1-16-3629/17 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-16-3629

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2017. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-16-3629 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Külli Zimm

(seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

S

üüdimõistetu F.D tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu F.D

Elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnd;

isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel) xxxxxxxxxxxxxxxxx -

: metallitööd. Kohtuistungi toimumise aeg 03.05.2017. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON 1. Vabastada F.D temale Tartu Maakohtu 12.09.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-3629 karistuse kan . mõistetud dmiselt tingimisi enne tähtaega 2. KarS § 76 lg 5 alusel määrata F.D-le katseaeg kestusega 6 (kuus) kuud.

3. KarS § 78 p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

4. Allutada F.D - ontrollile ja katseajaks KarS § s 75 sätestatud käitumisk

kohustada F.D täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg s 1 sätestatud - kontrollnõudeid:

2

1) - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

15 päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5. KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata F.D-le katseajaks järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi;

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele mitte hiljem kui 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest alates;

3) pöörduma erialaspetsialisti poole ja ravivajaduse ilmnemisel alluma sõltuvusravile (alkoholismiravi).

6. Määrus F.D suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks

elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

7. Vabastada süüdimõistetu F.D karistuse kandmiselt peale käesoleva

kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 12.09.2016. a otsusega mõisteti F.D süüdi KarS § 424 järgi, mille eest

mõisteti karistuseks vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. 6 kuud vangistust ja mida

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 26.11.2014. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. F.D-le mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistust. Kinnipeetava . a. karistusaja algus 12.09.2016. a ja lõpp 06.11.2017 Vangl toetab F.D vabastamist tingimisi htaegselt karistuse kandmisest. a ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha F.D rokurör tingimisi ennetähtaegse

vabastamise koht a. Prokurör toetab F.D tingimisi ennetähtaegset vabastamist

karistuse kandmiselt.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

3

Süüdimõistetu F.D selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukohaga uulanud ära

F.D , leiab, et F.D vabastamine karistuse tingimisi ennetähtaegne kandmisel on

t põhjendatud. 2. F.D e teise astme kuritegude toimepanemise kannab käesoleval ajal karistust tahtlik eest. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus õi ettevaatamatus esimese astme teise astme kuriteos v kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on F.D temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole,

kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused F.D tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 F.D on kriminaalkorras karistatud viiel korral (3 karistust kustunud). F.D

on varasemalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, kuriteo avaliku korra ja

ühiskondliku julgeoleku vastu. Samuti on F.D karistatud liiklussüütegude eest, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (nimetatud karistused on kehtivad). Käesoleval ajal kannab F.D liitkaristust mootorsõiduki juhtimise eest

joobeseisundis. Liitkaristus on moodustatud Tartu Maakohtu 26.11.2014. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-9353),

millega F.D tunnistati süüdi joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest ja talle mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga. Lisakohustusena määrati F.D-le mitte tarvitada alkoholi. Kuna F.D rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, kohustati Tartu Maakohtu 11.02.2015. a määrusega F.D alluma sõltuvusravile. F.D-le mõistetud karistus pöörati Tartu Maakohtu 19.04.2016.a

määrusega täitmisele põhjusel, et F.D rikkus jätkuvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks pani F.D katseajal toime uue samalaadse kuriteo (s.o 20.12.2015. a). F.D varasemast elukäigust nähtuvalt on F.D jätnud kasutamata võimaluse

kanda karistust vabaduses, kuna F.D on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (alkoholi tarvitamise keeld, kohustus alluda ravile) ja toime pannud uue kuriteo katseajal. Sellest järeldub, et F.D on suhtunud ükskõikselt talle mõistetud karistustesse ja määratud kohustustesse ning seega ka õiguskorda üldiselt. Samas peab kohus oluliseks, et F.D

karistusena reaalset vangistust. Kriminaalhoolduse kannab käesoleval ajal esmakordselt rikkumised on olnud seotud F.D esineva alkoholiprobleemiga, st teisi nõudeid on F.D varasemalt korrektselt järginud. Samuti on oluline arvestada, et F.D on kahetsenud toimepandut ja soovib edaspidi võtta tarvitusele kõik meetmed selleks, et samalaadseid

olukordi enam aset ei leiaks. Samuti on F.D motiveeritud tegelema

alkoholiprobleemiga. F.D selgitusi kohtuistungil, leiab, et Kohus, võttes arvesse

F.D kahetsuse siiruses ja selles, et F.D ja tehtud on teo tagajärgedest

vigadest aru saanud, puudub alus kahelda. Kohtu arvates on nimetatud asjaolu oluline, kuna

karistuse eesmärgiks on tagada, et inimene ei jätkaks pärast karistuse kandmist kuritegude

4

toimepanemist. Seega on F.D puhul alust arvata, et karistus on täitnud eripreventiivsed eesmärgid.

3.2 F.D on vangistuses olles läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. F.D

ise hindab sotsiaalprogrammis omandatut positiivselt. Kinnipeetava iseloomustusest

nähtuvalt on F.D motiveeritud vabanema alkoholisõltuvusest. Seda on kinnitanud F.D ka kohtuistungil.

Lisaks on F.D käinud psühhiaatri vastuvõtul.

F.D on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud 05.12.2016. a keelatud

esemete hoidmise eest. Kuigi kohus peab negatiivseks, et F.D on kehtiv

distsiplinaarkaristus, peab kohus oluliseks arvestada distsiplinaarkaristuse aluseks olnud

asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole rikkumine väga raske ja seda kinnitab ainuüksi ka distsiplinaarkorras määratud karistus - noomitus.

3.3 Vabanemise korral on F.D

kindel elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetatud elukoht kuulub F.D-le ja käesolevalt elavad seal kinnipeetava abikaasa, tütar, ema ja vanaema. Kohus peab positiivseks sedagi, et F.D on vabanemise korral tagatud kindel töökoht xxxxxxxxxxxxxxxxx-s metallitöödel. Seega on F.D vabanemise korral olemas toetus lähedaste isikute näol

ja võimalus saada regulaarset ning kindlat sissetulekut. See võimaldab omakorda äraelamist ja

maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Töökoha olemasolu on vajalik ka seetõttu, et F.D on ülalpidamist vajav alaealine laps. Kohus peab positiivseks, et Tartu Vangla andmetel on F.D seisuga 20.03.2017. a vabanemisfondis 1410 eurot ja rahalised

nõuded puuduvad. Seega võimaldab esialgset ja lühiajalist toimetulekut ka vabanemisfondi kogutud rahalised vahendid.

4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et F.D ennetähtaegne vabastamine

karistuse kandmiselt on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et F.D kannab esmakordselt karistusena reaalset vangistust ning F.D on talle mõistetud karistusest (1 aasta 1 kuu 25 päeva) rohkem kui 8 kuud vangistust. Lisaks võimaldab kohtu hinnangul F.D

osaliselt tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema vabanemisjär u arvates võimaldab gsed elutingimused. Koht

F.D tused käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka tema kohtule antud selgi järeldada, et F.D on endale seadnud tulevikuks seadusekuulekad eesmärgid ja ta on

teinud toimepandust vajalikud järeldused. Seega on kohtul piisav alus olla veendunud, et F.D

suhtes on senini reaalselt ärakantud vangistus avaldanud talle piisavat mõju ja

motiveerinud teda edasiselt kuritegelikust käitumisest hoiduma ja kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning kohustusi korrektselt täitma. Kohus leiab, et F.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Sellest tulenevalt on

kohtu hinnangul F.D puhul võimalik edasise karistuse kandmisel rakendada kriminaalhoolduslikke meetmeid. 5. F.D tuleb KarS § 76 lg 5 alusel määrata katseaeg kestusega 6 kuud. Kohus leiab, et katseajaks tuleb F.D allutada käitumiskontrollile. Siinjuures võtab kohus arvesse F.D poolt kandmata karistusaja pikkust, aga ka toimepandud kuritegude iseloomu ja sellest tulenevat vajadust järelevalve kohaldamiseks. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb F.D-le lisaks KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p -

2, 4, 5

alusel täiendavad kohustused. F.D-le tuleb KarS § 75 lg 2 p määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. 2 alusel

Kohustus mitte tarvitada alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandab uute kuritegude toimepanemise riske.

5

Lisaks tuleb KarS § 75 l kohustada asuma tööle või võtma ennast g 2 p 4 alusel F.D

arvele Töötukassas 2 nädala jooksul vabanemisest alates. Nimetatud kohustus on vajalik kuriteoriskide maandamiseks, st selleks, et F.D oleks tagatud regulaarne sissetulek ja seeläbi toimetulek. Kuna F.D on avaldanud soovi läbida alkoholiravi ja olnud nõus raviga, leiab kohus, et F.D-le tuleb KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata kohustuseks pöörduda erialaspetsialisti poole ja ravivajaduse ilmnemisel läbida sõltuvusravi (alkoholismiravi). Kohustuse määramine on

vajalik kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks ja alkoholi tarvitamisest loobumise kindlustamiseks.

Raina Pärn Kohtunik