2-17-5451/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 08. mai 2017 Tsiviilasi nr 2-17-5451 K.K. hagi M.P.vastu isaduse tuvastamise nõudes Asja lahendamine kohtuistungil 05.05.2017 Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja K.K. (isikukood XXX; XXX; e-post: XXX) Kostja Kostja ajutine eestkostja Kostja ( lapse ) ema M.P. (isikukood XXX; aadress XXX) Viljandi Linnavalitsus (registrikood 75005222, Linnu tn 2, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post: viljandi@viljandi.ee) E.P. (isikukood XXX, XXX; e-post: XXX) Kohtuistungil viibisid K.K. E.P. Viljandi Linnavalitsuse esindaja Piret Kangur RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi põlvnemise nõudes.

2. Tuvastada, et M.P. (isikukood XXX) põlvneb K.K.st (isikukood XXX).

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Edastada kohtuotsuse koopia pärast kohtuotsuse jõustumist Viljandi Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele.

5. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

6. Selgitada: menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2);

7. TsMS § 630 lg 1 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

8. TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

9. kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

10. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi sisu Hagiavalduse kohaselt hageja soovib põlvnemise tuvastamist. Hageja soovis isaduse omaks võtta lapse sündides, kuid ema E.P. ei nõustunud sellega ning seetõttu puudub M.P.i sünnitunnistus isa kanne. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS Asper Biotech 29.03.2017 DNA testi tulemused, millest tulenevalt on hageja 99,999988384% tõenäosusega M.P.i isa. Kostja põhjendused Kohtuistungil hageja avaldas, et jääb avalduse juurde ja soovib, et tuvastatakse, et ta on M.P.i isa. E.P. avaldas kohtule, et on nõus, et hageja on lapse isa ja kantakse sünniakti isana.

E.P. kinnitas kohtule, et on teadlik, et kande muutmisega saab hageja ka kõik seadusest tulenevad õigused ja kohustused. Lapse ajutise eestkostja esindaja Piret Kangur selgitas, et mõlemale vanemale on põhjalikult selgitatud põlvnemisega seotud õigusi ja kohustusi. Kohtu põhjendused Tsiviilasja menetlemisel ilmnesid asjaolud kohtuotsuse tegemiseks seoses hagi õigeksvõtuga. TsMS § 444 lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigivõi kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus märgib asjaolud ja põhjendused vaid osaliselt. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt TsMS § 440 lg-le 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. TsMS § 440 lg 4 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse.

Sel juhul asja menetlus jätkub.

Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab, et vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p 3 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. M.P.i põlvnemist K.K.st tõendab AS Asper Biotech 29.03.2017 DNA testi tulemused, millest tulenevalt on hageja 99,999988384% tõenäosusega M.P.i isa.

E.P. avaldas kohtuistungil, et hageja on lapse isa ja ta on nõus et, hageja kantakse lapse sünniakti isana.

Menetluskulud TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik