1-16-9309/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-14-9069

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2017 (istung toimus

Jõgeva kohtumaja

kaugkohtuistungina 20.02.2017 ) Kriminaalasja number 1-14-9069 Täitmiskohtunik Liivi Loide

Kohtuistungi sekr

etär Viivi Kalme Prokurör Külli Zimm (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

N.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu N.M

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Advokaat Marko Paabumets

RESOLUTSIOON

Jätta N.M Tartu Maakohtu 04.05.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-9069 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Sisse nõuda üheksakümmend N.M-ilt riigituludesse kaitsetasu 90 ( ) eurot advokaat

Marko Paabumetsa

poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB PANK, EE502200221014193355

SWEDBANK, EE401700017002872300 NORDEA PANK, EE873300333499990003 DANSKE BANK), märkides viitenumbriks 99915700031242.

Edasikaebamise kord

K ruskaebus 15 ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik mää päeva jooksul,

2 (4) alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

N.M 04.05.2015. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu

14-9096 121

7 kuud KarS § järgi (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 3) ja karistuseks mõistetud

vangistust; KarS § 199 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust. Mõistetud karistused

liideti KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti N.M-ile 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti kantud karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.-15.04.2014, s.o 2 päeva. Kandmata karistuse pikkus oli 9 kuud

28 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täitmisele kui N.M 2-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks määrati katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Tartu Maakohtu 15.08.2016. a kohtumäärusega tühistati Tartu Maakohtu 04.05.2015. a otsusega

N.M-ile mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine ja pöörati vangistus 9 kuud 28

päeva täitmisele. N.M karistuse kandmise aega arvestati alates tema kinnipidamisest

25.07.2016. a.

Kohtumäärus jõustus 07.11.2016.

Kinnipeetava karistusaeg algas 25.07.2016 23.05.2017. ja lõpeb KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus

teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes . kinnipeetaval 24.12.2016.

Kohtule e et Tartu Vangla toetab kinnipeetava N.M vangistusest sitatud materjalidest nähtub,

tingi . misi enne tähtaega vabastamist

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör olles tutvunud

Tartu Vangla materjalidega N.M tingimisi ennet Tartu

ähtaegseks vabastamiseks nõustus

Vangla seisu Tartu Vangla toetab isiku tingimisi kohaga isiku vabastamise osas. Prokurör lisas, et ennetähtaegset vabastamist.

N.M avaldas, et ta soovib tingi

misi enne tähtaega vabaneda ning on valmis täitma kõiki

kontrollnõudeid ja kohustusi, jooma enam ei hakka. Kinnipeetav selgitas, miks ta varasemalt

kontrollnõudeid ja kohustusi ei täitnud. N.M sõnul toetab teda vabaduses xxxxxxxxxxxxx. Vangistuse ajal on rahaliselt toetanud ka teised isikud. Kinnipeetav avaldas, et töötas ka ise vanglas kuu ja nädal aega ning tal on vabanemisfondis raha, millega toime tulla.

Kaitsja oli

seisukohal, et kohus võiks N.M enne tähtaega vabastada ja panna talle

kontrollnõuded ja kohustused, mille on ette pannud nii vangla kui ka kriminaalhooldaja. Kaitsja hinnangul on tegemist isikuga, kes on aru saanud oma rikkumistest ja nende tagajärgedest, mistõttu võiks isikule anda võimaluse näidata end korraliku inimesena. Uute kuritegude toimepanemise risk ei

ole N.M puhul

- ja elukoht. kõrge, isikul on olemas töö

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

3 (4)

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid N.M

mitte vähem kui ne kuud. Seega esinevad formaalsed alused N.M tingimisi vangistusest li ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohtu arvates ei ole N.M vabastamine karistuse kandmiselt gimisi tin enne tähtaega põhjendatud ja seda eelkõige tema varasemast elukäigust ja isikust tulenevalt.

N.M on kriminaalkorras karistatud 13 korral ja kannab 9 reaalset vangistust. Kuigi enamik

varasemaid kuritegusid on toime pandud enam kui kümme aastat tagasi, on need olnud eriliigilised ning tingitud alkoholi kuritarvitamisest. N.M on karistatud varguse, kehalise väärkohtlemise,

mootorsõiduki ärandamise, üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise, asja omavolilise kasutamise, omavolilise sissetungi, huligaansuse, kinnipeetava poolt alkohoolse joogi ning muu piiritust sisaldava

aine valmistamise, omandamise, valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Käesolevat

karistust kannab N.M kehalise väärkohtlemise ja varguse eest. tuotsusega jäeti karistus Koh

esmalt tingimisi täitmisele pööramata, kuid isik rikkus lühikese aja jooksul kõiki peamisi tingimusliku karistuse nõuded, mistõttu pöörati karistus täitmisele.

Karistuse kandmise ajal N.M-iga taasühiskonnastavaid tegevusi läbiviidud ei ole. Lühikese karistusaja tõttu individuaalset täitmiskava ei koostata.

Vabanemise korral oleks N.M olemas elukoht Kärde Sotsiaalmajas, kus ta elas ka enne

vangistust. Samuti oleks N.M olemas töökoht. Lähedasi, kes kinnipeetavat vabaduses

toetaksid ei ole - N.M vanemad on surnud, õe ja vennaga ei suhtle. N.M oli väga

lähedane oma äiaga, kelle surm põhjustas taas pideva alkoholi tarvitamise. Enne seda suutis N.M enda sõnul alkoholiprobleemi kontrolli all hoida. Kuna N.M puhul on tegemist hinnatud

töömehega, siis moodustavad tema tugivõrgustiku tööandjad, kes on nõus kinnipeetavat toetama.

Kohtuistungil antud selgituste kohaselt toetab N.M igakülgselt xxxxxxxxxxxxx, kes muuhulgas pakub N.M-ile ka töökoha.

Eeltoodust tulenevalt esineb N.M puhul positiivseid asjaolusid, mis võiksid toetada tema

vabastamist enne tähtaega. Selleks on näiteks ja töökoha olemasolu elu- . Vaatamata sellele ei saa

jätta tähelepanuta anti juba võimalus karistust vabaduses kanda, kuid ta ei asjaolu, et N.M-ile

osanud seda hinnata N.M vabastamine ega tulnud toime kriminaalhooldusnõuete täitmisega.

sisuliselt teist korda sama karistuse ajal oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega

ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Isiku vabastamiseks peaksid esinema väga erandlikud

asjaolud, mida N.M puhul käesolevalt ei esine.

Eelneva põhjal leiab kohus, et tuleb jätta misi enne tähtaega vangistusest

N.M tingi vabastamata.

Menetluskulud

N.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana

20.02 Marko Paabumets. Kaitsja esitas 20.02.2017 .2017 kohtuistungist määratud korras osa advokaat

kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse

kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 90 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 90 eurot.

4 (4) Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le

43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat

valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi

õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud menetluses.

süüdimõistetu. Seega tuleb esse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras

N.M-ilt riigitulud osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik