2-17-101609/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

04. mai 2017 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-17-101609;

ITM Inkasso OÜ versus Viktor Lipp;

hagi võlgnevuse ja kõrvalnõuete saamiseks;

tsiviilasja hind 204,34 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041; aadress

Fr.R.Kreutzwaldi 4, Tallinn, Harjumaa 10120)

Hageja esindaja

Marek Aunver (jurist@itm.ee)

Kostja

Viktor Lipp (isikukood xxx; aadress xxx; xxx)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434 ja 405, tegi kohus otsustused:

Otsustused

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista Viktor Lipult Placet Group OÜ-ga 12.06.2015

sõlmitud laenulepingu nr SR424318 alusel põhivõlgnevus 34,68 eurot, intress 0,12 eurot ja viivis

(10.12.2015 kuni 04.05.2017 tasumata põhisummalt 34,68 eurot) 3,89 eurot ITM Inkasso OÜ

kasuks; välja mõista Viktor Lipult ITM Inkasso OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (34,68

eurot) alates 05.05.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses;

1.1 Jätta hagi rahuldamata intressi 137,88 euro osas.

Muud otsustused

2. Seoses menetluskuludega ja tsiviilasjas esitatud taotlusega ning lahendi täitmise korra ja

tähtaja kindlaksmääramisega:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta need 19% kostja kanda ja 81% hageja kanda;

2.2 välja mõista Viktor Lipult ITM Inkasso OÜ kasuks menetluskuluna 33,25 eurot;

2.3 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Selgitused

3. Selgitada:

3.1 TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on

vaidlustatav, kui kaebuse hind ületab 200 eurot;

3.2 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha;

3.3 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega;

3.4 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses;

3.5 TsMS § 448 lg 41 kohaselt TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata

otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse

kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib

kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse

täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti

kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates; TsMS § 448 lg 42 kohaselt kui

menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud

soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta

on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud;

3.6 Riigikohtu praktika (lahendid nr 3-2-1-125-08 ja 3-2-1-125-08) kohaselt on kohtul kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud;

3.7 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või

kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit;

3.8 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hageja nõue

Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt poolte vahel 12.06.2015 sõlmitud

laenulepingust. Pooled sõlmisid laenulepingu nr SR424318 (tl 12-17), mille alusel kostja laenas

hagejalt 500 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 09.12.2105, vastavalt väidetava

laenulepingu nr SR424318 lisale I (tl 16 pöördel). Lepingu Lisas I on sätestati, et laen

tagastatakse 6 osamaksega: intress 138 eurot so 59,20% aastas; krediidikulukuse määr 153,69%,

viivisemäär 0,16 eurot päevas ja lepingutasu 10 eurot.

Tagastamisele kuuluv brutosumma 648 eurot.

Hagiavalduses märgiti krediidikulukuse määraks 71,90%.

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud tasumata laenu põhiosa 172,56 eurot ja viiviseid

17,97 eurot hagi esitamise seisuga ja viivis põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni.

Menetluskuluna on hageja välja toonud riigilõivu summas 75 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.

Kostja vastus.

Kostja oma vastuses tunnistab, et on võtnud laenu kuid jäänud maksetega hätta.

Kohtu põhjendused

TsMS § 444 lg 2 alusel piirdub kohus põhjendavas osas üksnes õiguslike põhjenduste ning

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Kohtu hinnangul tuleb hagi osaliselt rahuldada.

Hageja ning kostja vahelises laenulepingus nr SR424318 on krediidi kulukuse määraks lisas I

märgitud 153,69% (tl 16 pöördel). Hagiavalduses on hageja avaldanud, et krediidikulukuse määr

on 71,90%.

Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel eriti tähelepanelikult kontrollida

seadusest tulenevate nõuete täitmist. VÕS § 408 lg 5 kohaselt tuleb lepingus krediidi kulukuse

määra kohta andmete puudumise korral lugeda lepingule kohalduvaks intressimääraks

seadusjärgne intressimäär. Kohtule on hageja avaldanud, et lepingus oli krediidi kulukuse määr

viidatud tarbija suhtes ekslikult.

VÕS § 406 lg 6 järgi kehtestab krediidi kulukuse määra arvutamise täpsema korra valdkonna eest

vastutav minister Euroopa Liidu nõuetest lähtudes. Nimetatud sätte alusel vastu võetud

rahandusministri 13.10.2010 määrus nr 51 Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise kord

sätestab muuhulgas, et määra arvutamise baasvõrrand väljendab tarbija kasutusse võetud krediidi

ajatatud kogusumma, mis on krediidiandja ja tarbija vahel kokku lepitud, ning krediidi

tagasimaksete ja krediidiga seotud kulude nüüdisväärtuste võrdust.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esitanud kohtule tõeseid andmeid.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 406 lg 1 järgi on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale,

mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi

ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et

krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel

ja tähtaegadel.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et krediidi kulukuse määra arvutamisel kindlaks määratav krediidi

kogukulu tarbijale ei sisalda kulusid, mida tarbija peab tasuma lepingust tulenevate kohustuse

rikkumisel, ega kulusid, mida tarbija peab kandma seoses asja ostmisega või teenuse

kasutamisega. Krediidi kulukuse määra arvutamisel võetakse arvesse asja hind või tasu teenuse

kasutamise eest sõltumata sellest, kas asja või teenuse osutamise eest tasutakse krediiti kasutades

või mitte.

VÕS § 4062 lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt

tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga

viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

Eesti Panga teadete kohaselt oli perioodil jaanuar 2015 kuni juuni 2015 eraisikutele antud

tarbimislaenude keskmine kulukuse määr 23,50% ja seega ületas laenulepingus kokku lepitud

krediidi kulukuse määr ( so 153,69%) Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra rohkem kui kolme kordselt.

VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lõikes 1 sätestatu kohaselt

tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks,

milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul

tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses.

Samuti kohus märgib, et kuna hageja ei ole kostjale ega kohtule esitanud õigeid andmeid krediidi

kulukuse määra kohta, st on esitatud kaks erinevat krediidikulukuse määra, leiab kohus, et

laenulepingus puuduvad andmed õige krediidikulukuse määra kohta.

Vastavalt VÕS § 408 lg 5 kohaselt tuleb lepingus krediidi kulukuse määra kohta andmete

puudumise korral lugeda lepingule kohalduvaks intressimääraks seadusjärgne intressimäär.

Kuivõrd kostja pidanuks tagastama tühise laenulepingu järgi saadu ja maksma VÕS § 94 lg 1

järgset intressi raha kasutamise eest kogu kokkulepitud tähtaja eest ja kogu tema makstud tasud

(sh lepingu tasu) tuleb aga arvata selle võla katteks, kujunes kostja poolt tasutav järgnevalt.

Laenu muutmise järgselt tulnuks kostjal tasuda põhivõlg hiljemalt 09.12.2015.

Ajavahemikul 12.06.2015 kuni 09.12.2015 oli VÕS § 94 lg 1 kohane intressimäär 0,05% aastas.

Eelnevast tulenevalt on kostja kohustatud laenu kasutamise aja eest tasuma hagejale intressi 0,12

eurot.

Kostjal tulnuks hagejale tagasi maksta seega põhivõlg 500 eurot ning seadusjärgne intress 0,12

eurot, lepingutasu 10 eurot, kokku 510,12 eurot. Kostja on tasunud hagejale kokku 475,44 eurot.

Arvestades VÕS § 415 lg 2 sisalduva maksete arvestamise järjekorda, so esmalt arvestatud

lepingutasu 10 eurot ja põhivõlgnevuse katteks 465,44 eurot. Kostjalt tuleb välja mõista Placet

Group OÜ-ga 12.06.2015 sõlmitud laenulepingu nr SR424318 alusel põhivõlgnevus 34,68 eurot,

intress 0,12 eurot ja viivis (10.12.2015 kuni 04.05.2017 tasumata põhisummalt 34,68 eurot) 3,89

eurot ITM Inkasso OÜ kasuks; välja mõista Viktor Lipult ITM Inkasso OÜ kasuks viivis

protsendina põhinõudelt (34,68 eurot) alates 05.05.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

Jätta hagi rahuldamata intressi 137,88 euro osas.

Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).

TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja on esitanud menetluskuludena riigilõivu

75 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõuete olemust

ning menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi, leiab, et õigusabikulud taotletud

suuruses on põhjendatud.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatuses 19% so 33,25 eurot.

TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada

määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Käesoleva määruse peale ei saa

määruskaebust esitada kuna kaebuse hind ei ületa 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik