslepingute üldtingimuste (kehtivad alates 30.05.2013) p-dest 8.1 ja 13.2 ning

tingimuste p-dest 8.4 ja 10.1 tuleneb, et kindlustusvõtja vastutab muuhulgas kindlustatud

eseme seadusliku valdaja (juhi) eest ega või lubada tal kindlustusriski suurendada. Sellele on

lepingu sõlmimise protsessis viidanud ka kindlustuspoliisile märgitud kindlustusmaakler (lk

17-18, 64-71).

27. VÕS § 444 kohaselt ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma kindlustusandja

nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle suurendamist isikute

poolt, kelle eest ta vastutab.

28. Tingimuste p 11.2 kohaselt on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või

keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui kindlustusvõtja rikkus kohustust, mille

eesmärgiks on kindlustusriski realiseerumise võimalikkuse vähendamine, ning kohustuse

rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ja sellest tulenevale kindlustusandja

kohustusele. Üldtingimuste p 13.3 kohaselt kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski

võimalikkust ja kindlustusjuhtum toimub pärast suurenemist, siis vabaneb kindlustusandja

kindlustuslepingu täitmise kohustusest suurenenud kindlustusriski võimalikkuse ulatuses.

29. VÕS § 440 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale

kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju

kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised

asjaolud). Eeldatakse, et oluline on asjaolu, mille kohta kindlustusandja on otseselt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis teavet nõudnud.

30. VÕS § 443 sätestab, et kindlustusvõtja peab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest

viivitamata kindlustusandjale teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse

suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja

kindlustusriski.

31. Asjaoludest nähtuvalt lubas hageja LS § 90 lg 2 keeldu rikkudes sõidukit juhtima xxxx, kes

Maanteeameti vastuse (lk 74) kohaselt ei omanud õigust juhtida mootorsõidukit. Seega

suurendas ta riski kindlustusjuhtumi toimumisele, kuid ei teatanud sellest kostjale.

32. Juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki juhtimisega kaasnevaid riske ei ole kostja oma

vastuväidete kohaselt nõustunud üle võtma ega kinni maksma, sest juhtimisõiguse

puudumise korral puudub kontrollitud info juhi oskuste, teadmise ja isikuomaduste kohta

ning ei saa temaga kaasnevat riski hinnata samadel alustel juhtimisõigusega isikutega. Kohus

nõustub kostjaga, et sellises olukorras ei pruugi liiklusõnnetus olla „ootamatu ja äkiline“

sündmus, mis on tingimuste p 1.6 ja p 5.3.1 järgi kindlustusjuhtumi olemuslik tunnus.

Kindlustuslepingus tähendab juhtimisõiguse puudumine eeltoodust tulenevalt olemuslikult

olukorda, mis mõjutab kindlustusandja otsust leping sõlmida (VÕS § 42 lg 2). Seega on

juhtimisõiguse puudumine oluline riskiasjaolu, millest hageja oleks pidanud kostjat

teavitama. Järelikult tähendab juhtimisõiguse puudumine automaatselt oluliselt suuremat

liiklusõnnetuse riski, st esineb põhjuslik seos ning kahju hüvitamisest keeldumine on

põhjendatud. Juhtimisõiguseta sõitma minek on teadlik ja tahtlik rikkumine (mitte ootamatu

või ettenägematu juhtum), seega VÕS § 452 lg 2 p 1 lubab sellist kokkulepet. Juhtimisõiguse

puudumise tõttu liiklusõnnetuse risk suurenes ning sellel oli mõju liiklusõnnetuse

tekkimisele, seega on kokkulepe kooskõlas ka VÕS § 445 lg 3 p 2 ja 3 ning § 452 lg 2 p 2.

33. Eeltoodust lähtudes tuleb jätta hagi kahju hüvitamiseks täies ulatuses rahuldamata.

Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõue VÕS § 113 lg 1

esimese lause järgi arvestatava viivise väljamõistmiseks.

Menetluskulude jaotus

34. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta täies ulatuses

hageja kanda.

35. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

36. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased

kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

37. Kostja palub kohtul määrata kohtuotsuses kindlaks kostja menetluskulude rahaline suurus

ning mõista hagejalt välja käesolevas tsiviilasjas kantud õigusabikulud 6256,25 eurot

(käibemaksuta) vastavalt menetluskulude nimekirjale.

38. Advokaadibüroo NOVE OÜ 12.10.2016 arve nr 20160400 summas 4193,75 eurot

(käibemaksuta) hõlmab alljärgnevaid teenuseid: hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine.

Kliendi edastatud lisainformatsiooni ja materjalidega tutvumine. Esialgse arvamuse

kujundamine ning suhtlemine kliendiga seoses juhtumi asjaolude, tõendite ning

menetluspositsiooniga 3h 40min. Kostja vastuse koostamine, tõendite kogumine ja sellega

seotud suhtlemine kliendiga. Kostja vastuse lisade komplekteerimine; vastuse esitamine

kohtule ning edastamine hageja esindajale 21h 45min. Advokaadibüroo NOVE OÜ

31.01.2017 arve nr 20170021 summas 1127,50 eurot (käibemaksuta) hõlmab alljärgnevaid

teenuseid: hageja 12.01.2017 esitatud täiendavate seisukohtade ja taotluste analüüs; hageja

esitatud väidete kõrvutamine kostjate 07.10.2016 vastusega ning täiendavate tõendite ja

vastuväidete esitamise vajalikkuse analüüs; hageja taotluste osas seisukoha kujundamine 1h,

kohtu 16.01.2017 e-kirjaga tutvumine. Suhtlus ekspert Lexuse ja selle jäänuki väärtuse osas

seoses hageja 12.01.2017 seisukohtades tõstatatud küsimustega. Hageja 12.01.2017 esitatud

seisukohtadele ja taotlustele vastuse koostamine ja esitamine kohtule ning edastamine hageja

esindajale 4h 20min. Ettevalmistus kohtuistungiks. Esindamine kohtuistungil. Kliendile

ülevaate andmine istungist ja edasisest menetlusest 1h 30min. Advokaadibüroo NOVE OÜ

31.03.2017 arve nr 20170146 summas 935 eurot (käibemaksuta) hõlmab alljärgnevaid

teenuseid: hageja esindaja Mark Obolenski 15.03.2017 e-kirjaga (kompromissiettepanek)

tutvumine ning selle edastamine kliendile10min Telefonikõne Mark Obolenskiga (vastuseks

hageja 15.03.2017 kompromissipakkumisele). Kliendi teavitamine kõnest ning kompromissi

võimalikkuse arutamine kliendiga 15min. Kohtuistungiks ettevalmistumine 2h 30min.

Esindamine kohtuistungil. Kliendile lühiülevaate andmine kohtuistungist ja järgnevatest

menetlustähtaegadest 2h 45min.

39. Seega kokku on kostja 2 kulud tsiviilasja nr 2-16-9064 menetluses olnud 6256,25 eurot (s.o

4193,75 + 1127,50 + 935) pluss käibemaks kokku 37 tunni ja 55 minuti õigusabi eest.

40. Kostja kinnitab, et kõik käesolevas taotluses nimetatud kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-16-9064. Kõik taotluses toodud õigusabikulud on

vajalikud ja põhjendatud. Kostja esindajate vandeadvokaat Marika Oksaare ja vandeadvokaat

Andrus Katteli tunnitasumäär on 165 eurot/tund (käibemaksuta).

41. Riigikohus on pidanud mõistlikuks õigusabi tunnihinnaks 2011.a hagimenetluses 147,49

eurot (Riigikohtu nr 3-2-1-98-13, p-d 5, 9, 13 koosmõjus). Riigikohus on 2011-2012.a

menetluses lugenud põhjendatud tunnihinnaks 153 eurot (11.02.2015 lahend 3-2-1-115-14, p

14) ja 2013-2014.a 193,20 eurot (03.03.2015 lahend nr 3-3-1-82-14, p 28).

Kindlustusvaidluses on tunnihinda 165 eurot peetud mõistlikuks (30.11.2016 lahend nr 3-2-

1-131-16). Seega on käesoleva asja õigusabi tunnihind menetluse toimumise aega ning

vaidluse spetsiifilisust arvestades põhjendatud. Vaidlus hõlmab spetsiifiliste tsiviil-,

kriminaal- kui avalik-õiguslikke regulatsioonide tundmist ning nende omavahelise

suhtestumise analüüsi.

42. Lähtudes eeltoodust palub kostja määrata kindlaks tema menetluskulude rahaline suurus ja

mõista hagejalt välja menetluskulud summas 6256,25 eurot ja viivis vastavalt TsMS § 177

lg-le 4 alates menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras.

43. Hageja ei ole kostja menetluskuludele kohtu antud tähtajaks vastuväidet esitanud. Kohus on

seisukohal, et kostja õigusabikulu on esitatud mõistlikus suuruses, antud asja keerukust ja

kohtuasja ajamisele kulunud ajakulu arvestades põhjendatud. Seega kuulub menetluskulude

taotlus täies ulatuses rahuldamisele ja hagejalt kostja kasuks koos viivisega väljamõistmisele.

Kohtunik: /digitaalselt allkirjastatud/