3-17-222/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-17-222

Määruse kuupäev

4. mai 2017

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

Junona Compani OÜ (pankrotis) kaebus Maksu- ja

Tolliameti 29.12.2016.a maksuotsuse nr 12.2-3/035955-38

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Junona Compani OÜ (pankrotis), esindaja Robert

Sprengk

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

3. Määrus toimetatakse kätte kaebajale ning Junona

Compani OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoole.

Asjaolud

1. Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) tegi 29.12.2016.a maksuotsuse nr 12.2-3/035955-38

(tl 41-43, edaspidi vaidlustatud otsus), millega ta vähendas Junona Compani OÜ (pankrotis)

maksukohustust kokku 224 905,99 euro võrra.

Junona Compani OÜ (pankrotis) esitas ajavahemiku jaanuar - detsember 2015 tööjõumaksude

deklaratsioone kokku 85 töötaja kohta, kuid jättis maksud tasumata. MTA leidis, et

deklaratsioonidel näidatud isikud olid tegelikult OÜ JUNONA töötajad ning tuleb kajastada

selle ühingu deklaratsioonidel. Lisaks leidis MTA, et Junona Compani OÜ ei ole osutanud

OÜ-le JUNONA õmblusteenust ning ei ole rentinud selleks vajalikke ruume ja seadmeid.

MTA vähendas Junona Compani OÜ (pankrotis) sotsiaalmaksu, kinnipeetud tulumaksu,

töötuskindlustuse maksete, kohustusliku kogumispensioni maksete, sisendkäibemaksu ja

tasumisele kuuluva käibemaksu summasid. Kokkuvõttes vähenes Junona Compani OÜ

(pankrotis) maksukohustus 224 905,99 euro võrra.

2. Junona Compani OÜ (pankrotis) esitas 31.01.2017.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-6),

milles ta palus vaidlustatud otsuse tühistada. Maksumenetluses osales üksnes pankrotihaldur.

Kuna kaebajat juhatuse liikme vahendusel maksumenetlusse ei kaasatud, siis on MTA

rikkunud kaebaja ärakuulamise kohustust. Vaidlustatud otsus on vastuoluline selle osas, kas

kaebajal olid töötajad või mitte. MTA ei ole tõendeid õigesti hinnanud. Menetlusse ei

kaasatud töötajaid, kes MTA väitel kaebaja juures ei töötanud. Kaebaja soovis kaebust

täiendada pärast seda, kui kaebaja on saanud tutvuda maksumenetluse toimikuga.

3. Punktis 2 nimetatud kaebuse esitamisel esindas kaebajat lepinguline esindaja Robert

Sprengk, kellele andis volituse juhatuse liige Sergei Gussarov. Kaebaja leidis, et juhatuse

liikmel on õigus esindada osaühingut praeguses kohtuasjas. Pankroti väljakuulutamisega ei

lõpe juhatuse liikme esindusõigus. Vaidlus ei ole seotud pankrotivaraga. MTA alustas

maksumenetlust enne osaühingu pankroti väljakuulutamist. MTA tegi vaidlustatud otsuse

pärast seda, kui Viru Maakohus oli osaühingu pankrotimenetluse lõpetanud. Eelnimetatud

määruse alusel on MTA nõue tunnustatud nõuete hulgas.

4. Kaebaja esitas 09.03.2017.a kohtule täiendava selgituse (tl 61-62). Kaebaja leidis, et

vaidlustatud otsus rikub kaebaja õigusi. Maksuotsusest tulenev peamine kahju väljendub

kaebaja ja tema juhatuse ja osanike usaldusväärsuse ja maine kaos riigi, finantsasutuste,

hankijate ja klientide silmis. Vaidlustatud otsus toob kaasa põhjendamatu maksukohustuse

kolmandatele isikutele. Kui kaebaja vaidlustatud otsusega nõustub, saab selle alusel muuta

kaebaja klientide, hankijate ja töötajate maksukohustused. Kaebaja kliendid võivad esitada

kaebaja vastu nõudeid tsiviilasjades, tuginedes sellele, et tehinguid nendega ei ole toimunud.

Kaebaja tehingupartneritel puudub õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ning kaebajale

võidakse esitada kahju hüvitamise nõudeid. Vaidlustatud otsusega on piiratud kaebaja õigust

arvata maha sisendkäibemaks ning see rikub kaebaja õigusi. MTA väidab vaidlustatud

otsuses, et kaebaja on esitanud maksuhaldurile valeandmeid ehk pannud toime süüteo.

Vaidlustatud otsuse aktsepteerimine kaebaja poolt saab olla aluseks kaebaja ja tema juhatuse

liikme suhtes väärteomenetluse alustamiseks ja nende karistamiseks.

5. Junona Compani OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas 16.02.2017.a kohtule

oma seisukoha (tl 55-56). Halduril ei ole vastuväiteid, kui juhatuse liige soovib maksuotsuse

vaidlustada. Halduri hinnangul ei riku maksuotsus Junona Compani OÜ (pankrotis) ega ka

tema teiste võlausaldajate õigusi, kuna vaidlustatud otsusega on osaühingu maksukoormust

vähendatud. Haldur on sellest teavitanud Viru Maakohut.

Kohtu seisukoht

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega

halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub asjas

ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

7. Praeguses asjas on kaebajaks Junona Compani OÜ (pankrotis). Osaühingu

pankrotimenetluse käigus tegi võlausaldajate üldkoosolek otsuse osaühing lõpetada ja

likvideerida. Viru Maakohus kinnitas selle otsuse 30.06.2016.a määrusega kohtuasjas 2-16-

2585 (tl 63), samas määruses tegi kohus osaühingu likvideerimise ülesandeks pankrotihaldur

Ly Müürsoole. 30.06.2016.a määrus on jõustunud.

Kohtuasjas 2-16-2585 tegi Viru Maakohus 15.12.2016.a ka määruse (tl 44-46), mille

resolutsiooni punktis 1 lõpetati osaühingu pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist. Määruse resolutsiooni punktis 7 kohus kordas, et osaühingu likvideerimine

ja äriregistrist kustutamine on pankrotihaldur Ly Müürsoo ülesanne. Kaebaja on 15.12.2016.a

määruse küll vaidlustanud, kuid määruskaebused ei sisalda vastuväiteid kohtu otsustusele

lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu või sellele, et likvideerijaks on pankrotihaldur. Ka

kaebaja ise tugineb praeguses kohtuasjas sellele, et pankrotimenetlus on lõpetatud. Tartu

Ringkonnakohus jättis 04.04.2017.a maakohtu määruse valdavas osas muutmata, sh jäid

täielikult muutmata määruse punktid 1 ja 7. Kaebaja on esitanud määruskaebuse Riigikohtule.

8. Eeltoodu tähendab, et kaebaja suhtes on tehtud lõpetamise otsus ning kaebaja

likvideerimist viib kohtu poolt määratud likvideerijana läbi pankrotihaldur Ly Müürsoo.

Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 41 lg 4 võib likvideerimise käigus teha

ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks. See tähendab, et

kaebajal ei saa enam olla majandustegevust, seega ka suhteid riigi, finantsasutuste, hankijate

või klientidega. Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu tähendab, et kaebajal puudus

vara isegi massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajatele mingeid

väljamakseid ei tehta (pankrotiseaduse § 158, § 146).

Sellises olukorras ei oma vaidlustatud otsus kaebaja õigustele mingit mõju. Kaebaja olukorda

ei muuda õiguslikult ega majanduslikult see, et MTA on vaidlustatud otsusega kaebaja

maksukohustust oluliselt vähendanud.

Kohus märgib lisaks, et TsÜS § 41 lg 2 kohaselt lõpevad juhatuse või seda asendava organi

volitused likvideerimise alustamisega.

9. Praeguses kohtuasjas on kaebajaks Junona Compani OÜ (pankrotis). Kaebajaks ei ole selle

osaühingu juhatuse liige või osanik füüsilise isikuna. Seetõttu ei puutu asjasse kaebaja väited

nende isikute õiguste võimalikust rikkumisest vaidlustatud otsusega ning kohus neid ei

käsitle.

Kaebajal puudub õigus esitada kaebus mistahes kolmandate isikute õiguste kaitseks.

Kaebaja eksib selles, et vaidlustatud otsusest tulenevad kohustused kolmandatele isikutele või

et vaidlustatud otsuse põhjal loetakse muudes menetluses faktilised asjaolud tuvastatuks.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 2 alusel on igaühe suhtes kehtiv üksnes haldusakti

resolutiivosa. Vaidlustatud otsuse resolutiivosas on vähendatud kaebaja maksukohustust, see

ei käsitle muude isikute õigusi või kohustusi. HMS § 60 lg 2 alusel ei ole haldusakti muudel

osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel iseseisvat õiguslikku

tähendust.

Kui haldus- või õiguskaitseorganid peaksid esitama mingeid nõudeid või tegema etteheiteid

osaühingu juhatuse liikmetele või osanikele või isikutele, kellega kaebaja on teinud tehinguid,

sh kui MTA teeb nende isikute suhtes maksuotsuseid, siis on nendel isikutel õigus esitada kõik

oma vastuväited selles menetluses.

10. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus ning kohus tagastab

kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

11. HKMS § 104 lg 5 p 2 alusel ei kuulu kaebaja poolt tasutud riigilõiv tagastamisele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks

Kohtunik