4-17-43/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Kohtuasja number 4-17-43 (4-17-44)

Otsuse tegemise aeg ja koht 17.04. 2017, Rakvere kohtumaja

Kohtunik Kristel Vedro

Kohtuistungi sekretär Raili Raja

Kohtuasi Ahto Lehtsalu väärteoasi karistusseadustik (KarS) § 262 lg 1 järgi

Menetlusalune isik AHTO LEHTSALU (isikukood 37108294917), EV kodanik, elukoht xxxx, xxxx, varem väärteokorras karistatud 10. korral. Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 17.04.2017, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Ahto Lehtsalu ning kohtuväline menetleja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Burt Harrison Purre

RESOLUTSIOON

Juhindudes VtMS § 107-113

Kohus otsustas

1. Tunnistada Ahto Lehtsalu KarS § 262 lg 1 järgi süüdi ja karistuseks mõista arest

14 (neliteist) päeva.

2. Ahto Lehtsalu aresti kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg.

Otsuse väljatrükk saata täitmiseks Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud juhul. VtMS § 137 (11) Kui üks kohtumenetluse pool on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 05.05.2017.

Asjaolud

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx R K koostas menetlusalusele isikule Ahto Lehtsalule 08.12.2016 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590, 16, 005357, mille kohaselt 25.10.2016 kella 21:00 kuni 5:00 kostus xxxx Ahto Lehtsalule kuuluvas korteris nr xxxx vali muusika ja jutt, millega oluliselt häiris korteris nr xxxx elava I S öörahu. Menetlusalune isik rikkus sellega korrakaitseseaduse (edaspidi KkS) § 56 lg 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud karistusseadustik (edaspidi KarS) § 262 lg 1 järgi. Antud rikkumise osas edastati väärteoasja materjalid kohtusse väärteoasja nr 4-17-43 all.

2. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse xxxx A K koostas menetlusalusele isikule Ahto Lehtsalule 08.12.2016 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590, 16, 005720, mille kohaselt 06.12.2016 ajavahemikul kella 02:30 kuni 4:00-ni kostus vali lärmamine xxxx korterist, mis häiris oluliselt xxxx korteris elavate I S ning K S öörahu. Menetlusalune isik rikkus sellega KkS § 56 lg 2 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud KarS § 262 lg 1 järgi. Antud rikkumise osas edastati materjal kohtusse väärteoasja nr 4-17-44 all. Kohus ühendas mõlemad väärteoasja materjalid väärteoasja nr 4-17-43 alla. Kohtuotsuse põhjendused

3.VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Ahto Lehtsalu väärteo toimepanemise 25.10.2016 ajavahemikul kell

21:00 kuni 5:00 tõendatuks tunnistaja I S ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja kutsega.

4. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku Ahto Lehtsalu väärteo toimepanemise 06.12.2016 ajavahemikul kella 02:30 kuni 4:00-ni tõendatuks tunnistaja I S ülekuulamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja väärteomenetluse alustamise teatisega.

5. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Ahto Lehtsalu süü temale esitatud süüdistuses 25.10.2016 episoodis ja 06.12.2016 episoodis tõendatuks kohtuvälises menetluses ja kohtus kontrollitud tõenditega: Ahto Lehtsalu süü omaksvõtuga kohtuistungil ja karistusregistri väljavõttega.

6. Väärteo toimepanemise kohta on seadusenõuete järgi koostatud kaks väärteoprotokolli. Esimese väärteoprotokolli koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse xxxx R K ja teise väärteoprotokolli koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse xxxx A K.

7. Kohus loeb menetlusaluse isiku Ahto Lehtsalu süü tõendatuks menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süütegude toimepanemist ja kahetseb. Tema ütluste kohaselt olid tal esimesel korral külas lärmakad külalised ja kuna maja seinad on hõredad, siis need kostuvad läbi. Teisel korral sama probleem, kui televiisor töötab kõvasti, siis maja seinad kostuvad läbi.

8. Kohus kontrollis, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused.

9. KarS § 262 näeb ette avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest karistuse kohaldamise.

10. KarS § 12 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. KarS § 12 lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette tegevust, et ta on rikkunud avalikus kohas käitumise üldnõudeid.

11. Korrakaitse seaduse § 56 lg 2 kohaselt mujal kui avalikus kohas on ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte.

12. Avaliku kohana on varasemas kohtupraktikas käsitletud kohta, kuhu on ligipääs kolmandatel isikutel, kes ei ole õigusrikkujaga isiklikult seotud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16. detsembri 2014. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-88-14, p 6.2;

Avalikuks kohaks võib olla ka isiku elukoht, kui sealt alguse saanud tüli kasvab üle avaliku korra rikkumiseks kohalolevate majaelanike rahu häirimise teel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2007. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-24-07 p 6 ja 10. septembri 1996. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-89-96). Avaliku korra rikkumist saab toime panna mujal kui avalikus kohas, sh ka isiku kodus.

13. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-93-14 kohaselt KarS § 262 alusel karistamine eeldab lisaks avalikus kohas toimepanemisele selle tuvastamist, kuidas objektiivselt avalikku korda rikuti. Ahto Lehtsalu on kinnitanud, et tema korteris 25.10.2016 ajavahemikul kell 21:00 kuni 5:00 olid külalised ning ka muusika ja teleri vaatamisel tekkiv heli kostub läbi korteri seinte. Samuti kinnitab ta, et 06.12.2016 ajavahemikul kella 02:30 kuni 4:00-ni võis tekitada lärmi televiisori vaatamise ja jutu vestmise läbi. On püüdnud maja naabritega hästi läbi saada, kuid ei saa vältida heli kostvust läbi seinte. Tema ütlusest nähtub, et selline vali müra võis ka tema arvates teiste isikute rahu rikkuda, kuid seinte hõreduse tõttu ei saa ta müra tekitamist vältida. Seega on tõendamist leidnud teiste isikute –majaelanike rahu rikkumine Ahto Lehtsalu tegevuse läbi. Eeltoodust tulenevalt on täidetud Ahto Lehtsalu süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni objektiivne koosseis.

14. KarS § 12 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Ahto Lehtsalu pani toime süüteod otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik Ahto Lehtsalu kinnitas, et ta on teadlik, et korteri seinad on hõredad ja heli kostub läbi, vaatamata sellele ta öisel ajal tekitas muusika kuulamise, televiisor vaatamise ja külalistega vestlemisel intensiivset heli. Seega Ahto Lehtsalu teadis, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud Ahto Lehtsalu süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivne koosseis.

15. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

16. Väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele ei kuulu.

17. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et KarS § 262 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik.

18. KarS § 262 lg 1 kohaselt karistatakse isikut, kes on avalikus kohas rikkunud käitumise üldnõudeid, rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. KarS § 48 kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest karistusega alla sanktsiooni keskmist määra.

19. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Menetlusalusel isikul oli süüteo toimepanemise ajal kümme kehtivat väärteokaristust, millest seitse samaliigilise süüteo eest. Isikule on karistuseks määratud nende süütegude eest kuuel juhul rahatrahv ja ühel juhul arest, mis asendati üldkasuliku tööga, rahatrahvid on tasumata. Ka muude süütegude eest karistuseks määratud rahatrahvid on tasumata.

20. Arvestades asjaolu, et menetlusalune isik ei ole ka sarnaste süütegude eest mõistetud rahatrahve tasunud, siis on kohtu hinnangul eripreventiivselt võimalik mõjutada Ahto Lehtsalu hoiduma süütegude toimepanemisest karistusega alla sanktsiooni keskmist määra ehk 14 päevase arestiga. Isik ei ole kohtu hinnangul teinud varasematest karistustest mingeid järeldusi. Määratud karistusega on järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Kohtu hinnangul ei ole otstarbekas ega põhjendatud asendada Ahto Lehtsalu karistuseks mõistetud aresti üldkasuliku tööga. Isik pani uue väärteo toime kaheksa kuud pärast eelmist Politseija Piirivalvemeti 16.02.2016 otsusega määratud karistust. Kohtu hinnangul ei avalda aresti asendamine üldkasuliku tööga isikule mingit mõju.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:

1. Viru Maakohtu 17. aprilli 2017. a otsus jätta muutmata. 2. Ahto Lehtsalu apellatsioon jätta rahuldamata.

17.04.2017 kohtuotsus 4-17-43 jõustus 22. juunil 2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent