3-17-717/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 05.05.2017, Jõhvi Haldusasja number 3-17-717

Haldusasi

K. K kaebus Ida-Viru maavanema 06.03.2017 korralduse nr 1-1/2017/45 punkti 2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja Kalle Kekki Vastustaja Ida-Viru maavanem, esindaja Eve East maavanema ülesannetes Resolutsioon Kaebus tagastada selle esitajale läbivaatamatult halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kätte toimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KOHTU PÕHJENDUSED

1. 31.03.2017 saabus Tartu Halduskohtule Narva- Jõesuu linnavolikogu liikme K. K kaebus Ida-Viru Maavanema 06.03.2017 korralduse nr 45 punkt 2 tühistamiseks.

2. 3.04.2017 küsis halduskohus maavanema seisukohta kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks, kas halduskohus on pädev asja lahendama (HKMS § 120 lg 4).

3. 27.04.2017 esitas maavanem vastuse kohtule: Ida-Viru maavanem algatas 13.02.2017 haldusjärelevalve Narva-Jõesuu Linnavolikogu õigusaktide ja tegevuse õiguspärasuse üle. 06.03.2017 tegi maavanem korralduse nr 1-1/2017/45 „Haldusjärelevalve tulemused Narva-Jõesuu Linnavolikogu õigusaktide ja tegevuse õiguspärasuse osas“, mille punktis 2 luges 08.02.2017 omaalgatuslikult kokku tulnud, volikogu istungi läbi viinud ja haldusaktid „vastu võtnud Narva-Jõesuu volikogu liikmete tegevus seadusevastaseks ning vastu võetud ja K. K poolt allkirjastatud otsused nr 171, 172, 173, 174 ja176“ tühisteks haldusaktideks.

4. Ida-Viru maavanem on seisukohal, et K. K poolt halduskohtule esitatud kaebuse osas ei saa kohaldada HKMS sätteid põhjusel, kuna tegemist on kahe haldusülesandeid täitva asutusega. Kaebuse esitamise ajal oli seaduse nõudeid järgides Narva-Jõesuu Linnavolikogu esimeheks valitud Kalle Kekki.

5. Ka Riigikohtu halduskolleegium on asunud oma lahendis 3-3-1-6-01 punktis 2 seisukohale, et „Kui selles menetluses tekivad riigi ja riiklikku haldusülesannet täitva kohaliku omavalitsuse vahel eriarvamused, tuleb need lahendada kohases haldusmenetluses, näiteks järelevalve korras, mitte aga halduskohtumenetluses.“ Maavanem teostas VVS § 85 alusel haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse haldusaktide õiguspärasuse üle tulenevalt järelevalve eesmärgist eeskätt hinnata haldusakti õiguspärasust ning tagada avaliku huvi kaitse, et kohalik omavalitsus järgiks seaduslikkuse printsiipi ja toimiks õiguspäraselt. Avalikust huvist tingituna peab kohaliku omavalitsuse organite tegevus olema kooskõlas seadustega. Narva- Jõesuu Linnavolikogu omaalgatusliku kokkukutsumise ja otsuste vastuvõtmise ning allkirjastamisega rikuti nii kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevaid regulatsioone kui haldusmenetluse põhimõtteid.

6. Maavanem on seisukohal, et K. K puudub HKMS § 44 kaebeõigus ning asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p 1 ning § 123 lg 1 p 1 palub maavanem jätta kaebus Ida-Viru maavanema 06.03.2017 korralduse nr 1-1/2017/45 punkti 2 tühistamise nõudes läbi vaatamata.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

8. Kohus leiab, et K. K kaebus kuulub tagastamisel alljärgneval põhjusel.

9. Halduskohtu pädevus on määratletud HKMS § 4 lg-s 1, mille kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

10. KOKS § 4 p-st 1 tulenevalt on vallavolikogu kollegiaalne omavalitsusorgan – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu. KOKS § -st 42 ei tulene volikogu esimehele kohtulikult kaitstud subjektiivseid õigusi. Kuna esinduskogu liikme individuaalse ja kollektiivse kompetentsi puhul ei ole tegemist subjektiivse õigusega, samuti ei saa subjektiivset õigust tuletada vaba mandaadi põhimõttest, siis ei saa volikogu liige kompetentsi teostamise tagamiseks ega vaba mandaadi kaitseks halduskohtusse pöörduda (Lust, L. Esinduskogu liikme kompetentsist rõhuga kohaliku omavalitsuse volikogul. Juridica 2010, nr 9, lk-d 707-708).

11. Antud juhul on volikogu tegevusest tekkinud vaidlus riigi ja riiklikku haldusülesannet täitva kohaliku omavalitsuse vahel, st ühelt poolt volikogu liikme ja volikogu esimehe, kui kollegiaalse organi ühe osa ja teiselt poolt riigi esindaja, maavanema vahel, kes teostas VVS § 85 alusel haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse haldusaktide õiguspärasuse üle. Kui selles menetluses tekivad riigi ja riiklikku haldusülesannet täitva kohaliku omavalitsuse vahel eriarvamused, tuleb need lahendada kohases haldusmenetluses, näiteks järelevalve korras, mitte aga halduskohtumenetluses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi lahend 3-3-1-6-01 punkt 2).

12. Seega halduskohtu pädevusse ei kuulu kohaliku omavalitsuse liikme huvide kaitsmiseks esitatud kaebuste lahendamine. Haldusorganisatsiooni sisene vaidlus ei ole avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse (vt RKHK 20.03.2001 otsus nr 3-3-1-6-01).

13. Vaidlustatud Ida-Viru maavanema 06.03.2017 korraldus nr 1-1/2017/45 punkt 2 ei saa rikkuda vallavolikogu liikme ja volikogu esimehe subjektiivseid õigusi (HKMS §

44 lg 1).

14. HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus K. K kaebuse haldusasjas 3-17- 717.

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik

Jõustus Tartu Ringkonnakohtu 06.06.2017 lahendis toodud muudatustega 22.06.2017