4-17-1482/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 04. mai 2017 Väärteoasja number nr 4-17-1482 (2302,13,015045) Lahend väärteomenetluses

Politseija Piirivalveameti

prefektuuri Põhja

08.12.2013 otsus S.D

karistamises

liiklusseaduse (LS) § järgi rahatrahviga 227 1 lg 30 trahviühikut, s.o 120 eurot Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti Prefektuur Põhja Süüdlane S.D isikukood xxx; elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxxxxx Kohtutäitur Janek Pool

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § st 48, § st 69, § TMS § 201 lg st 1 ning VTMS § - - - 72, st - -st 2071, §-st 211, kohus määras:

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti prefektuuri avaldus rahatrahvi

Põhja asendamiseks.

2. Asendada S.D-le - Ja Piirivalveameti

kohtuvälise menetleja Politsei Põhja

prefektuuri 08.12.2013. rahatrahvi tasumata osa, s.o 22 a. otsusega mõistetud

trahviühikut, arestiga 2 (kaks) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 5 (viis) tundi, mis tuleb teostada 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. tuleb S.D Üldkasuliku töö teostamiseks pärast kohtumääruse jõustumist

viivitamatult Tartu vangla ühendust võtta Lõuna prefektuuri

kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägiga, tel: 7 500 412; 5332 8924, e-post: Anzela.Murumagi@just.ee.

4. Selgitada S.D-le ,

et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele

.

5. Määrus saata täitmise korraldamiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele, süüdlasele ja teadmiseks kohtutäiturile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sissenõudja Politsei Põhja - ja Piirivalveameti Prefektuur esitas 14.03.2017 kohtule juhindudes

KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele määratud rahatrahvi - -st 201 avalduse S.D-le asendamiseks arestiga.

Politsei- Piirivalveameti Prefektuur ja Põhja määras . väärteoasjas nr 08.12.2013.a 2302,13,015045 isikule liiklusseaduse ( 227 lg 1 alusel rahatrahvi 30 120 LS) § trahviühikut, s.o eurot. 27.12.2013.a. Kuna S.D ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas Otsus jõustus

kohtutäitur .a antud väärteoasjas täitemenetluse. Kohtutäitur Janek Pool tema suhtes 09.04.2014

teavitas 01.12.2016 kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest, kuna

puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Menetlusalune isi on tasunud üksnes 30 k S.D eurot temale määratud väärteoasjas. Rahatrahvi jääk on 90 rahatrahvi st eurot. Menetlusosalise seisukoht 04.05.2017 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane

avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud ning isiku vastu on veel nõudeid. Süüdlane avaldas kohtus soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd (tl 11),

allkirjastades sellekohase nõusoleku. Süüdlase hinnangul võimaldab tema tervis üldkasulikku

tööd teha ning töö saaks tehtud ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Selleks nõustus ta

pöörduma kohtu nimetatud üldkasulikku tööd korraldava kriminaalhooldusametniku poole

viivitamatult pärast kohtumääruse jõustumist. Samuti andis süüdlane kohtule oma aadressi ja

kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval kriminaalhooldusametnikul temaga võimalik ühendust saada.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi

maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab -

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks

päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale

arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane

S.D ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud kogu - asjaolud – isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja

süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine

võimatuks. Kohtule esitatud andmete kohaselt trahviühikut, on tasumata rahatrahvi suurus on 22

s.o 90 eurot, 211 lg-st 1 ja - 72 asendada 2- mis tuleb juhindudes VTMS § KarS § st päevase arestiga (22:10) S.D . Kuivõrd on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti

kandmise asemel üldkasulikku tööd, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel

3

asendada talle kohaldatav arest 5 oksul tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe kuu jo alates kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi

päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata

süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 - lg le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi

saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Aavik

Kohtunik