2-16-14838/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-16-14838

Määruse tegemise aeg ja koht

5. mai 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu

Tsiviilasi

Vaidlustatud kohtulahend

Elisa Eesti AS hagi Ehitusfirma FIDELE OÜ vastu

kahju hüvitamiseks summas 931,32 eurot ning viivise

väljamõistmiseks

Harju Maakohtu 13.03.2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Apellatsioonkaebuse hind

Ehitusfirma FIDELE OÜ apellatsioonkaebus

957,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood 10178070),

lepinguline esindaja Piia Laks-Järve

Kostja: Ehitusfirma FIDELE OÜ (registrikood

10917165), lepinguline esindaja Riho Friedrichs

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda Ehitusfirma FIDELE OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Ehitusfirma FIDELE OÜ kanda.

Elisa Eesti AS-il puuduvad ringkonnakohtu menetluskulud, mida rahaliselt

kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. 03.10.2016 esitas Elisa Eesti AS (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus

Ehitusfirma FIDELE OÜ-lt välja mõista kahju hüvitise summas 931,32 eurot ja viivise

26,08 eurot. Hagiavalduse kohaselt teavitas Telia Eesti AS (Telia) kaablikanalisatsiooni

omanikuna hagejat juhtumist, mille kohaselt 12.07.2016 lõhkus kostja ehitustööde (kännu

ekskavaatoriga väljatõmbamine) käigus aadressil Trummi tn 22a, Tallinn Teliale kuuluva

sidetrassi, mille sees oli hagejale kuuluv sidekaabel, mis purunes. Lõhutud sidekaabli

taastus- ja remonttööd teostas Eltel Networks AS, kes esitas hagejale arve summas 931,32

eurot. 25.07.2016 esitas hageja kostjale samas summas kahjunõude, mida kostja ei ole

tasunud. Ekskavaatori näol on tegemist mootorsõidukiga, mis VÕS § 1056 lg 2 kohaselt

on suurema ohu allikas. Hagejal nõudis kostjalt sidekaabli parandamisega kantud

kulutuste hüvitamist VÕS § 1056 lg 1 alusel või alternatiivselt VÕS § 1043 lg 1 ja § VÕS

§ 1045 lg 1 p 5 alusel.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole esitanud

tõendeid sidekaabli temale kuuluvuse kohta. Kostja ei ole seoses kännu väljajuurimisega

mingeid nõudeid rikkunud ning ei vastuta kahju tekkimise eest. Kuivõrd kostja ei

tegutsenud sidekaabli kaitsevööndis, oli puu juurimine lubatud ning kostja ei pidanud ka

ette nägema sidekaabli purunemist. Kaablitorul puudus märgistus, milline oleks hoiatanud

kaabli asukohast. Kui kaabli omanik ja valdaja oleksid oma tehnovõrku nõuetekohaselt

rajanud ja hooldanud, ei oleks väljaspool kaitsevööndit tegutsedes saanud maakaablit

puruks tõmmata. Tallinna linna kaevetööde eeskirja § 5 lg 3 kohaselt tuleb kaevetööde

projektdokumentatsiooni koostamisel näha ette abinõud puujuurte kahjuliku mõju

vältimiseks tehnovõrkudele. Kaabli paigaldaja pidi ette nägema, et puujuured võivad

hakata kaablit kahjustama ning pidi selle vältimiseks võtma kasutusele abinõud.

3. Harju Maakohus rahuldas 13.03.2017 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja kahjuhüvitise summas 931,32 eurot ning viivised summas 14,45 eurot, kokku

945,77 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja

kasuks välja riigilõivu 175 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduses sätestatud

määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase

täitmiseni.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et

12.07.2016 lõhkus kostja ehitustööde (kännu ekskavaatoriga väljatõmbamine) käigus

aadressil Trummi tn 22a, Tallinn sidetrassi, mille sees oli sidekaabel; sideehitis oli

tähistamata; puu juur oli sideehitise alt läbi kasvanud; sideehitis sai kahjustada kännu

väljatõmbamise tulemusena; kostja ei teostanud ehitustöid sideehitise kaitsevööndis;

sideehitise kaugus tegevustsoonist oli ligikaudu 1,8 meetrit; parandustööd maksid 931,32

eurot; hageja esitas kostjale 25.07.2016 kahjunõude summas 931,32 eurot, mis on kostja

poolt tasumata; hageja on tööde teostajale arve tasunud.

Kohus asus seisukohale, et hageja on tõendanud, et hageja on Trummi tn 22a, Tallinn

asuva kinnistu juures paiknevas kaablikanalisatsioonis oleva sidetrassi omanik. Kohus

leidis, et kostja vastutab kahju tekitamise eest VÕS § 1056 lg 1 alusel, mille kohaselt

kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel

vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. VÕS §

1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle

olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt

oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli.

Ekskavaatorit saab pidada suurema ohu allikaks ja selle põhjustatud kahju tuleb lugeda

selle käitamisest tulenevaks kahjuks eelkõige siis, kui kahju põhjustatakse ekskavaatori

sihipärase kasutamisega. Ekskavaatorist lähtub iseloomulik risk eelkõige selle liikumisel,

kuna seda ei ole võimalik viivitamata peatada, nt selle suure massi tõttu või selle

mehhaanika juhtimisel, kuna seda ei ole võimalik teha piisava täpsusega, aga ka tehnilise

defekti või juhi ebaõigete sõiduvõtete tõttu. Ekskavaatoriga kännu väljajuurimisele

vahetult sidekaabli läheduses iseloomulikuks kõrgendatud ohuks võib VÕS § 1056 lg 1

järgi olla see, et sellise tegevuse käigus kahjustatakse kaablikanalit. Sellise mõjutuse

tagajärjel võivad saada kahjustatud kännu vahetus läheduses olevad mistahes trassid või

sidekaablid, olenemata asjaolust, kas need asuvad kaitsevööndi ulatuses või mitte. Seni,

kuni kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kõik kännu väljajuurimisega kaasnevad

kahjulikud mõjutused olid ette nähtavad ja hoolika tegutsemisega ära hoitavad, tuleb hea

usu põhimõtte (TsÜS § 138, VÕS § 6) järgi lugeda kännu väljajuurimist kui tegevust

suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 järgi. Hageja sidetrassi kahjustati ja sellest tulenev

kahju tekkis ekskavaatori käitamisele iseloomuliku riski realiseerumise tagajärjel VÕS §

1056 lg 1 esimese lause mõttes, sest ekskavaatorit kui mootorsõidukit saab pidada

suurema ohu allikaks VÕS § 1056 lg 2 esimese lause mõttes eelkõige seetõttu, et

ekskavaatori mehhanismidega töötades ei ole võimalik kõikidel juhtudel vältida tööobjekti

vahetus läheduses olevate esemete kahjustamist ning ohu realiseerumist ei ole võimalik

ära hoida ka kõige hoolikama käitumisega. Praeguses asjas on hageja kahju tekkimise

põhjuseks ekskavaatori kui suurema ohu allika käitamine.

VÕS § 1057 p 3 järgi ei vastuta mootorsõiduki otsene valdaja käitamisel tekkinud kahju

eest mh juhul, kui kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegu. Viidatud sätte mõttes tuleb

kannatanu tahtluse all mõista kannatanu tahtlust ennast kahjustada, sest üksnes sellisel

juhul saab rääkida põhjusliku seose ahela katkemisest suurema ohu allika ohtliku mõju ja

võimaliku kahju vahel (vt RKTKo nr 3-2-1-111-05, p 28). Praeguses asjas ei ole kostja

toonud esile VÕS § 1057 p-des 1-5 sätestatud asjaolusid, mille alusel oleks kostja vastutus

välistatud ning kahju ei põhjustanud hageja tahtlik tegu. Hea usu põhimõttest tulenevalt

lasub suurema ohu allika valitsejal juhtudel, kus kahjustust saab lugeda konkreetse

suurema ohu allika toime tüüpiliseks tagajärjeks, kohustus tõendada, et kahju põhjus oli

muu kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumine. Kostja selleks, et teda ei

loetaks suurema ohu allika valitsejaks, oleks pidanud esile tooma ja tõendama, et kõik

kännu väljajuurimise kahjulikud tagajärjed olid ette nähtavad ning hoolika käitumisega

ära hoitavad. Kostja seda teinud ei ole. Kostja tuginemine asjaolule, et kuna kostja ei

tegutsenud sidekaabli kaitsevööndis, oli puu juurimine lubatud ning kostja ei pidanud ka

ette nägema sidekaabli purunemist, eeltoodu alla ei kvalifitseeru. VÕS § 1056 kohaldub

üldsättena kõikidel suurema ohu allika valitseja riskivastutuse juhtudel (RKTKo nr 3-2-1-

27-07, p 10). Seega vastutab kostja käesolevas asjas suurema ohu allika valitsejana VÕS §

1056 lg 1 alusel hagejale tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus EhS §-st 8

tulenevat kohustust või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Hagejale kuuluva sidetrassi

parandamisega seoses kandis hageja kulusid summas 931,32 eurot. Seega on käesolevas

asja kahju suuruseks 931,32 eurot. Perioodi 25.07.2016-03.10.2016 eest kuulub VÕS §

113 lg-s 1 sätestatud määras väljamõistmisele viivis 14,45 eurot.

4. 12.04.2017 esitas kostja Harju Maakohtu 13.03.2017 otsuse peale apellatsioonkaebuse,

millega palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagiavaldus

rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud tähelepanuta kostja

vastuväite, et hageja pidanuks paigaldama ja hooldama oma sidekaablit tulenevalt Tallinna

Linnavolikogu 02.09.2004 määrusega nr 32 kinnitatud „Tallinna linna kaevetööde

eeskirja“ § 5 lg-st 3, mille kohaselt tuleb kaevetööde projektdokumentatsiooni

koostamisel ette näha abinõud puujuurte kahjuliku mõju vältimiseks tehnovõrkudele.

Kostja ei pidanud eeldama, et kaabli omanik on rajanud kaabli ehitusnõudeid eirates ega

hoolda oma tehnorajatist. Hageja on väitnud, et kaablid on paigaldatud 1999.a enne

eeskirja vastuvõtmist, maakohus ei ole selle väite osas seisukohta võtnud. Hageja poolt

14.11.2016 esitatud materjalidest tulenevalt ei saanud olla tegemist 1999.a paigaldatud

kaablitega, kuna tegemist on valguskaablitega, mis tähendab tänapäevast kaablit. Hageja

poolt esitatud materjalidest tuleneb, et kaabel on paigaldatud 26.09.2006, mil see on üle

vaadatud ja lubatud kasutusele võtta. Kostjal oli õigustatud ootus sellele, et hageja on oma

kohustused täitnud nõuetekohaselt ja projekteerinud ja paigaldanud kaabli selliselt, et on

välistatud puujuurte kahjulik mõju tehnovõrgule. Selline tegevusetus saab olla tahtlik,

kuna hageja on teatanud, et ta ei peagi üldse eelnimetatud eeskirja järgima. Maakohus on

jätnud käsitlemata ka kaitsevööndi tähtsuse. Kostjal oli õigustatud ootus, et igasugune

tegutsemine väljaspool kaitsevööndit ei saa tekitada kahju kaitsevööndis asuvale

sidetrassile. Seega esineb VÕS § 1056 p 3 kirjeldatud vastutust välistav asjaolu. Kostjale

ei olnud kahju ettenähtav ning see oleks hageja poolt normikuuleka käitumise korral olnud

ärahoitav. Lisaks on maakohus ebaõigesti tuvastanud, et kaevetöid teostanud ekskavaator

kuulus kostjale. Kostja ei ole seda kunagi väitnud. Ekskavaator teostas töid alltöövõtu

korras.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et

kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1, tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS

§ 637 lg 21 alusel keelduda.

6. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000

eurole. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos

kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405

lg 1 tähenduses.

1. TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole

otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele

edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637

lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes,

milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS

§ 637 lg-s 21 sätestatud alustel. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu otsusest, et maakohus

oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme. Samuti ei nähtu otsusest, et maakohus oleks tõendeid selgelt

ebaõigesti hinnanud. Seega ei esine TsMS § 637 lõikes 21 sätestatud aluseid

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei

nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Ringkonnakohtu arvates on maakohus

leidnud õigesti, et kostja vastutab käesolevas asjas suurema ohu allika valitsejana VÕS §

1056 lg 1 alusel hagejale tekkinud kahju eest. Samuti on maakohus leidnud põhjendatult,

et praeguses asjas ei ole kostja toonud esile VÕS § 1057 p-des 1-5 sätestatud asjaolusid,

mille alusel oleks kostja vastutus välistatud, ning et kahju ei põhjustanud hageja tahtlik

tegu. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse menetlemiseks alust väited

hageja väidetavate rikkumiste kohta sidekaabli paigaldamisel ja hooldamisel. Asjaolude

kohaselt ei kahjustanud sidekaablit puu juur, vaid seda kahjustas puu juure (kännu)

väljatõmbamine. Kaebuse menetlemiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuses märgitu, et

ekskavaator ei kuulunud kostjale. Tegemist on uue väitega, mida kostja ei ole maakohtus

esitanud ega apellatsioonkaebuses põhistanud, miks ta seda ei saanud esitada. Sellest

tulenevalt ei saa kostja seda apellatsiooniastmes esitada ning ringkonnakohus jätab väite

tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).

2. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna

apellatsioonkaebus ja selle lisad on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus

nende tagastamiseks.

3. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna kohus ei võta

apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal

ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots Liis Arrak

Krista Kirspuu